Mineviku kaja

2 minutit lugemist

Maailma esimese helisalvestusega said hakkama maiad – ning juba tuhat aastat tagasi. Selle väitega on lagedale tulnud üks helitehnik, kelle arvates maiade püramiidide tekitatud kaja omadused viitavad võimalusele, et need konstrueeriti pühade lindude hääle matkimiseks.

Turistide lõbustamiseks koksivad giidid Mehhikos Chichen Itza Kukulcàni püramiidi juures sageli kaht kivi vastamisi. Sellele vastab kummaline kaja – linnusirinat meenutav kõrgetooniliselt algav ja madalalt lõppev „ee-oo“. Giidide sõnul oli püramiid ehitatud nõnda, et see matkiks kõiki helisid – nii loomade hääli kui ka kohapeal ohverdatavate inimeste südantlõhestavaid karjeid. Seniajani olid tõsiteadlased sellist juttu mõttetuseks nimetanud.

„Turistidele lähevad need lood hästi peale, arheoloogid jälle ütlesid, et see on jama, aga keegi ei suutnud mulle selgeks teha, miks niisugune kaja ikkagi tekib,“ ütleb California osariigi Westminsteri helitehnik David Lubman, kes tegeleb mitmesuguste esinemispaikade kujundamisega. Nõnda ta siis otsustaski Kukulcàni püramiidi oma silmaga kaeda. Selgitust polnud tarvis kaua otsida: see vaatas talle vastu püramiidi hiiglaslikelt lubjakiviastmetelt, millel olid kõrged vertikaal- ja kitsad horisontaalpinnad. Kaja iseärasused on füüsikaliselt hõlpsasti seletatavad. Kõigepealt põrkab heli tagasi alumiste astmete vertikaalpindadelt. Need paiknevad korrapäraste vahemaade tagant ja tekitavad perioodilise kõrgetoonilise peegelduse. Kaja hilisem osa pärineb ülemistelt astmetelt. Suurema nurga tõttu tulevad peegeldused nüüd astmete tipust, mida eraldavad suuremad vahemaad kui alumiste astmete vertikaalosi. Pikkamööda suurenev vahemaa tekitab helilainete sageduses ja niisiis ka kaja toonis languse.

Maiade kunstiteostel on müütilist tegelast Kukulcàni kujutatud ikka koos suure quetzali ehk hundkveesaliga, sellepärast tuli Lubman mõttele, kas kaja polnud mõeldud äkki matkima tolle püha linnu häälitsust. Ta võrdles oma lindistust quetzali häälitsustega ning leidis need olevat hämmastavalt samased.

Lubman kinnitab, et on leidnud veel teisigi samasuguse kajaga maiade ehitisi ning see on veennud teda, et toonased arhitektid plaanitsesid „salvestada“ lindude häält kasutamaks seda pühades tseremooniates. Kaja tekitamise printsiip on tema meelest nii lihtne, et maiad võisid avastada selle täiesti juhuslikult.

Mõningad Lubmani järeldused võivad Massachusettsi osariigi Williamsi Kolledži arhitektuuriajaloolase ning maiade ehitiste asjatundja Samuel Edgertoni arvates siiski veidi ennatlikud olla. Seniajani leidub nimelt väga vähe tõendeid, et maiade tseremooniates oleks kasutatud quetzali hüüdu. Sellegipoolest usub ta, et Lubmanil tasub uurimist jätkata. „Ei minu arheoloogidest kolleegid ega ka mina ise tea akustikast midagi. Seda valdkonda on seni eiratud ning mul on hea meel, et keegi on selle käsile võtnud,“ ütleb ta.

Marginaalkasti!!!

Hundkveesal on Guatemala rahvuslind. Kveesali austamise kombestiku võtsid maiad üle tolteekidelt teise aastatuhande esimesel sajandil. Kveesalikultus tugines tolteekide esimese dünastia kõige kuulsama valitseja Sulismao ehk Quetzalcoatli jumalustamisele.