Millistes maades peaks haigestumist vältima?

2 minutit lugemist

Praegusel ajal jätab arstiabi soovida umbes 80 maal ehk pea igas teises riigis. Selle tegi kindlaks International SOS GmbH, maailma juhtiv meditsiiniteenuste organisatsioon, kes on jaganud riigid viie riskiastme järgi. Kõige ekstreemsemaks riskimaaks on näiteks Haiti. Palju riskantseid piirkondi on ka Aafrikas. Mitte mingil juhul pole soovitav haigestuda Madagaskaril, Ugandas, Zimbabwes, Somaalias, Malis või Sierra Leones. Sama soovitus kehtib tegelikult ka Põhja-Korea, Bhutani, Afganistani ja Iraagi kohta, kus sageli ei piisa ravimeid, arstiabi kättesaadavus ja selle kvaliteet jätab kõvasti soovida. Väga suur on oht nakatuda joogivee kaudu malaariasse, tüüfusesse, koolerasse või Dengue palavikku. Nimetatud riikides on peaaegu võimatu leida hambaarsti või hädaabiteenistust. Transport haiglasse tuleb oma kulul organiseerida. Seepärast on soovitav, et turistil oleks alati teatav summa sularaha käepärast. Ka tõenäosus liiklusõnnetusse sattuda on arengumaades väga suur. Näiteks liiklusõnnetus Indias on täielik õudus, sest kiirabi pole ja süüdi jääb ikka jõukam osapool ehk siis valge inimene. Haige transport lennukiga kodumaale, isegi siis, kui kindlustus selle hüvitab, on üsna komplitseeritud.

Pisut väiksem risk on SOS-i andmetel Kuubas, Egiptuses, Kambodžas, Boliivias, Sri Lankal, Jamaical ja Nepalis. Nendes riikides paljud ravimid sageli puuduvad, kvaliteetne arstiabi saamine kujutab endast aga tõelist õnnemängu. Ka nendes riikides on oht haigestuda malaariasse, koolerasse, tüüfusesse või Dengue palavikku. „Keskmine“ risk on sellistes populaarsetes puhkuseparadiisides nagu Türgis, Dominikaani Vabariigis, Mehhikos, Peruus või Tšiilis. Rahvusvahelistele tervisestandarditele vastavad nendes riikides ainult mõned üksikud haiglad. Ida-Euroopa riikides Ungaris, Poolas, Kroaatias, Bulgaarias või Rumeenias on oht nakatuda vee või toidu kaudu. Seepärast peaksid turistid kindluse mõttes enne puhkusereisi uurima välja heade ja tasemel haiglate asukohad. Tavaliselt funktsioneerib kõigis väikese riskiga maades ka kiirabi.

Kus on garanteeritud tasemel arstiabi?

Muretult võib ennast meedikute hoolde usaldada Jaapanis, Kanadas, USA-s (Ka Hawaiil), Austraalias ja Uus-meremaal, samuti Põhja- ja Lääne-Euroopas. Nakkushaigustesse haigestumise oht on minimaalne ja ravimite valik väga lai. Kiirabi ja eriarstid on tasemel. Mõningaid probleeme võib tekkida Venemaal, Hiinas, Indias, Iraanis, Brasiilias või Argentinas, kus tasemel arstiabi on saadaval ainult pea- või suurlinnades, samal ajal kui maapiirkondades napib ravimeid. Ka nendes maades on oh haigestuda malaariasse, koolerasse või tüüfusesse.

Mis on International SOS?

Alates 2010. aastast koostab Londonis tegutsev International SOS igal aastal nn tervise-maailmakaardi. 2015. aasta väljaandes on hinnatud 2014. aastal registreeritud 300 000 haigusjuhtumit erinevates riikides. Organisatsioon aitab ka välisreisil meditsiinilist abi vajavaid inimesi. SOS haldab globaalselt võrku Assistance Centres, kuhu abivajajad võivad pöörduda. SOS organiseerib sellisel juhul kiire meditsiinilise abi kohapeal.