Millise tegevuse juures tabab südameinfarkt kõige sagedamini?

1 minutit lugemist

Harwardi Ülikooli teadlased küsitlesid 1700 patsienti. Selgus, et kõige sagedamini tabab südameinfarkt…

…hommikul ülestõusmisel (10%)
…raske füüsilise pingutuse ajal. Näiteks lumerookimise, puulõhkumise, tervisejooksu või suusamaratoni ajal või järsul mäkketõusul (4%)
…seksimisel (1%)
…vihastamisel (1%).

Teadlased leidsid, et eriti ohustatud on alalise stressi või hüpertoonia all kannatavad inimesed, kes pealegi veel suitsetavad.
NB! 75 protsenti infarkti läbiteinutest moodustavad kiilaspäised mehed! Muide, mitte ükski USA president pole olnud kiilaspäine.

Raevuhoog suurendab infarktiohtu…

USA-s tehtud uuring näitab, et raevuhoogudel võivad südamele ja veresoonkonnale olla katastroofilised tagajärjed. Eriti ohustatud on koleerikud, kes ei suuda ennast valitseda ja võivad seetõttu „kergesti“ infarkti saada. USA teadlased on välja selgitanud, et raevuhood suurendavad oluliselt südameinfarkti või insuldi võimalikkust. Esimese kahe tunni jooksul pärast raevuhoogu või vihastamist, suureneb infarktirisk neli korda, insuldioht aga kolm korda. Ka tuleb märksa sagedamini ette südame rütmihäireid ja verevalumeid ajus. Vihastamisel tõuseb pulss ja vererõhk järsult – infarktioht on väga suur. Raevuhoog mõjub ka närvisüsteemile. Südame löögisagedus ja vererõhk suurenevad, samuti surve veresoontele. Infarkti või insuldi oht on seda suurem, kui südames või veresoonkonnas on juba eelnevalt mingeid kahjustusi, millest inimene ise ei pruugi teadlik olla. Kuna aga raevuhoog kestab tavaliselt üsna lühikest aega, on tõenäosus selle tagajärjel surra üsna väikese tõenäosusega. Küll on aga ohustatud koleerikud, kes peaksid vihastama umbes viis korda päevas. Uurijad on välja rehkendanud, et iga 15. koleerik, kes vihastab aastas umbes 1825 korda, võib sattuda eluohtlikku situatsiooni. Nii et rahu, ainult rahu, ja veel kord ainult rahu!

…kuid samas võib emotsioonide väljaelamine eluiga pikendada

Saksa teadlased, uurinud aastaid 6000 vabatahtlikku, tulid järeldusele, et hüpertoonia ja südameveresoonkonna haiguste üks mõjuvamaid põhjuseid on emotsioonitulva vaoshoidmine, pidev allasurumine. Itaallased ja hispaanlased elavad keskmisest eurooplasest kaks aastat kauem tänu sellele, et väljendavad pidurdamatult nii rõõmu kui raevu.

©MAAJA