Milline narkootikum on kõige ohtlikum?

3 minutit lugemist

Paljud eksperdid üritavad kõigest väest võrrelda erinevaid narkootikume ja nende mõju. Asi on selles, et joobe liigi määramine sõltub mitmesugustest teguritest, nagu uimasti liik ja kogus, aine manustamise viis ja aine mõjuga seotud ootused, ümbritsev keskkond ning isiksuseomadused. Paraku on aga inimeste reaktsioonid erinevatele narkootikumidele väga erinevad. See kehtib ka sõltuvuse tekkimise kohta. Bristoli ülikooli kolm teadlast üritasid siiski asjas selgusele jõuda ja avaldasid oma uurimistulemused teadusajakirjas Lancet. Kahtekümmet kõige enam levinud narkootikumi hinnati kolme kriteeriumi järgi: kui tugev on narkootikumi manustamisel tekkiv õnnetunne, kui tugevad on keha reaktsioonid ja kui tugev on füüsiline sõltuvus. Samuti negatiivne mõju perekonnale, elukutsele ja sotsiaalsele ümbrusele.
Esimesele kohale tuli heroiin (heroiinhüdrokloriid), mida peetakse kõige ohtlikumaks narkootikumiks. Teisele kohale platseerus kokaiin, mille tarbimine suureneb järjepidevalt kõigis arenenud tööstusriikides. (Kokaiinist satutakse sõltuvusse äärmiselt kiiresti – tõsi, see sõltub eelkõige sellest, kui tugevasti on diilerid kokaiini lahjendanud –, see on teada olevatest kõige kiiremini sõltuvust tekitavaid aineid.) Kolmandale ja neljandale kohale tulid tubakas ja heroiini aseaine metadoon (metadoon-hüdrokloriid), mida meditsiinis kasutatakse valuvaigistina. Viiendale kohale jäid barbituraadid (unerohud), kuuendale „rahvanarkootikum alkohol”. Esikümnesse mahtusid veel tugev rahusti bensodiazepiin (benzodiazeptine), amfetamiin, buprenorfiin (kasutatakse meditsiinis operatsioonijärgse valu vähendamiseks), samuti narkoosivahend ketamiin (ketobemidoon, ketogaan jt), millest on aja jooksul kujunenud nn partynarkootikum („vitamiin K“). Marihuaana asub 11. kohal, LSD (lüsergiinhappe dietüülamiid) 14. ja ecstasy 16. kohal.
Teistel andmetel oleks see järjestus aga järgmine: alkohol, heroiin, metamfetamiin, kokaiin, tubakas, amfetamiin, kanep, GHB (korgijook), vaalium, getamiin, morfiin, mefedroon, anaboolsed steroidid, MDMA, ecstasy, LSD, seened.

* * *

2019. aastal leidsid aga mõned uurijad omaenese suurest tarkusest, et kahjulike narkootikumide järjestus peaks olema hoopiski selline.
Kas on kõige kahjulikum ehk morfiinist 50–100 korda mõjusam fentanüül, mis on nii kange, et üheainsa sissehingamise tulemusel võib saada üledoosi? Või ehk kräkk-kokaiin, mille vastikute kõrvalmõjude hulka kuuluvad paranoia, elundite töö lakkamine, krambihood ja surm?
2019. aastal ajakirjas „Journal of Psychopharmacology“ avaldatud uurimuse järgi on kõige ohtlikum narkootiline aine hoopis alkohol. (Vägagi vaieldav seisukoht!)
25 eksperdist koosnev töörühm jõudis sellisele järeldusele pärast 22 uimasti ohtude ja riskide hindamist 16 kriteeriumi alusel sajapallisel astmikul. Too analüüs rajanes sarnasel uurimusel, mis viidi Inglismaal läbi 2010. aastal, kuid selle metoodikat oli kohandatud vastavaks Austraalia oludega.
Samamoodi nagu algupärases uurimuses, rajanesid üheksa kriteeriumit kahjudel, mida uimasti tekitab tarvitajatele (nagu uimasti tarvitamisega seonduv suremus, sõltuvushäire, vaimsete funktsioonide pärssumine uimastite tarvitamise tagajärjel ja suhete purunemine). Ülejäänud seitse kriteeriumit mõõdistasid kahjusid, mis uimastite tarvitamisega kaasnevad teistele inimestele (nagu vigastused, majanduslik kahju ja kahju kogukonnale). Seejärel kriteeriumeid kaaluti ja tuletati lõppskoorid.
Kui juurde arvestati aga ka kahjulikud mõjud kaaskodanikele, muutus loend märkimisväärselt. Kõige ohtlikumaks osutus alkohol (liitskooriga 77), millele järgnesid kristalliline metamfetamiin (66), heroiin (58), fentanüül (51) ja tubakas (32). Kõige väiksemate ohuskooridega tõusid esile kaavapipar (liitskoor 3), e-sigaretid (3), LSD ja psilotsübiiniseened (5), antipsühhootilised ravimid (7) ja MDMA e ecstasy (7).
Huvitaval kombel näitasid nii Inglismaa kui ka Austraalia uuringud, et kõige kahjulikum uimasti on alkohol. Antud uurimuses saavutas alkohol eriti kõrged punktid majandusliku kahju, perekondlike suhete lagunemise, vigastuste, tarvitamisega kaudselt seonduva suremuse ja tarvitamisest vahetult johtuva suremuse kriteeriumides.
Järjestuses järgmisele kohale jõudnud ained olid aga riigiti erinevad – Inglismaal tuli teisele kohale heroiin, Austraalias aga kristalliline metamfetamiin. Kristallilise metamfetamiini tarvitamise juures hindasid uurijad kõige olulisemateks kaasnevateks kahjudeks kuritegevuse, vigastused, suhete purunemise, ainelise vara kaotuse, tarvitamisest vahetult johtuva suremuse ja tarvitamisega kaudselt seonduva suremuse.
Uurimuse autorid osutasid, et Austraalias tarvitatakse rohkem metamfetamiini kui kusagil mujal maailmas, kusjuures aastatel 2009–2015 kasvas selle tarvitamisega seonduv suremus koguni kaks korda. Võrdluseks – Euroopas on metamfetamiini pruukimine ajalooliselt madalamal tasemel, kui välja arvata kaks pentsikut erandit, Slovakkia ja Tšehhimaa. (2015. aastal ilmunud aruanne sedastab, et 95% inimestest, kes Euroopas metamfetamiinisõltuvuse ravi said, elasid ühes neist kahest riigist.)
Esialgsele analüüsile järgnes täiendav analüüs, kus uimastitarvitajatele põhjustatavate kahjude skoori moduleeriti vastavalt uimastite kättesaadavusele. Alkohol jäi pärast seda ikka kahjulikkuse poolest esimesele kohale, ent on tähelepanuväärne, et kanep kerkis 13. positsioonilt koguni neljandaks.

 

©Peter Hagen

0

Your Cart