Miks papagoid räägivad?

1 minutit lugemist

„You be good, see you tomorrow. I love you“ (Sa oled hea inimene, homseni. Ma armastan sind.) Need olid maailma kõige andekama aafrika hallpapagoi Alexi (1976–2007) viimased sõnad. Nende sõnadega jättis papagoi igal õhtul laboris hüvasti oma hooldaja, ameerika  etoloog Irene Pepperbergiga (66). 19 aasta jooksul õppis Alex kasutama 200 ja mõistma 500 sõna. Ta oskas ka arvutada ja soove väljendada. Kui tal sai vahel kõnetreeningutest kõrini, siis ta ütles „I’m gonna go away – ma lähen ära.“ Alexi vapustavad võimed, mis tõid talle terve fännide klubi, on seletatavad mitte ainult tema anatoomiaga, vaid ka ajuga.
Papagoidel on paks ja hästi lihaseline keel, mis neid teistest lindudest eristab. Sellise keele abil on nad võimelised sõnu formuleerima. Peale selle on papagoid (aga ka varesed) võimelised kogu elu õppima. Veel üks omadus, mis neid teistest liigikaaslastest eristab.
Papagoide õppimisvõime on nende sotsiaalses elus väga tähtis, sest kui noor papagoi parvega liitub, õpib ta selgeks parve „slängi“, säilitades samal ajal oma „kõneharjumused“. Sel viisil suudavad linnud hääle järgi üksteist ära tunda ja oma gruppi identifitseerida. Sellega on ka seletatav, miks sotsiaalsed linnud vangistuses inimese häälele orienteeruvad ja seda imiteerima hakkavad. Oma ebatavaliste võimetega tekitavad papagoid ikka ja jälle sensatsioone. Nii saadi Tokyos aafrika hallpapagoi omanikule tagasi anda, sest ta oskas selgelt tema nime – Yosuke Nakqamura – ja aadressi välja öelda. Kuna hallpapagoid elavad keskmiselt 60 aastaseks, jääb neil enam kui küll aega oma sõnavara vestluskunsti täiendamiseks. Alex vedas kahjuks oma õpetajat alt ja lahkus 6. septembril 2007 parematele jahimaadele kõigest 31-aastaselt – tõenäoliselt insuldi tagajärjel.

0

Your Cart