Miks me näeme hirmuunenägusid?

1 minutit lugemist

Psühholoogid arvavad, et unenäod töötlevad ümber ärkveloleku kogemusi, ka muresid ja hirme. Sellepärast näevad kõige rohkem luupainajaid ehk hirmuunenägusid 6- kuni 10-aastased lapsed. Nad näevad sageli pea igal öösel hirmuunenägu, sest nad võtavad iga päev vastu nii palju uut infot. Paljud situatsioonid on nende jaoks uued ja hirmutavad. Kuid luupainajate all kannatavad ka täiskasvanud, naised kolm korda sagedamini kui mehed. Hirmuunenägude all kannatavad tugeva psühhotrauma üle elanud või haiged inimesed. Huvitaval kombel näevad inimesed ühesuguseid hirmuunenägusid. Kanada uurijad lasksid sadadel inimestel pidada oma luupainajate päevikut ja tegid kindlaks viis põhilist luupainajat:
1. Kurjategijate või kollide füüsilised kallaletungid;
2. Rünnakud psühholoogilisel tasandil: tegemist on kas pettuse või mingi ohu tõrjumisega;
3. Hättajäämine eksamil;
4. Abitus;
5. Haigus/surm.

Huvitav detail: meie hirmuunenägude motiivides võib täheldada ka ühiskondlikke arenguid. Kui 1920-ndatel aastatel nähti unes peamiselt „musta meest“, 1950- ja 1960-ndatel pigem saatanat, nõidasid ja tonte, siis tänapäeval kollitavad unenägudes terminaatorid või kuri võlur Lord Voldemort. Uurimus näitas veel seda, et luupainajate hulka ei mõjuta raamatutest-ajakirjadest loetud materjal või telerist nähtud õudusfilmide arv.