Miks jaapanlased ei rasvu?

5 minutit lugemist

Miks jaapanlased ei kannata rasvumise all? Miks kreeklased ei tea, mis on südameprobleemid? Vastust sellele oskavad anda dietoloogid.

Kui tutvuda lähemalt erinevate maade kultuuridega, saab mõistetavaks, et asi pole mitte geenides, vaid eluviisides ning eelkõige rahvusliku köögi traditsioonides. Inimese tervis sõltub vaid 1/3 võrra pärilikkusest, ülejäänud 2/3 – see on toitumine ja eluviisid.

Purustage oma kulinaarsed stereotüübid ning ärge kartke eksperimenteerida! Kas te pole mitte kunagi sushit valmistanud? Proovige siis. Ja pole vaja arvata, et kaugete maade toitude valmistamiseks läheb vaja midagi eksootilist. Ikka samad maitsetaimed, kala, köögiviljad…

Ja ärge unustage: kulinaaria sarnaneb muusikaga, kus iga koostisosa on otsekui noot; kokast saab aga helilooja. Ja kui harmoonia on saavutatud, tuleb välja maitsev roog, mis on kasulik nii kehale kui ka hingele.

Jaapan: teeme süüa ilma rasvata!

Keskmine jaapanlanna pole mitte kunagi ülekaaluline, pigem vastupidi, seejuures on südame-veresoonkonna ning onkoloogiliste haigestumiste näitajad tõusva päikese maal oluliselt madalamad kui teistes tööstusriikides. Milles siis peitub idamaade naiste saledate figuuride saladus?

Alguses nautige ilu. See, kes esimest korda teeb tutvust jaapani köögiga, on meeldivalt üllatunud nähes, kui kaunilt serveeritakse toitu. Tõusva päikese maa koka jaoks on taldrik loominguline paik. Ja pole üldsegi tähtis, kas see on sushi või supp, roog peab olema vastavalt kaunistatud ja serveeritud. Muide, jaapanlased – professionaalsed pulkadega sööjad – ei suuda sama kiiresti toitu suhu saata nagu meie seda noa ja kahvliga teema. See on üks põhjustest, mistõttu selle maa rahvas sööb vähem ning kannatab harvemini rasvumise all.

Miinimum rasva. Tohutut osa mängib toiduvalmistamise protsess. Kala ja köögiviljad serveeritakse enamasti toorelt või marineeritult. Kuumad road valmistatakse aurul või wok-pannil, lisades minimaalselt rasva. Menüüs on raske leida kaloririkkaid toite, magustoiduks eelistavad jaapanlased aga puuvilju.

Liha asemel kala. Veendunud budistidena ei söö paljud jaapanlased liha. Kolesteroolirikka seajala asemel söövad nad õhtusöögiks kala, mis on rikas omega-3 rasvhapete poolest. Nii vähendavad nad riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.

Vetikad merepõhjast. Jaapanlased söövad üle 300 000 tonni merevetikaid aastas. Roheline mass on rikas joodi, kaltsiumi, kaaliumi, raua ja C- ning B12-vitamiinide poolest. See on väga kasulik südamele ning viib organismist välja mürkaineid.

Suurepärane vahend – soja. See on õli, miso, oad, tofu, okara. Pole tähtis, mis kujul, kuid soja on alati jaapanlaste toidulaual nii hommikul, lõunal kui ka õhtul. Soja võib asendada nii liha kui piima, selles on palju kaltsiumit, fosforit, magneesiumit. Need elemendid kindlustavad hammaste ja luude hea seisukorra ning hoiavad ära osteoporoosi tekke. Sojaubade ballastained reguleerivad seedimist ning kaitsevad organismi sooltevähi eest.

Kreeka: kaitske oma südant!

Oliivid, kitsejuust, leib ja klaasike punast veini ei sarnane just eriti dieedile. Arste aga paneb imestama kreeklaste tugev tervis ja pikk eluiga ning nad on pühendanud selle dieedi uurimisele aastaid.

Sööge kõike koos. Kreeta dieedis sisaldub 40% ööpäevastest kaloritest oliiviõlis, 12% – valku sisaldavates ainetes (juust, kala, liha), ülejäänu saab kätte süsivesikutest – leivast, köögiviljadest, salatitest, puuviljadest. See mineraalidest ja vitamiinidest rikas menüü muudab dieedi tervislikuks ja kasulikuks organismile.

Õlitatud süda. Teadlased on avastanud oliiviõlis maksimaalse koguse (kuni 65%) lihtsaid küllastamata rasvhappeid. Need alandavad arteriaalset vererõhku ning „halva” kolesterooli taset, takistades veresooni ummistumast šlakkidest. U-vitamiin kaitseb rakke vabade radikaalide hävitava toime eest.

Klaasike punast? Polüfenoolide poolest rikkad punased kuivad veinid parandavad immuunsust ning pidurdavad veresoonte ateroskleroosi arenemist.

India: toit, see on ravim

Ajurvedat – õpetust pikast, tervest ja õnnelikust elust, peetakse üheks vanimaks maailmas. Selle põhiprintsiibiks on: õnn, see on keha ja hinge ühtsus. Ning tänagi, nii nagu tuhandeid aastaid tagasi, püütakse Indias elada vastavalt sellele õpetusele, kasutades seda oma olme igas aspektis. Kusjuures kulinaaria pole siin erandiks.

Ühel laual viis maitset. Oskus kombineerida iga kord erinevalt juba tuttavaid vürtse, on india köögi alus ning selle ravivõime saladus. Kogu maitsete viisik (hapu, magus, terav, kibe, soolane) on üksteist harmooniliselt täiendades alati koos ühel söögikorral.

Vürtsid tablettide asemel. Vürtsid parandavad roogade maitset, ometi ei tasu unustada, et iga maitsetaim omab ravitoimet. Nii puhastab kõrvetav tšiili pipar veresooni, takistades kolesterooli ladestumisel tekkivate naastude moodustumist, vedeldab verd, takistades seega trombide teket. Kardemon reguleerib söögiisu, stimuleerides seedimist, aitab migreeni korral; kurkum aitab vältida ateroskleroosi arenemist.

Köögiviljade kuningriik. Taimetoitude retseptide mitmekesisuse poolest pole india köögil võrdset. Need on lõputud variatsioonid köögiviljadest, eriti armastatakse baklažaane, porgandit, ube ja spinatit.

Ei mingeid stresse. Hindud arvavad õigustatult, et inimene, viibides hirmu või ärrituse seisundis, ei suuda valmistada õiget, see on kasulikku toitu. Seetõttu osutatakse köögis suurt tähelepanu psühholoogilisele atmosfäärile. Toidu valmistamine ning seejärel söögilauas istumine peab kulgema heas meeleolus.

Mehhiko: lihtsalt, maitsvalt ja kõhtutäitvalt

Mehhiko kulinaaria eripäraks on leida kõigepealt igas toiduaines selle olemus, seejärel aga saavutada harmoonia maitsenüansside ühenduses.

Mais ja oad on laual aukohal. Need on kohaliku köögi paljude toitude aluseks. Maisijahust valmistatakse populaarseid mehhiko tortiljasid (pärmita pannileivad). Neid murendatakse supi sisse, serveeritakse koos suupistetega – ubade, soolatud juustu, köögiviljade ja seentega. Mais sisaldab palju jõuduandvaid süsivesikuid. Sealjuures imenduvad maisi süsivesikud organismis aeglasemalt kui näiteks kartuli süsivesikud ning annavad kauemaks ajaks täiskõhu tunde. Punased oad on rikkad valkude, foolhappe, kaaliumi, raua, magneesiumi, tsingi, vase ja vitamiinide poolest.

0

Your Cart