Migrandid Saksamaal on tragid kurjategijad

1 minutit lugemist

Saksamaa liidukriminaalameti (BKA) raport 2016. aasta esimese üheksa kuu kohta paljastab karmi tegelikkuse.

Sissetungijad kolmandast maailmast sooritasid nimetatud perioodil iga kahe minuti tagant ühe kuriteo, sealhulgas vähemalt 366 mõrva või mõrvakatset ja 214 600 muud tõsist kuritegu. Teisisõnu, igas tunnis sooritati 32 kuritegu, ühes päevas 787 ja igas kuus 23 844 kuritegu.

Eriti vägivaldsed kipuvad olema Põhja- ja Sahara-tagusest Aafrikast (Gambiast, Nigeeriast ja Somaaliast) saabunud migrandid ja nende poolt toimepandud kuritegude arv on täiesti ebaproportsionaalne nende endi arvuga Saksamaal.

BKA raport, mis annab ülevaate perioodist 2016. aasta jaanuarist kuni septembrini, kajastab statistikat ainult juba identifitseeritud kuritegude koha, st sealt puudub info käimasolevate juhtumite kohta. Seega ei ole andmed sugugi lõplikud ja suure tõenäosusega suurenevad arvud veelgi.

Kõige rohkem (79%) pandi toime isikuvabaduse vastaseid kuritegusid ehk ründamisi. Teisel kohal olid vargused, ülejäänud kuriteod olid peamiselt võltsimised, pettused ja väljapressimised.

Raporti kohasel oli 366-st mõrvast või mõrvakatsest 278 seotud immigrantide omavaheliste arveteklaarimistega. Vähemalt 37 mõrva/mõrvakatse ohvriteks olid aga sakslased.

214 600-st tõsisest kuriteost vähemalt 67 300 olid seotud immigrantide omavaheliste tülidega, peamiselt erinevates immigrantide vastuvõtukeskustes.

BKA raport hoiatab ühtlasi, et islamiterrorismiga kaasnev potentsiaalsete seaduserikkujate arv väljaspool Euroopat kasvab. Samal ajal kasvab Saksamaal nende isikute arv, kes on kas ise islamiterroristid (või endised terroristid), nende sugulased või toetajad või kes on terroristlike organisatsioonide poolehoidjad.

Raporti järgi on nn immigrandid jagatud mitmeks rühmaks: asüülitaotleja staatusega isikud, salllitud asüülitaotlejad, kodusõja põgenikud ja illegaalid (kes on juba illegaalidena Saksamaal). Andmebaasis on järgmiste rahvuste esindajaid: afgaane, albaanlasi, alžeerlasi, bosnialasi, eritrealasi, gambialasi, grusiine, iraaklasi, iraanlasi, kosovlasi, marokolasi, makedoonlasi, nigeerlasi, pakistanlasi, venelasi, serblasi, süürlasi, tuneeslasi ja türklasi.

Lisaks annab BKA raport teada, et suur hulk isikuid on andmebaasis teadmata rahvusest, mis viitab selgelt asjaolule, et mitte-valged varjavad deporteerimise hirmus sageli tahtlikult oma rahvust.