Mida USAs liikluses tähele panna ja millega arvestada

5 minutit lugemist

Kiiruseületamist (speeding) jälgitakse USAs terasemalt kui Euroopas ja ka karistused on karmimad, eriti teeehituspiirkondades (Road Construkction või Men at work). Politseinikud on ranged ja järeleandmatud, aga samas ka väga norimishimulised ja kipuvad sageli trahve tegema ka kõige tühisemate eksimuste korral. Kiirusepiirangute (mis on peaaegu alati tähistatud) ja STOP-märkide eiramist karistatakse karmilt.
Kanna juhiluba ja passi alati kaasas, sest politsei võib sind iga hetk kinni pidada. Kui sulle antakse sauaga või siniste tulede vilkumisega märku, tuleb parempoolsel teepeenral peatuda. Ära unusta: käed roolile! Trahvikviitung ilma igasuguste vastuväideteta vastu võtta ja maksta sularahas!
NB! Juhiluba oleks soovitav panna pluusi rinnataskusse, mitte mingil juhul pükste tagataskusse! Teatud liigutusi võib politseinik võtta ohumärgina, et juht kavatseb revolvrit haarata. Väldi järske ja äkilisi liigutusi!

Lubatud kiirused:

Linnas: 20–35 mp/h (u 30-50 km/h)
Maanteel (highway, tavaliselt kaherealine): maksimaalselt 55 mp/h (89 km/h)
Linnadevahelisel suurtel maanteel (tavaliselt neljarealised): 65–70 mp/h (u 105–112 km/h)

Ameerika mendid on äärmiselt norimishimulised ja teevad erilise rõõmuga trahvi ka tühise eksimuse eest. Fotol: politseinik paneb Palm Springsi tänaval jalgratturile pahaks, et too sõitis linnatänaval maastikurehvidega.

Valgusfoorid ripuvad kõrgel ristmiku kohal ja punasele tulele järgneb kohe roheline. Punase fooritule ajal tohib paremale pöörata, aga enne peatu hetkeks ja veendu, et ei oleks vastutulevat sõidukit või hoiatustahvlit, mis keelab punase tule ajal paremale pöörata (No turn on red).
Mitmerajalisel teel on möödasõit paremalt lubatud. Linnas tuleks sõita teisel või kolmandal rajal, et olla vajaduse korral varakult valmis vasakpöördeks. Kahe sõiduraja korral on möödasõit lubatud ainult ekstreemsetel juhtudel.
Vilkuvate hoiatustuledega koolibussist või bussi vasakust küljest väljalastud STOP-saua korral ei tohi kunagi mööda sõita, ka mitte vastassuunast liikudes. Koolimajade läheduses tuleb olla eriti tähelepanelik ja jälgida kiirusepiiranguid tähistavaid liiklusmärke.
Alkohoolseid jooke tohib transportida ainult pagasiruumis. Ametlikult on lubatud 0,5 promilline joove, kuid propageeritakse keep alert (kainelt sõita) sõiduviisi. Sellest hoolimata on USAs purjuspäi sõitmine üsna populaarne. Autojuhtimist ebakaineks olekus ei peeta eriliseks määruste rikkumiseks. Politsei ei kontrolli, kas autojuht on joobnud või mitte, selle ajani, kuni ei juhtu avariid või katastroofi, mil kainuse kontrollimisel ei ole enam praktilist mõtet. Väikeseid avariisid politsei peaaegu ei märkagi. 1991. aastal sai Ameerikas liiklusõnnetustes surma 44 529 inimest (1986. aastal 46 000, vigastada 3 400 000 inimest). Neist peaaegu pooled (22 084) olid roolis purjus.
Suurt ohtu liiklusele kujutavad endast väga vanad naised, kes näevad halvasti, veel halvemini kuulevad ja mõnikord ei saa kõrvalise abita rooli taha istuda või masinast väljuda…
Enamikus Ameerika linnades tuleb auto parkida õigele poole teed esiotsaga liikluse suunas, muidu võib trahvi saada. Linnades ei tohi kunagi parkida hüdrantide lähemal kui 5 meetrit või Tow-Away või No-Parking-Zone piirkonnas. Jälgida tuleb ka värvilisi markeeringuid sõidutee ääres:

Erinevalt Eestist on USAs valgusfoorid paigutatud arukalt – piisavalt kõrgele, et see oleks sõiduautojuhile nähtav ka eesseisva kaubiku tagant.

Punane – peatumine ja parkimine keelatud
Kollane/kollane/must – (kauba laadimise piirkond, kollase joone korral on parkimine lubatud peale kl 18)
Sinine – parkimine lubatud ainult invaliididele
Valge – autosse sisenemine-väljumine lubatud, samuti kauba pealevõtmine või mahalaadimine)
Erinevalt Eestist ei pea keegi USAs ristteele jõudes mõistatama, kellel on eesõigus. Ristmikud on alati lollikindlalt tähistatud märkidega „STOP“ või „Anna teed“. Paljudel suurematel maanteedel on möödasõit lubatud mõlemalt poolelt. Paaritud numbrid tähistavad põhja-lõunasuunalisi maanteid ja paarinumbreid kannavad ida-läänesuunalised maanteed.
Liiklusmärkide värvid annavad teada, millise reegliga on tegemist.
Kollane foon märgil – hoiatab (kiirust kurvis, ristteele jõudmist)
Valge – keelab (kiirusepiirang, lubatud sõidusuund, pöördekeeld)
Pruun – osutab (vaatamisväärsused, ajaloolised objektid)
Roheline ring ümber sõidusuuna märgib kohustuslikku sõidusuunda (meil valged nooled sinisel foonil)
Sinine – osutab ametlikele või teenindusasutustele (bensiinijaam jne)
Prahi autoaknast väljaviskamise eest võib saada trahvi kuni 1000 $. Meie jaoks kummaline, kuid trahvi võib saada ka siis, kui maanteel bensiin ootamatult otsa saab.
Avalikus kohas pissimine (ka inimtühja maantee ääres) on suur patt ja selle eest võidakse trahvida.
See kes suudab kohaneda ameeriklaste rahuliku ja alahoidliku sõidustiiliga, saab USA liikluses hakkama!

* * *

Vaatamata „rahulikule“ ja „alalhoidlikule“ sõidustiilile ja suurtele trahvidele hukkub USAs igal aastal väga palju inimesi. Ühendriikide teedel-tänavatel on liiklusõnnetustes surma saanud rohkem inimesi kui kõigis 20. sajandil peetud sõdades, milles USA on osalenud. Kahes maailmasõjas, Koreas, Vietnamis ja Kuveidis kaotas USA ühtekokku 641 690 inimest. Liiklusõnnetustes aga oli Ühendriikides 1952. aastaks hukkunud miljon inimest. Teise tubli miljonini jõuti 1975. aastal, kolmanda miljonini 1994. aastal.
Raskesse avariisse ei soovita sattuda, sest üks ööpäev intensiivravipalatis maksab 40 000 dollarit!
2015. aastal hukkus USAs liikluses 35 092 inimest (7,2% rohkem kui 2014. aastal), vigastada sai 2,4 miljonit inimest, politsei registreeris teedel ja tänavatel 6,3 miljonit õnnetust ja avariid. Hukkus 4976 mootorratturit, 818 jalgratturit, 5376 jalakäijat ja 22 441 juhti või kaassõitjat autos. Pooltel autodes hukkunutest polnud turvavöö kinnitatud. Iga kolmanda surmajuhtumiga lõppenud autoavarii põhjustas joobes juht või oli valitud teeoludele mittevastav kiirus.
USA-s oli ja on ja jääb 15- kuni 29-aastaste noorte surma põhjuseks nr 1 liiklusõnnetus. Kogu maailmas põhjustavad 15- kuni 44-aastased juhid 59% surmaga lõppenud liiklusõnnetustest. Mis parata, mõnel hakkab elu  alalhoiuinstinkt tööle alles kuldses keskeas!
2011. aastal hukkus kogu maailmas liikluses 1,24 miljonit inimest ehk 3400 inimest päevas! 22% hukkunutest olid jalakäijad. 2011. aastal hukkus kogu maailmas 270 000 jalakäijat. Kogu maailmas on liiklusõnnetus surmapõhjuste hulgas üheksandal kohal.

Hädaabinumber USAs: 911
Liiklusinfo: 511 ja veebilehel www.go511.com

0

Your Cart