Mida USAs liikluses tähele panna ja millega arvestada

3 minutit lugemist

Kiiruseületamist (speeding) jälgitakse terasemalt kui Euroopas ja ka karistused on karmimad, eriti teeehituspiirkondades (Road Construkction või Men at work). Politseinikud on ranged ja järeleandmatud. Kiirusepiirangute (mis on peaaegu alati tähistatud) ja STOP-märkide eiramist karistatakse karmilt.

Kui sulle antakse sauaga või siniste tulede vilkumisega märku, tuleb parempoolsel teepeenral peatuda. Käed roolile! Trahvikviitung ilma igasuguste vastuväideteta vastu võtta ja maksta sularahas!

Lubatud kiirused:

Linnas: 20–35 mp/h (u 30-50 km/h)

Maanteel (highway, tavaliselt kaherealine): maksimaalselt 55 mp/h (89 km/h)

Linnadevahelisel suurtel maanteel (tavaliselt neljarealised): 65–70 mp/h (u 105–112 km/H)

Valgusfoorid ripuvad kõrgel ristmiku kohal ja punasele tulele järgneb kohe roheline. Pööre paremale punase tule ajal on lubatud, kui see on ohutu või pole silti „No turn on red“ (pööre punase tule ajal keelatud).

Mitmerajalisel teel on möödasõit paremalt lubatud. Linnas tuleks sõita teisel või kolmandal rajal, et olla vajaduse korral varakult valmis vasakpöördeks. Kahe sõiduraja korral on möödasõit lubatud ainult ekstreemsetel juhtudel.

Vilkuvate hoiatustuledega koolibussist või bussi vasakust küljest väljalastud STOP-saua korral ei tohi kunagi mööda sõita, ka mitte vastassuunast liikudes. Koolimajade läheduses tuleb olla eriti tähelepanelik ja jälgida kiirusepiiranguid tähistavaid liiklusmärke.

Alkohoolseid jooke tohib transportida ainult pagasiruumis. Ametlikult on lubatud 0,5 promilline joove, kuid propageeritakse keep alert (kainelt sõita) sõiduviisi.

Linnades ei tohi kunagi parkida hüdrantide läheduses või Tow-Away või No-Parking-Zone piirkonnas. Jälgida tuleb ka värvilisi markeeringuid sõidutee ääres:

Punane – peatumine keelatud

Kollane/kollane/must – (kauba laadimise piirkond, kollase joone korral on parkimine lubatud peale kl 18)

Sinine – parkimine lubatud ainult invaliididele

Valge – autosse sisenemine-väljumine lubatud, samuti kauba pealevõtmine või mahalaadimine)

Erinevalt Eestist ei pea keegi USAs ristteele jõudes mõistatama, kellel on eesõigus. Ristmikud on alati tähistatud märkidega „STOP“ või „Anna teed“. Paljudel suurematel maanteedel on möödasõit lubatud mõlemalt poolelt. Paaritud numbrid tähistavad põhja-lõunasuunalisi maanteid ja paarinumbreid kannavad ida-läänesuunalised maanteed.

Liiklusmärkide värvid annavad teada, millise reegliga on tegemist.

Kollane foon märgil – hoiatab (kiirust kurvis, ristteele jõudmist)

Valge – keelab (kiirusepiirang, lubatud sõidusuund, pöördekeeld)

Pruun – osutab (vaatamisväärsused, ajaloolised objektid)

Roheline ring ümber sõidusuuna märgib kohustuslikku sõidusuunda (meil valged nooled sinisel foonil)

Sinine – osutab ametlikele või teenindusasutustele (bensiinijaam jne)

See kes suudab kohenda ameeriklaste rahuliku ja alahoidliku sõidustiiliga, saab USA liikluses hakkama!

* * *

Vaatamata „rahulikule“ ja „alalhoidlikule“ sõidustiilile ja suurtele trahvidele hukkub USAs igal aastal väga palju inimesi. Ühendriikide teedel-tänavatel on liiklusõnnetustes surma saanud rohkem inimesi kui kõigis 20. sajandil peetud sõdades, milles USA on osalenud. Kahes maailmasõjas, Koreas, Vietnamis ja Kuveidis kaotas USA ühtekokku 641 690 inimest. Liiklusõnnetustes aga oli Ühendriikides 1952. aastaks hukkunud miljon inimest. Teise tubli miljonini jõuti 1975. aastal, kolmanda miljonini 1994. aastal.

1991. aastal sai Ameerikas liiklusõnnetustes surma 44 529 inimest (1986. aastal 46 000, vigastada 3 400 000 inimest). Neist peaaegu pooled (22 084) olid roolis purjus peaga.

2015. aastal USA liikluses 35 092 inimest (7,2% rohkem kui 2014. aastal), vigastada sai 2,4 miljonit inimest, politsei registreeris teedel ja tänavatel 6,3 miljonit õnnetust ja avariid. Hukkus 4976 mootorratturit, 818 jalgratturit, 5376 jalakäijat ja 22 441 juhti või kaassõitjat autos. Pooltel autodes hukkunutest polnud turvavöö kinnitatud. Iga kolmanda surmajuhtumiga lõppenud autoavarii põhjustas joobes juht või oli valitud teeoludele mittevastav kiirus.

USA-s oli ja on ja jääb 15- kuni 29-aastaste noorte surma põhjuseks nr 1 liiklusõnnetus. Kogu maailmas põhjustavad 15- kuni 44-aastased juhid 59% surmaga lõppenud liiklusõnnetustest.

2011. aastal hukkus kogu maailmas liikluses 1,24 miljonit inimest ehk 3400 inimest päevas! 22% hukkunutest olid jalakäijad. 2011. aastal hukkus kogu maailmas 270 000 jalakäijat. Kogu maailmas on liiklusõnnetus surmapõhjuste hulgas üheksandal kohal.