Mida sisaldab ecstasy tablett?

3 minutit lugemist

Peale rohkete keemiliste täiteainete sisaldab üks ecstasy tablett (keskmise kaaluga 0,35 g) 0,0295 g MDMA-d ja MDEA-d ning 0,0132 g amfetamiini.

MDMA (metüleendioksimetamfetamiin) on ühe hallutsionogeenide rühma tüüpiline aine, mille peamine koostisaine on amfetamiin. Teised selle rühma ained on MDA, MDEA, MMDA ja TMA. Esialgu tähendas slängisõna esctasy vaid MDMAd, ent ajapikku hakati sõna kasutama terve rühma kohta.

Kõik nimetatud ained on valged pulbrid, mida võetakse sisse tablettidena või kapslitena. Muid manustamisviise tuleb ette harva. Ecstasy põhitoime on sama mis amfetamiinil, st et ta on tugev erguti. Suured annused kutsuvad esile hallutsinatsioone, mille tõttu joove võib meenutada LSD-joovet.

Ecstasy kasutaja tunneb end tihti olevat otsekui teises maailmas ja ta muutub väga aktiivseks. Joobe mõju all viibides võib inimene näiteks tantsida mitu tundi järjest väsimust tundmata. Ecstasy on muutunud populaarseks tänapäeva tantsukultuuris (reiv ja tehno). Tantsimisega kaasnev kehaline pingutus suurendab ülepingutuse ja kuumarabanduse ning halvemal juhul äkksurma ohtu.

Ecstasy tarvitamine süvendab seksuaalelamusi, ent pideva manustamise korral tabab inimest emotsionaalne läbipõlemine. Droogi on kasutatud ka inimese uimastamiseks, et muuta ta seksuaalsele lähenemisele vastuvõtlikumaks ja muulgi eesmärgil ligipääsetevamaks. Hallutsinogeenide mõjul toimuvad muutused tunnetuses, st selles, millisena inimene tajub oma ümbrust ja omaenda mõttekäike. Kui aine mõju on nõrk, võib tunduda, et aistingud, näiteks valgus- ja heliaisting, muutuvad intensiivsemaks. Hallutsinogeeni tugeva mõju all olevale inimesele võivad ümbritsev maailm ja omaenda keha tunduda teistsugused. Väga tugeva mõju all võib omaenda mina hoopis lahustuda, saada n-ö universumi osaks või täituda kummaliste piltide ja helidega. Elamust võib tajuda kui transiseisundit või kui sügavat relgioosset elamust, vahel jääb isegi mulje, et teadvus lahkub kehast.

Kuritarvitajatel on vahel raske hallutsinogeene üksteisest eristada, näiteks ecstasy-rühma kuuluvaid. Väikese annuse korral ilmneb hallutsinogeenide mõju 5–15 minuti möödudes. Ecstasy joove kestab 3–5 tundi, suurte annuste manustamise korral ka kuni 24 tundi. Ecstasy pohmell kestab kuni 72 tundi.

Ka hallutsinogeenidega võib organism kohaneda, eriti LSDga. Tavaliselt tekitab kõige intensiivsema elamuse esimene kogemus.

Kas esctasy põhjustab mälukaotust?

Seda küsimust esitatakse üpris tihti, nii ecstasy üha kasvava populaarsuse tõttu kui ka sellepärast, et inimesed unustavad pidevalt ära, mida nad üldse küsisid. Nii et jah, ecstasy tõenäoliselt põhjustab mälukaotust. Üks ecstasy tarvitamise raskematest tagajärgedest on see, et nii lühi- kui pikaajalisel kasutusel võib see avaldada tõsist mõju ajurakkudele. Täpsemalt kahjustab ecstasy neuroneid, mis vallandavad serotoniini, ajukemikaali, mille kohta arvatakse, et see mängib olulist rolli mälu korrastamises ja teistes tähtsates funktsioonides. Ecstasykasutajate haiguslugudest ja intervjuudest võib leida teateid mälukaotusest, depressioonist, unehäiretest ning ärevusest. Mälupuudus paistab edasi kestvat ka pärast ecstasy tarvitamise lõpetamist.

Uuring: ecstasy on noortele eriti ohtlik

Briti teadlaste sõnul võib tuntud klubinarkootikum ecstasy teiste ergutitega võrreldes palju suurema tõenäosusega osutuda noortele, tervetele ja regulaarselt narkootikume mittetarbivatele inimestele surmavaks.

Suurbritannias aastatel 1997–2007 läbi viidud stimulantidega seotud surmade uuring näitas, et ecstasy tarbimise järel surnud isikud olid enamasti nooremad ja parema tervise juures kui need, kes surid pärast amtetamiinikute tarbimist.

Uuringut juhtinud Fabrizio Schifano Hertfordshire’i ülikoolist ütles, et need tulemused on murettekitavad, kuna nende järgi tundub, et noored inimesed, kes tarbivad ecstasy’t just suurema tõenäosusega, on selle suhtes eriti haavatavad. Schifano nimetas seda suureks rahvatervise mureks.

Schifano leidis, et speedi ja metamfetamiini tõttu oli 11 aasta jooksul surnud 832 inimest, samas kui ecstasyga oli seotud 605 surma.

Teadlase sõnul näitasid uuringutulemused, et 16- kuni 24-aastased noored inimesed kannatasid liigse ecstasy tarbimise järel väga drastiliste tagajärgede all, kuid polnud selge, miks see nii on.

Ecstasy ja amfetamiinid on väga sarnased – nad on osaks samast farmakoloogilisest grupist,“ selgitas Schifano. „Kuid ecstasy tundub olevat toksilisemgi kui amfetamiinid,“ lisas ta.

Schifano pidas võimalikuks ka sellist põhjendust, et noorte inimeste aju, mis on 16–17-aastaselt veel arenemisjärgus, on narkootikumi toime suhtes tundlikum. Ecstasy on Suurbritannias klassifitseeritud ühe ohtlikuma A-klassi narkootikumina koos heroiini ja kokaiiniga.