Märjast hauast pääsenud

1 minutit lugemist

31-aastane kapral John Capes teenis Inglise allveelaeval „Perseus“ (N 36) masinistina. 6. detsembril 1941 oli „Perseus patrullretkel. Ioonia meres Kefalonia (või Cephalonia) saare lähedal (11 km kaugusel Zakynthose saarest põhja pool) sõitis laev Itaalia mereväe poolt pandud meremiini otsa, kostis vali plahvatus ja „Perseus“ vajus merepõhja.

„Perseuse” luuk, mille kaudu John Capes’l õnnestus väljuda ja merepinnale tõusta.

John võttis lonksu rummi tõmbas selga autonoomse tuukrivarustuse, avas luugi ja tõusis 52 meetri sügavusest õnnelikult veepinnale. Kõik ülejäänud 60 meeskonnaliiget hukkusid.
Kaugel eemal nägi Capes mingit saart (see oli 8 km kaugusel asuv Kefalonia saar), hakkas selle poole ujuma ja jõudis õnnelikult kaldale, kus kreeklased ta leidsid. Selgus, et saar oli sakslaste poolt okupeeritud ja kreeklased varjasid meest poolteist aastat ja toimetasid siis mehe Smyrna kaudu neutraalsesse Türki.
John Capes suri 1985. aastal. 1997. aastal leidsid „Perseuse“ vraki l kreeka akvalangistid. Täpsustati ka sügavust, kus vrakk asus. See oli 62 meetrit. Sellisest sügavusest ei ole õnnestunud ühelgi allveelaevnikul hätta sattunud allveelaevast pinnale tõusta.

Automaatne tuukrivarustus

Davise individuaalne päästeaparaat.

1930. aastate alguses loodi mitmes Euroopa riigis pea üheaegselt automaatne tuukrivarustus (esimese variandi leiutas inglane Robert Davis juba 1910. aastal), mis algselt oli mõeldud ainult allveelaevade meeskondade päästevahendiks, mis avarii korral võimaldas inimestel allveelaevadest väljuda. Aparaati hakati nimetama individuaalseks päästeaparaadiks. Varustus muutus aja jooksul pidevalt täiuslikumaks ja aja jooksul arendati sellest päästevahendist kaasaegne akvalang. Kõigil sellistel päästeaparaatidel olid järgmised osad:
1. hapnikuballoon;
2. õhukott koos väljalaskeklapiga;
3. klapikarp koos sisse- ja väljahingamisklapiga ning üks või kaks voltvoolikut;
4. karp koos adsorbendiga.

Allveelaev „Perseus“

Ehitamise algus 2. juuli 1928
Vettelaskmine 22. mai 1929
Anti mereväele üle 15. apr. 1930
Pikkus 79 m
Laius 8,5 m
Süvis 4,17 m
Veeväljasurve 2070 t
Kaks diiselmootorit 3 300 kW (4400 hj)
Kaks elektrimootorit 1140 kW (1530 hj)
Kiirus vee pinnal 17,5 s, vee all 9 s
Tegevusulatus 8500 miili (15 700 km)
Relvastus: 1 120-mm kahur, kaks õhutõrjekuulipildujat, kuus torpeedotoru vööris ja kaks ahtris.

Tunnuspildil: „Perseuse” vrakk.

0

Your Cart