Liputaja saatus
„Olen rikkunud kogu oma elu,” tunnistab 50-aastane Alfred E.,riigiametnik Dortmundist. „Tervelt 34 aastat olen vaevelnud selle himu käes, millest võitu ei saa. Kogu vaba aja longin ringi ja liputan.”
Seitseteist korda on Alfred E. seisnud kohtu ees, kolm korda vanglas istunud, ühtekokku seitse aastat – selle eest, et pole tingimisi karistusaega vastu pidanud. Trahvideks ja kohtukuludeks on kulunud 10 000 eurot. Esimene abielu purunes.
Sale, sportliku figuuriga mees arvab teadvat, millest tema ajuti lausavastupandamatu näitamisetung alguse sai: isa ei tahtnud temast midagi teada; Alfredi kasvatas üksinda üles kalk, aga väga jumalakartlik ema, kes poissi sageli peksis ja püüdis talle pähe taguda, et seksuaalsus on midagi vastikut ja põlastusväärset.
Avaliku arvamuse kohaselt on liputajad kas jälestusväärsed maniakid või naeruväärsed, põõsa tagant piiluvad mehikesed.
Anonüümsed liputajad
Alfred E. nägi enese jaoks lõpuks lahendust anonüümse eneseabigrupiloomises, kus nüüd käib koos 30 meest. Analoogilised grupid on ka Nürnbergis jaDortmundis. See annab võimaluse oma hädast avameelselt rääkida. Peale probleemide arsti, terapeudi, politsei ja kohtuga on kõigile tähtsaimaks kaks küsimust: kas naine peaks mu hälbest teadma ja kuidas käituda hetkel, mil sa oma kirele järele annad, nii, et ohver sind ohtlikuks kurjategijaks ei peaks?
Ekshibitsionism ja seadus
Saksa seadusandluse kohaselt karistatakse liputajaid kui pisivargaid ja piletita sõitjaid, aga paljud naised näevad neis ohtlikke kurjategijaid. Eksperdid võivad aga kinnitada, et valdav enamik ekshibitsioniste on häbelikud, arad ja seksuaalses mõttes kontaktivõimetud. Tarvitseb ahistataval naisel ainult tema poole astuma hakata, kui ta hirmunult plehku paneb – füüsilises mõttes on ta täiesti ohutu.” Mõned psühholoogid aga väidavad, et on ekshibitsioniste, kes võivad kuriteoni minna. Viimseni igaühe eest ei pane ka Baurmann kätt tulle, aga osutab statistikale, mille kohaselt niisugused juhtumid on haruharvad.
Täiskasvanute ees liputanut karistatakse Saksamaal trahviga, aga kui on ahistatud last, alustatakse tingimata kriminaalasi, mille lahenduseks on kuni 3aastat vabadusekaotust.
70 protsenti liputajaid elab naisega
Ligi kolmveerand liputajatest on abielus või elab koos kindla partneriga, ja enamasti teavad naised nende kirest. Alfred E. abikaasa viimased 10 aastat, habras, atraktiivne 44-aastane naine, tunnistab: „Olen teda tundide kaupa nutmas näinud, tean, kui sügavalt ta kannatab, kui õnnetuks see kirg teda teeb…” Ta toetab meest igati, sest muidu on nende abielu õnnelik olnud ja seksuaalelu normis. Paljudel pole see aga nii. Mõnedel meestel soodustab seda piinlikku kirge asjaolu, et nende mehelikkust kodus alla surutakse.
Millest ekshibitsionism üldse alguse saab?
Selle hälbe põhjusi tuleb otsida varasest lapsepõlvest. Rolli võib mängida ülemäära range seksuaalkasvatus (karm ema ja nõrk, tuhvlialusest isa!).
Millal ekshibitsionismikalduvusesmakordselt välja lööb?
Enamasti puberteedieas või pärast seda, vähestel 20–30 eluaasta vahel. Puberteedieas võib näitamistung olla mööduv nähtus – 40 protsendil seda kogenul ei löö see enam hiljem välja.”
Sageli langevad teraapiakuuriläbiteinud uuesti oma kire ohvriks. Miks?
See hälve on enamasti haiglaslik. Kuigi patsient selle läbi ise kannatab ei suuda ta himule vastu panna. Tema seksuaalsed fantaasiad keskenduvad ainult liputamisele, sest ainult sellest saab ta tõelise seksuaalse rahulduse. Seksuaalhälbed ei allu mingisugusele ravile, kahjuks ei suuda paljud inimesed sellest aru saada.
MAAJA
NB! Vt ka:
Liputaja-Leino seiklused (koomiks)
