Laisad elavad kauem!

Vahva lohutus tugitoolisportlastele ja laiskvorstidele: hiljutise uuringu tulemused kinnitavad, et mida rohkem me raiskame energiat, seda kiiremini me vananeme.

Kindlasti on igale lugejale selline situatsioon tuttav. Lahe pühapäevahommik, ei mingit kiirustamist ega kohustusi. Sa mõtled, kas minna tervisejooksu tegema või rassida jõusaalis tunnike hantlitega. Lõppude lõpuks tuleb ju aeg-ajalt midagi oma tervise ja füüsise huvides teha! Kuid laiskus sinus on suurem. Sa otsustad, et teed metsajooksu mõni teinekord ja ega jõusaalgi kuhugi kao. Sa sätid end mugavalt tugitooli ja võtad kätte põneva kriminulli või hakkad telekat vaatama. Tõsi, sinu hinge vaevab südametunnistus, et järjekordselt sai laiskus sinu üle võitu. Kuid pole midagi, järgmine kord olen tublim ja lähen kindlasti jõusaali…
Unustage need etteheited ja hingepiinad, sest nüüd on lõpuks tõestatud, et laisad elavad kauem! Zürichi ülikooli teadlased on seda probleemi põhjalikult uurinud ja jõudnud sensatsioonilistele järeldustele.
Teadlased sulgesid toakärbsed pudelitesse, kus nad ei saanud vabalt ringi lennata. Kärbeste kogu tegevus seisnes ainult söömises, magamises ja mööda pudeliseinu ronimises.

Meie vananemises on süüdi „vabad radikaalid”, mis purustavad meie rakke
Eksperiment näitas, et kärbsed piiratud ruumis elasid kaks korda kauem kui nende vabalt ringilendavad liigikaaslased. Kuid see pole ainuke taoline uuring. Analoogiline uuring korraldati ka Texases Southern Methodisti ülikoolis, kus teadlastel õnnestus õunakärbeste eluiga pikendada 30% võrra. Kärbestele siirdati kahte teatud tüüpi ensüüme, mis võitlevad organismi vananemist põhjustavate „vabade radikaalide” vastu. Viimased põletavad rakuseintesse auke, purustades geneetilist materjali. Just „vabad radikaalid” on süüdi selles, et 30-aastasel inimesel hakkavad tekkima esimesed kortsukesed.
Selleks et vähendada „vabade radikaalide” laastavat mõju meie organismile on kaks võimalust: kas viia organismi täiendavalt ensüüme, nagu näitab katse õunakärbestega või pikendada oma elupäevi mõnusalt laiseldes. Mida rohkem inimene energiat raiskab, seda rohkem „vabasid radikaale” organism toodab. Järelikult näeks optimaalne eluviis välja selline: vähe liikuda, vältida stressi ja mõõdukalt süüa. Kõik kolm tegurit pidurdavad oluliselt vananemisprotsessi. USA teadlane Denham Harmann tõestas juba 1959. aastal, et tippsportlaste eluiga on pisut lühem kui neil, kes spordiga üldse ei tegele.
Ülaltoodu ei tähenda küll seda, et nüüd peaks hantlid nurka viskama, jalgratta vaestele kinkima ja jõusaalid õhku lasta. Aastaid tagasi endised Nõukogude Liidus korraldatud eksperiment andis sootuks teistsuguse tulemuse. Katsejäneseks sõna otseses mõttes oli koduküülik. Õnnetut küülikut sunniti liikuma ja isegi ujuma. Ja tulemus: juba mõne aja pärast muutus muidu uimasevõitu küülik erksaks, paranes südametöö ja organismi verega varustatus. Küülik kaotas palju üleliigset rasva ja ka tema välimus muutus tunduvalt „sportlikumaks”. Teada on ka see, et füüsiliselt aktiivsed metsjänesed elavad küülikutest tunduvalt kauem.
Kuid iga kardioloog teab, et kroonilisel molutamisel on ka palju negatiivseid tagajärgi. Kas on siis ikkagi mõtet lösutada energiasäästlikult diivanil, loobuda tervisespordist, väljasõitudest ja matkadest ainult lootuses venitada välja 90. eluaastani? Muidugi on see igaühe enda otsustada, kuid inimese enesetunne on otseses seoses tema füüsilise aktiivsusega. Rasvavoltide ja tselluliidi vastu aitab ikkagi ainult sport! Nii et ei maksa selle loo eksitavat pealkirja sõna-sõnalt võtta. Inimese elukvaliteedi saladus peitub mõõdukuses, äärmisel juhul mõõdukas laiskuses!

NB! Loe ka:
Ülekaalulisus selgub juba lapseeas
Paksud naised surevad varem kui kõhnad
Paksud on õnnelikumad ja neil on ohutum elada!