Lääne-Euroopa kapituleerub islamiinvasiooni ees

4 minutit lugemist

Me ei taha olla „eurooplased” sellistena, nagu soovivad meid näha Lääne-Euroopa poliitilised juhtfiguurid. Me oleme eurooplased sakslastena, prantslastena, taanlastena, soomlastena, eestlastena, venelastena, lätlastena, leedulastena ja nii edasi.

Sellal kui Saksamaa president Steinmeier ei ole veel päris kindel, kas sakslasi on üldse olemas või ehk neid ikka natuke nagu oleks ja Chemnitzi laulvat protesti nimetatakse paremäärmuslikuks märatsemiseks ka meie peavoolumeedias, kinnitab Prantsusmaa president Macron taanlastele, et neid kohe kindlasti ei ole olemas, nagu ka prantslasi, sest me kõik oleme suurem kogukond kui rahvused – oleme eurooplased. Oleme süüdi selles, et Euroopa ei ole rikastunud muul moel kui vaid riisudes muu maailma maavarasid ja ekspluateerides sealset tööjõudu. Eurooplaste suhtes rakendatakse kollektiivse süü printsiipi. „Kuidas Eestil ei ole olnud kolooniaid?” imestas üks aafriklasest migrant Inglismaal, kui küsis eestlaselt, kuidas Eesti rehabiliteerib end oma asumaade elanike ees. „Te olete ju valged?!”
Samal ajal ei arva millegipärast moslemid, et nemad oleks üks kogukond või et neid olemas ei oleks. Nemad on vägagi olemas ja teevad rangelt vahet mitte ainult rahvustel, vaid ka hõimudel ja kogukondadel. Nende moslemimaailmas on erinevatel rahvustel, hõimudel ja nende liitudel tänapäeval ilmselt vaid üks ühine eesmärk – viia islami sõnum maailma ja teha kogu planeedist roheline. Mitte selles mõttes, nagu üritavad Greenpeace ja teised puudekallistajad. Roheline on moslemite värv. Muide, Türgi Osmanite impeeriumis oli mittemoslemitel rohelist värvi riiete kandmine keelatud.
Soome Punane Rist intervjueeris aastatel 2015–2016 Soome Ahvenamaale toodud Süüria ning Iraagi päritolu kvoodipagulasi, kellest mehed on enamuses vähese haridusega ja naised üldse ilma koolituseta. Soomes tunnevad nad end vangisolevatena, kuna ilma keeleoskuseta ei ole võimalik tööle asuda. Nad nõuavad ka kodakondsust ja passe, et liikuda vabalt maailmas ringi, ja on nördinud erinevate rassismiilmingute pärast Soome ühiskonnas. Samuti vajab nende arvates tublisti parandamist hambaravi tase. Selliste argimurede taustal on aga siiski olulisimaks puuduseks see, et kohalikud inimesed ei mõista uustulnukate religiooni ja neil puudub võimalus oma usu praktiseerimiseks – naised võivad küll ka kodus palvetada, ent meestel peab olema selleks mošee. Usuliste arusaamatuste vältimiseks peavad uustulnukad vajalikuks, et riik korraldaks ahvenamaalastele islamit tutvustavad kursused.
Saksa kirjanik, sotsiaaldemokraadist poliitik, Saksamaa Keskpanga juhina ja Berliini liidumaa majandusministrina tegutsenud Thilo Sarrazin avaldas aastal 2010 raamatu „Saksamaa käib alla” ehk „Deutschland shafft sich ab”. Selle pealkiri kõneleb enda eest ning ilmumise järel oli küsimärgi all tema erakonnaliikmelisus. Oma uues teoses „Vaenulik ülemvõim: kuidas islam areneb ja ähvardab ühiskonda” („Feindliche Übernahme: Wie der Islam den Fortschritt behindert und die Gesellschaft bedroht”, ingliskeelsena: „Hostile takeover – how Islam impairs progress and threatens society”) ei avasta kirjanik ja poliitik mitte midagi uut. Ta tõdeb kõigile teada olevat tõsiasja: moslemid nõuavad üha enam eluruumi nii füüsiliselt kui kultuuriliselt. Sarrazin on kindel, et varem või hiljem vallutavad nad kogu planeedi. Intervjuus ajalehele Stern ütles ta: „Nad saavad olema poliitiliste otsuste tegijate seas ning see võimaldab neil muuta Saksamaa ja Euroopa seadusi endale sobivaks.” Sarrazin süüdistab Merkelit Vahemeres uppunute surmades, kuna proua kantsler on neid inimesi Saksamaale elama kutsunud. Kirjaniku arvates tuleb pagulasvool koheselt katkestada.
Seda, et Lääne ühiskond ei julge ülevalt pealesurutud repressiivse poliitkorrektsuse poliitika tõttu astuda samme enda kaitseks, ilmestab ka eelmisel nädalal avalikuks saanud fakt, et Kanadas Toronto osariigis ei võta politsei midagi ette ramadaani lõppemise pidustuste puhul elavalt nülitud lehma juhtumi osas. Politsei esindaja sõnul ei ole tegemist looma väärkohtlemisega, vaid ta väidab, et videol näha olev loom on nülgimise ajal Miltonis ajutiselt püstitatud mošees juba surnud. Võib ju öelda, et tegemist on kõigest pisikese seigaga. Ent nagu me teame – kõik suur saab alguse väikesest. Globaalsete katastroofide käivitamiseks on vaja mitmeid väikseid tegureid.
Lääne-Euroopa elab topeltstandardite järgi. Seadusi tõlgendatakse ja rakendatakse erinevalt vastavalt sellele, kas eksinu on põliselanik või „uuseurooplane”. Illegaalsetele immigrantidele, keda millegi pärast pagulasteks nimetatakse, on saanud väga kiirelt selgeks, et rassismikaarti lauale lüües võidab kõik vaidlused ja võib saavutada kõik, mida soovitakse. Näeme ka Eestis, mismoodi meie ühiskonnas püütakse üsna robustsel moel ärgitada süütunnet ebasobiva meelsuse või valede mõtete mõtlemise üle. Hoolimata sellise poliitika katmisest kaunikõlaliste loosungitega inimõigustest ja hoolimisest. Topeltstandardite poole liigub jõudsalt ka Eesti õigussüsteem.
Sellest kõigest kirjutada on tüütu ja ebameeldiv. Ent veelgi ebameeldivamad on protsessid, mis on käivitatud Euroopa hävitamiseks. Seepärast on hea meel kõigi nende tõeliste Euroopa patriootide üle, kes seisavad vastu praeguse Euroopa Liidu – riikideülese repressiivorgani – diktaatorlikele püüdlustele kehtestada meie maailmajaos kõike haldav ja valitsev võim.
Me ei taha olla „eurooplased” sellistena, nagu soovivad meid näha Lääne-Euroopa poliitilised juhtfiguurid. Me oleme eurooplased sakslastena, prantslastena, taanlastena, soomlastena, eestlastena, venelastena, lätlastena, leedulastena ja nii edasi ja nii edasi. Ja nii peame suhtuma ka uussallivusse, kui me ei taha olla elusalt nülitud nagu see veis moslemite pühakojaks nimetatud tapamajas.

Ronald Tõnisson, 3. september 2018