Katastroofid lennunduspäevadel

3 minutit lugemist

Lennunduspäevadel demonstreeritakse nii publikule kui ka potentsiaalsetele ostjatele uusi lennukeid. Vilunud piloodid näitavad, milleks kaasaegsed lennukid suutelised on. Kuid just lennunduspäevade „hea tooni” juurde kuulunud arvukad katastroofid, mis pakuvad pealtvaatajatele närvikõdi, annavad tööd ja leiba kõmureporteritele, kuid ei näita kaasaegset supertehnikat sugugi kõige paremast küljest.

21.05.1911. Issyles-Moulineauxi lennuvälja kohal kukub demonstratsioonlennul lennuk alla ja tapab Prantsuse sõjaministri Maurice Berteauxi.

6.09.1952. Farnborough’s sööstab Briti sõjalennuk rahva sekka. 65 hukkunut.

3.06.1961. Pariisi lennunduspäevadel Le Borget’ lennuväljal kukub alla madalal kõrgusel pilotaažifiguuri teinud USA ülehelikiirusega pommituslennuk B-58 (59-2451). Hukkusid kõik kolm pilooti.

15.06.1965. Pariisi lennunduspäevadel Le Borget’ lennuväljal kukub maandumisel alla USA B-58 (59-2443).

19.06.1965. Rahvusvahelise lennundusnäituse ajal kukub Itaalia hävitaja Fiat G-91 Pariisi Le Bourget’ lennuvälja lähistel autoparklasse. Üheksa hukkunut.

24.09.1972. Californias Sacramentos kukub USA hävitaja jäätisekioskile. 22 hukkunut.

3.06.1973. Pariisi lennunäitusel kukub alla Nõukogude ülehelikiirusega lennuk TU-144. 14 hukkunut.

5.09.1982. Saksamaa LV-s Bad Dürrheimi juures kukub alla USA biplaan. Viis hukkunut.

11.09.1982. Mannheimi õhusõul kaotab USA sõjaväekopter Giant Chinook CH 47 sabatiiviku ja kukub Mannheimi-Heidelbergi automagistraalile. Hukkusid kõik 47 kopteri pardal olnud inimest.

23.05.1983. Frankfurdi õhusõul kukub Kanada hävitaja Starfighter maanteel sõitvale sõiduautole. Autos viibinud kuueliikmeline pastoriperekond hukkus.

3.06.1984. Saksa LV-s Aschaffenburgis kukub alla Inglise vertikaalstardiga hävitaja. Lendur pääseb, kuid publiku hulka kukkunud katapultiste tapab ühe pealtvaataja.

1.09.1985. Lennunduspäev Siegenis. Sportlennuk teeb ebaõnnestunud maandumise. Töötav propeller rebib ühe pealtvaataja tükkideks.

6.05.1988. Lennundus- ja kosmosetehnika näitus Hannoveris. Inglise helikopteri allakukkumisel saab kolm inimest surma ja kaksteist vigastada.

28.09.1988. Itaalia õhujõudude kolm lennukit vigurlennusalgast Frecce Tricolori põrkasid kokku USA õhuväebaasi kohal Saksamaal Ramsteinis. Kolm pilooti ja 31 pealtvaatajat said kohe surma. 388 vigastatust suri järgmistel nädalatel 36.

3.09.1989. Torontos kukuvad demonstratsioonlendu teinud kaks lennugrupi Snowbirds hävituslennukit Ontario järve pärast seda, kui üks lennuk oli teise tiiba riivanud. Üks piloot hukkus, teisel õnnestus katapulteeruda.

22.10.1989. Jaguari tüüpi lennuk kukub elurajoonile Ecuadoris Guayaquili sadamalinnas, 10 hukkunut.

10.09.1990. Põhja-Itaalias kukub demonstratsioonlennul alla N. Liidu püüdurlennuk Su-27. Lennuki leedulasest piloot ja üks lennuvälja maapealse teenistuse töötaja said surma ning 8 inimest haavata. Õnnetus juhtus lennuki väljumisel surmasõlmest.

9.05.1993. Suure Isamaasõja lõpu 48. aastapäeva tähistamisel Nizni Tagilis kukub pealtvaatajate hulka sportlennuk JAK-52. 18 hukkunut.

24.07.1993. Fairfordi lennunduspäeval põrkavad demonstratsioon lennul kokku kaks Vene MIG-29 tüüpi hävituslennukit.

15.08.1993. Stockholmis kukub alla demonstratsioonlennul alla JAS-39 Gripen.

26.07.1997. Belgias Ostendes kukub alla Jordaania kuningliku lennuväe lennuk XT-300. 9 hukkunut ja 57 vigastatut.

28.07.2002. Ukraina õhujõudude hävitaja SU-27 sööstab Lvivi lähistel pealtvaatajate hulka (tunnuspildil). Vähemalt 83 hukkunut. Ligi 200 inimest sai vigastada.

DHC-5 Buffalo raske maandumine

1984. aasta Air Show ajal esitles De Havilland Canada oma kolme tähtsamat lennukit: DHC-5 Buffalot ning uusi Dash-7-t ja Dash-8-t. Kõigi kolme lennukitüübi demonstratsioonlendude kulminatsiooniks pidi kujunema lühikese pidurdamisteega maandumine.

4. septembril oli tuuline ilm, kuid katselendur Bill Loverseed lootis toime tulla ja DHC-5 Buffalo kindlakäeliselt maandada. Teised piloodid avaldasid kartust, et täpne maandumine on üsna keeruline, sest tuul võib lennukit kallutada pealtvaatajate suunas. Laskumisel märkas ta, et lennuk oligi maandumisraja keskjoonest kõrvale kaldunud – just pealtvaatajate poole. Selleks et kurssi korrigeerida ja kiirust vähendada, reverseeris ta propellerid (väga ohtlik võte maandumisel!). Sellest piisas, et kaotada kontroll lennuki üle. Kui ta seadis propellerid taas tühikäigule, käidus lennuk järsult paremale ning hakkas kiiresti laskuma. Piloot arvas ekslikult, et parema mootori propelleri reversor on ikka veel tööasendis. Tegelikult töötasid mootorid ebaühtlase võimsusega. Vahetult enne seda, kui telik maad puudutas, andis piloot gaasi ning vähendas kurust. Selle tulemusena maandus Buffalo nii tugevalt, et telik purunes, tiivad murdusid kere küljest lahti ning vajusid liigendnoana kokku, samal ajal libises lennuk mööda maandumisrada edasi. Maad puudutanud propellerid purunesid tükkideks, tiibades asuvatest paakidest väljavoolanud kütus süttis põlema, kuid masina peatumisel põleng kustus. Hädavaresest piloot, teine piloot ja varukohal istuv lennukompanii vaatleja pääsesid terve nahaga.