Kas väikemeest on võimalik suuremaks muuta?

5 minutit lugemist

Ei ole. Lepi sellega, mis sul on või poo ennast üles! Mis määrab mehe suguti suuruse? See sõltub meessuguhormoonist testosteroonist. Raseduse esimese 12–14 nädala jooksul määrab ema hormoonipeegel testosterooni hulga, hiljem toodab loote organism seda juba ise. Juhul kui esimese 12–14 nädala jooksul on ema meessuguhormoonide peegel madal, ei arene loote suguelundid normaalselt. Rasedad, kes võimaliku iseenesliku abordi kartuses võtavad hormoontablette, riskivad sellega, et poisi peenis jääb väikeseks. Kui poisslaps tuleb ilmale väga väikese sugutiga, on seda veel võimalik korrigeerida hormoonsüstidega. Mehe suguelundid arenevad lõplikult välja puberteediea lõpuks ja sealtpeale tuleb leppida sellega, mida „jumal on andnud”. Pole olemas ühtegi imehormooni, mis paneks hiljem peenise kasvama. Mitte millegagi ei aita isegi Läänes laialt reklaamitud vaakumpumbad. Kuidas ka peenist venitada või masseerida, mõõtmetele ei avalda kõik need manipulatsioonid mingit mõju. Nii arvavad mõned seksuoloogid. Kuid on ka teistsuguseid andmeid. Dr. Brian Richards avaldas USA-s raamatu „The Penis”, mida müüdi lühikese ajaga 100 000 eksemplari. Selles tutvustas ta oma uut nn. Chartami meetodit. Dr. Richards valis välja 64 meest, kes soovisid oma peenist suurendada. Nad jagati kaheks, nii et kontrollgrupis ja katsegrupis oli kummaski 32 meest. Kaks neist jätsid katse pooleli, nii et andmeid on ainult 30 mehe kohta

Meeste igavene mure, kas noku on ikka piisavalt suur või võiks veel suurem olla.

Tulemused olid järgmised: 87,5 %-l meestest õnnestus oma suguti pikkust suurendada keskmiselt 16,96% ja ümbermõõtu 15,88%. Kõige väiksem juurdekasv oli 2,6 cm ja suurim 3,8 cm. Dr. Richards leiab, et iga organ, mida kasutatakse vähe, tõmbub kokku. See kehtib ka mehe peenise kohta. Kindlasti on tal õigus, sest mitmete Aafrika hõimude kohta teame ju, kuidas nad on aja jooksul venitanud välja kõrvalesti, alahuuli ja isegi kaelu…
Nn. Chartami meetod põhineb vaakumpumba kasutamisel. Soovitatakse 12-nädalast treeningprogrammi. Esimese kolme nädala jooksul hoitakse peenist vaakumpumbas pool tundi päevas, hiljem juba tund aega. Selle protseduuri eesmärk on algul tugevdada peenise juurel paiknevaid lihaseid. Samuti parandab vaakumpumba kasutamine peenise vereringet. Paralleelselt vaakumpumba kasutamisega soovitatakse ka spetsiaalset massaaži. Hoolimata paljulubavast reklaamist, on mitmedki seksuoloogid siiski Chartami meetodi maatasa teinud. Eks aeg näita, kellel on õigus.
Kõige edukam tillipikendaja on taani kirurg dr. Jörn Ege Siana, kes teeb selliseid operatsioone Kopenhaagenis, Londonis, Barcelonas, New Yorgis ning kord nädalas ka Saksamaal Potsdamis. Siana meetod seisneb selles, et osa peenisest asub kehas. Kirurg lõikab ühenduse läbi ning suguti nihkub ettepoole. Sellise lõikusega on võimalik peenist pikendada 5–7 cm võrra. Ühe maamehe olevat Siana teinud koguni 14,5 cm võrra õnnelikumaks. Selline operatsioon maksab umbes 800 eurot.
Sama meetodit rakendas 1990. aastatel Los Angelese kirurg Melvyn Rosensten. Lõiganud peenise ülemise osa häbemeluu kohalt lahti ja õmmelnud sinna lisakudet, saavutas doktor suguti kehasisese osa maksimaalse väljavenitamise, mis „meheväärikust” tunduvalt pikendas – lõdvas olekus 3,7–5 cm. Selle paksendamiseks süstiti peenisesse patsiendi enese kehast väljaimetud rasvkudet.  6000 dollarit maksev operatsioon oli väga verine, häbeme suured armid varjas alles taaskasvanud karvastik. Aga soovijaid oli küllaga. Tegelikult pikendas lõikus peenist vaid ühe sentimeetri võrra, aga kuna ta oli sel viisil maksimaalselt kehast välja tiritud, oli ta visuaalselt hoopis silmatorkavam, mida paljud oma noku mõõtmete pärast muretsevad mehed just taotlevadki.
Mõne aastaga tegi Rosensten üle 4000 niisuguse opertsiooni ja asutas oma filiaalid üle kogu USA. Temast kirjutasid kogu maailma ajalehed. See oli väga tulus äri.
1996. aastal aga ähvardati kirurgi litsentsist ilmajäämisega ja ärile tuli teha lõpp, sest selliseks operatsiooniks polnud mingeid meditsiinilisi näidustusi ja selle tulemused olid enam kui küsitavad. Paljud meditsiinieksperdid olid juba ammu hoiatanud, et peenisesse süstitud rasvkude imendub aja jooksul ja see muutub jälle „kõhnaks”.
Soov oma peenist iga hinna eest pikendada johtub tavaliselt teise meeste kadestamisest, seega on see enamasti psühhoseksuaalne kinnisidee. Pole sugugi nali, et üle kõige maailmas armastab mees iseenese peenist, mida peab oma jõu ja väärikuse sümboliks. Suur inglise luuletaja Wystan H. Auden (1907–1973) on väljendanud mõtet, et kui mehele antaks valida maailma suurima võimu või suurima peenise vahel, valiks ta kindlasti viimase. Öeldut kinnitab ka 1995. aastal ühe USA ajakirja lugejatele esitatud küsimus: kas mehed oleksid nõus olema pigem 1,58 meetrit pikad, kuid 18-sentimeetrise riistaga, või 1,88 meetrit pikad, aga vaid 8-sentimeetrise sugutiga. Tervelt 62% vastanutest eelistas suuremat nokut!
Kiviaegsetel koopajoonistel on ülikuid kujutatud pikemate peenistega kui sotsiaalselt madalamate kihtide esindajaid. Vanad kreeklased aga leidsid hoopis, et suur suguliige on seksuaalselt väheefektiivne ja koguni ebaesteetiline. Suure fallosega kujutati eranditult saatüreid, samal ajal kui jumalatele, kangelastele ja atleetidele tehti see pigem väike.
Kui ameerika seksuoloog Desmond Morris märkis oma raamatus „Alasti ahv”, et mehed on suurte peenistega ahvid, oli enamik naislugejatest temaga vaimustatult nõus. Tõepoolest, meie kaugel esivanemal gorillal pole millegagi hoobelda: 225 kilo kaaluval isasel (see on ometi peaaegu kolme täiskasvanud mehe kaal!) on erutusseisundis ette näidata vaid 4–5 cm pikkune kara. Morrise väitel on inimese suguti mõõtmed, võrreldes teiste primaatidega, põhjendatud sellega, et seda ei tarvitata mitte ainult seemne külvamiseks, vaid ka mõlemale soole naudingu pakkumiseks. Uuringud on tõestanud, et kui emaahvil on partnereid valida, laseb ta ligi selle isase, kellel on kõige imposantsem peenis ja suurem vastupidavus. Kuidas on aga ikkagi inimese juures – kas peenise mõõtmed on olulised või mitte?
Vastupidiselt meeste seas laialt levinud müüdile ei omista naised peenise mõõtmetele kuigi suurt tähtsust. Ühes USA-s korraldatud uuringus vastas küsimusele, mis naist mehe juures kõige rohkem võlub, ainult 15% meestest ja ainult 2% naistest, et suur peenis. Siiski tuleb tunnistada, et eri maades avaldatud statistilised andmed on selles küsimuses üsna vastuolulised. Ja üldse, mehepojad, ärge põdege oma tilli suurse pärast. Kui te peate ennast vingeks naisteniidukiks, siis palju olulisem on teie pangaarve suurus!

©Peter Hagen

NB! Loe ka:
Suurt pole olemas!