Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

2 minutit lugemist

Kuidas oma perega kriisideks valmistuda

* Ole teadlik, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmistuda.
* Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Näiteks:
* kas kõik pereliikmed teavad, mis hetkel ja kuidas abi kutsuda;
* millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;
* kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna (naabrid, sõbrad, sugulased, maale, suvilasse);
* Veendu, et kõik pereliikmed teavad, kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ning elektrit välja lülitada.
* Veendu, et kõik pereliikmed teavad, kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna, näiteks mida tuleks kodust lahkudes võtta kaasa või millised peaksid olema kodused varud.
* Mõelge läbi, kas teie lähedased või tuttavad võivad mingites kriisiolukordades abi vajada, ning leppige nendega kokku omavaheline ühenduse hoidmine.
* Mõelge läbi, kuidas oma koduloomade eest erinevates kriisiolukordades hoolitseda.

Kuidas koos naabrite ja kogukonnaga kriisideks valmistuda
* Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
* Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jne).
* Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt).
* Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.
* Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jne).

Kuidas käituda tuumarünnaku korral?

Võta valge lina ümber ja hakka surnuaia poole astuma.

MUUD ABI- JA INFONUMBRID

112 Hädaabinumber 112 – politsei, päästjate või kiirabi kutsumiseks. Kõik mobiiltelefonid võimaldavad SIM-kaardi puudumisel helistada hädaabinumbrile, isegi kui puudub levi.
www.112.ee
16 662 Mürgistusinfo telefonilt saab nõu ja abi mistahes mürgistuste korral. Terviseameti hallatud infonumbril vastatakse:
E 9-21.00
T-P 24h
www.16662.ee
1343 Elektrilevi rikketelefonilt saab informatsiooni elektrikatkestuste korral.
www.elektrilevi.ee
1313 Keskkonnainspektsiooni infotelefonil saab anda teada avastatud keskkonnareostusest või reostusohust, massiliselt surnud loomade või lindude avastamisest või mistahes keskkonnalasest õigusrikkumisest.
www.kki.ee
1510 Maanteeinfokeskus ootab teateid takistustest sõiduteel. Teeolude kohta saab infot Maanteeameti leheküljelt www.mnt.ee ja www.tarktee.ee
1220 Perearsti nõuandeliin annab nõu tervisemurede korral, mis ei vaja kiirabi sekkumist.
www.1220.ee
1599 Lastearsti nõuandeliin töötab E-P kell 08:00-24:00, kõneminuti hind 1 euro.
1492 Naiste tugiliin on anonüümne abivõimalus lähisuhtevägivalla all kannatavatele naistele.
116 111 Lasteabitelefon 116111 on ööpäevaringne tasuta teenus, et teatada abivajavast lapsest või küsida nõuannet lastega seotud teemadel.
www.lasteabi.ee
9001 032 Riigi Ilmateenistuse tasuline ilmainfo – kõneminuti hind 1.10€
www.ilmateenistus.ee
1524 Päästeala infotelefoni kaudu saab küsida nõuandeid kodu turvalisuse kohta ning teavitada ametnikke ohtlikest ehitistest.
(+372) 5301 9999 Välisministeeriumi 24h infotelefon annab nõu ja abi välisriigis hädas olles.
http://reisitargalt.vm.ee/
1345 Kohalike omavalitsuste infotelefon Tallinnas ja Harjumaal tehnovõrkude avarii või elutähtsate teenuste katkemise korral.

Vt ka: www.kriis.ee

0

Your Cart