Joaquin El Chapo Guzman – lihtsast talupojast narkoparuniks

3 minutit lugemist

Mehhiko kuulsaima narkoparuni Joaquin El Chapo Guzmani sünniaeg pole täpselt teada, mõnedel andmetel on ta sündinud 25. detsembril 1954, teistel andmetel 4. aprillil 1957. Guzman, hüüdnimega „Väike“ (El Chapo) on kõigest 1,55 või 1,67 m pikkune.

Juba väikese poisina tegi ta narkootikumidega tutvust. Koos oma loomakasvatajast isaga müüs ta Lääne-Mehhiko rannikulinnas Sinaloas marihuaanat. Guzman kasvas üles koos oma kuue õe-vennaga. Oma karjääri organiseeritud kuritegevuse maailmas alustas ta õpipoisina El Padrino (ristiisa) kartellis, mida juhtis Miguel Angel Felix Gallardo, kes 1980. aastatel koos Guadalajara kartelliga valitses kokaiiniäri Mehhikos. Kui Gallardo jagas kartelli kuueks ringkonnaks, võttis Guzman üle Sinaloa piirkonna. Pärast Gallardo vahistamist 1989. aastal tekkisid tülid kompetentsuse pärast, mis viis alliansi lagunemisele. Aja jooksul tõusis Sinaloa kartell mõjuvõimsaimaks kuritegelikus ühenduseks Mehhikos. Narkoparun Guzman, kes elas üle Arrellano-Felixi kartelli korraldatud atentaadi, arendas välja uued eesrindlikud smugeldamistehnikad. Novaatorlik narkodiiler laskis ehitada USA ja Mehhiko piiri vahele klimatiseeritud tunnelid. Õpiti narkootikume üle piiri transportimisel peitma kõikvõimalikesse kohtadesse ning võeti kasutusele narkokatapuldid- ja -droonid. 1993. aastal vahistati Guzman Guatemalas ja anti Mehhikole, kus talle mõisteti 20 aastat vanglakaristust. 2001. aastal õnnestus narkoparunil äraostetavate vangivalvurite abil põgeneda. Selleks ajaks oli tal rahva hulgas tekkinud juba loendamatu hulk austajaid, kes pühendasid talle isegi narkoballaade (narcocorridos). Pärast vanglast põgenemist kadus Guzman nagu tina tuhka ja võttis arreteerimise vältimiseks kasutusele erakordsed ettevaatusabinõud. Nii olevat ta pendeldanud seitsme omavahel tunnelitega ühendatud maja vahet. Tema narkoäri ei kannatanud. Ta jätkas suurtes kogustes kokaiini toimetamist Colombiast ja Mehhikost USA-sse. Iga kuu jõudis lõunast Ühendriikidesse tuhandeid tonne kokaiini. Samuti tohututes kogustes metamfetamiini.
21. sajandi alguses hinnati Guzmani varanduseks umbes üks miljard dollarit. Majandusajakiri „Forbes“ nimetas teda üheks maailma mõjuvõimsaimaks inimeseks, kes jättis mõjukate isikute nimekirjas selja taha isegi Prantsusmaa ja Venezuela tühised presidendid.
Kuid meeletu rikkus ei toonud Guzmani õuele õnne ja rahu. Asi on selles, et kriminaalne maailm ei lase asjaosalistel rahulikult magada. Narkoparunil on lihtsalt võimatu kusagil rahulik kaunis kodu rajada, et oma töö vilju nautida.
Teist korda vahistati Guzman oma kodus Mazatlanis 1914. aasta veebruaris. Mobiiltelefoni signaal reetis narkoparuni asukoha. Kui eriüksuslased ta vahistasid, viibis korteris ka Guzmani abikaasa Emma Coronel Aispuro. Endise iluduskuninganna sünnitas narkoparunile kaksikud tütred. Oma esimese naisega Griselda Lopez Pereziga, kellega Guzman abiellus 1977. aastal sai ta kolm last. Loomulikult on Guzmanil olnud ka arvutu hulk armukesi.
Isegi vanglas viibides jätkas Guzman naiste jahtimist. Ta lõi suhte Zulema Hernandeziga. „Ma olin tema kuninganna,“ meenutas Hernandez. Ta jäi narkoparunist rasedaks, kuid laskis siiski aborti teha. Naise saatus oli kohutav. Guzmani rivaalid Zetase kartellist tapsid Zulema ja lõikasid tema kehale suure Z-tähe.
Juba aastaid on Zeta kartell Sinaloale suureks konkurendiks. Võitlus ülemvõimu eest suures narkoäris on verine ja ohvriterohke. Ametlikel andmetel on aastatel 2006-2014 Mehhikos toimunud narkosõdades hukkunud umbes 80 000 inimest.
Mehhiko meedia nimetab Guzmani ka Mehhiko „Usama ibn Ladiniks“. Tema kontol on sadu, kui mitte tuhandeid mõrvu. „ma olen tapnud 2000–3000 inimest,“ tunnistas Guzman pärast arreteerimist 2014. aastal. Guzmani kõrilõikajad olevat 2008. aasta mais lasknud maha organiseeritud kuritegevuse uurimisgrupi šefi Roberto velasco Bravo. Sama aasta septembris saatsid bandiidid teise ilma Juarezi kartelli bossi Rodolfo Fuenesi. Kättemaksuks tapeti Guzmani vend.

0

Your Cart