Huvitavaid fakte alkoholi kohta

10 minutit lugemist

* Inimese esimene kokkupuude alkoholiga toimus ilmselt Aafrikas, kui puude alt leiti käärima läinud puuvilju.

* Alkohol koosneb erinevatest mürgistest substantsidest (näiteks metanool, bensool, brutanool), millest ainult ühte – etanooli – võib vaadelda kui mõnuainet. Alati, kui juttu tuleb alkoholist, peetakse silmas eelkõige etanooli.

* Puhas alkohol aurustub 78,37 °C juures.

* Mingil määral sisaldavad alkoholi mitte ainult alkoholivaba õlu (kuni 0,5%), vaid ka puuviljamahlad ja puuviljad. Näiteks apelsinimahlas kuni 0,4%. Üks banaan võib aga sisaldada kuni 1% alkoholi.

* USA arheoloog Patrick McCovern avastas, et Hiinas kiviaja külas Jiahus on toodetud 10% alkoholisisaldusega meejooki juba 9000 aastat tagasi.

* Uurijad väidavad, et esimest korda ei hakatud vilja külvama mitte selleks, et leiba küpsetada, vaid selleks, et alkohoolseid jooke pruulida.

* Tänu sellele, et inimesed kaugetel aegadel energiarikast suhkrut sisse kühveldasid ja ohtralt alkoholi pruukisid, kindlustas nende ellujäämise.

* Arheoloogid kinnitavad seda hüpoteesi, sest isegi eelajaloolistes savipottides on leitud jälgi veinist.

* Kui inimene kummutab alla klaasi kanget napsi, siis on selle kõrgeim kontsentratsioon veres mõõdetav umbes tunni aja pärast.

* Teelusikatäis metanooli (metüülalkoholi) võib põhjustada pimedaks jäämist, seitse teelusikatäit on surmav.

* Rasvas lahustuv metanool ründab närvirakke. Mürgi täielik mõju saabub alles 16 tunni pärast.

* USA evolutsiooniteadlane Steven Benner on väljasurnud primaatide geneetilist koodi võrrelnud praegusel ajal elava 27 ahviliigiga. Tema järeldus: juba hallidel aegadel võis leida loomade veres alkoholi jälgi.

* Tõeline joodik looduses on Malaisia vihmametsades elav nahkhiir, kes korjab kosutavat nektari palmidelt. Tema alkoholisisaldus on kuni 3,8%.

* Alkohol jaguneb eelkõige kehavedelikes, vähem rasvkoes. Kelle kehas on palju vett, kannatab ka paremini alkoholi.

* Mehe kehast koosneb umbes 68% veest, naistel aga umbes 55% (seevastu on rasva osakaal nende kehas suurem). Sellepärast taluvad sama kehakaaluga naised vähem alkoholi kui mehed.

* Alkohoolsetes jookides tekib alkohol kas kääritamise tulemusel (õlu, vein, siider, šampanja, sake, jne) ) või destilleerimise tulemusel nagu rummis, viskis, viinas, konjakis, brändis, likööris tekiilas jne. Segujookide hulka kuuluvad portvein, šerri ja mitmesugused kokteilid.

* 1895. aastal tõi üks USA õllepruul turule 1,9 protsendilise alkoholisisaldusega linnaseõlle, mis oli mõeldud emadele ja nende beebidele.

* Universumis eksisteerivad hiiglaslikud metanoolipilved.

* Miks inimene purju jääb, ei ole veel täielikult selge. Kindel on ainult see, et alkohol ründab närvirakke. Austraalia Adelaide ülikooli teadlased on kindlaks teinud, et alkohol mõjutab ka immuunsüsteemi, kui alkohol ründab ajus monotsüüte (kaitserakke).

* Inimese keha lagundab alkoholi kiirusega 0,1 kuni 0,2 promilli tunnis.

* Surmav doos on tavaliselt 3–4 promilli, kuid on inimesi kes on üle elanud ka kaks korda suurema koguse alkoholi veres.

* Kuiva veini nimetatakse kuivaks sellepärast, et selles on suhkur täielikult ära käärinud.

* Iga minut juuakse maailmas ühtekokku 27 529 124 liitrit õlut.

* * *

Mõtlemine on õnne vaenlane

On vana tõde, et mõtlemine on õnne vaenlane. Moskva ülikooli bioloogiafakulteedi aju-uurimise osakonna teadlased leidsid, et nendest inimestest, kes kogu aeg koormavad oma aju mõttetööga, saavad palju tõenäolisemalt alkohoolikud, kui nendest, kes lasevad end elul juhtida ja mõtlevad ainult sellest, mida parajasti näevad.

Teadlased avastasid alkoholismigeeni

Nii mõnegi inimese joomahimu on tõenäoliselt talle juba hällist saadik kaasa antud. Inglise teadlased avastasid alkoholismigeeni, mis aktiviseerub kangema kraami ülemäärasel pruukimisel ega anna enam rahu. Nüüd saavad napsivennad ennast õigustada: „Ma lihtsalt ei saa teisiti, sest mul on alkoholismigeen!”

Teadlased: alkohol hoiab naiste aju virge

Keskealised naised, kes võtavad väikse napsi päevas, kannatavad hilisematel aastatel vähem ajukahjustuste all. Üle 70-aastased naised, kes joovad 20 aasta jooksul ühe alkohoolse joogi päevas – klaasi veini, klaasi õlut, napsu šerrit või portveini – on umbes 20 protsenti väiksemas ajutegevuse vähenemise ohus karsklastega võrreldes. Üle 12 500 inimese hõlmanud uuringust selgus, et tipsutamine vähendab ka südamehaiguste ohtu. Inimesed, kes tarvitavad kuni 15 grammi või isegi 30 grammi alkoholi päevas, on ajutegevuse ja vaimsete võimete poolest poolteist aastat nooremad kui mittejoojad. Inimestel, kes joovad üle selle koguse, ei ilmne aga mingeid tervise-eeliseid. Uuringust selgub ka, et pole erilist vahet, millise joogiga on tegemist. Arstid arvavad, et sama põhjus, mis aitab südame ja veresoonkonda, aitab ka aju – alkohol hoiab veresooni lupjumast.

Elu jooksul mõõdukalt alkoholi tarvitanud meeste ja naiste vaimne tervis säilib vanas eas kauem kui nende karskete elukommetega eakaaslastel, leiavad teadlased ajakirjas „Neurology” avaldatud artiklis. „Terviseasjatundjad on seni pööranud tähelepanu alkoholi kuritarvitamisele ja alkoholisõltuvusele ning selle halbadele mõjudele,” ütles Pennsylvanias Pittsburghis asuva Lääne Psühhiaatriainstituudi teadlane Mary Ganguli, kelle juhitud uurimus näitab, et üle 70 aasta vanused naised, kes joovad keskeltläbi ühe alkohoolse joogi päevas, kannatavad karsketest sookaaslastest vähem vaimsete võimete languse all, vahendas BNS.

Ganguli uurimisrühm kogus andmeid 7 aasta vältel tuhandelt vähemalt 65-aastastelt inimeselt. Katses osalejate vaimset tervist hinnati kogu uuringu vältel. Selgus, et vähe ja mõõdukalt alkoholi tarbivate vanurite vaimne tervis halvenes katseajal märksa vähem kui karsketel. Tegelikult ei pruugi see tähendada, alkoholi positiivset mõju, vaid hoopis seda, et joomist jätkavad inimesed, kelle hea tervis lubab seda teha.

Halba und, veinijoojad!

Uskuge või mitte, kuid klaasike-kaks veini enne magamaheitmist ei toogi head und! Stockholmis tegutsev arst Johan Vikner tõestas oma väitekirjas hoopis vastupidist. Alkohol nimelt pidurdab unehormooni ehk melalaniini tootmist ajus. Juba pärast nelja klaasi veini joomist väheneb melalaniini hulk veres 30% võrra. Doktor Vikner, kes on kärakapanijaid pikka aega jälginud väidab, et nende aju peaaegu ei toodagi enam melalaniini.

Alkohol suurendab naiste naudingut

Ajakirjas „Nature“ avaldatud uurimus näitab, et alkohol suurendab testosterooni eraldumist ja naiste seksihimu ning naudingut. Kuigi ikka ja jälle on väidetud, et alkohol pärsib mehe seksuaalset võimekust, pole see päris nii. Enne seksimist ei tohiks tarvitada rohkem alkoholi kui pool grammi keha iga kilogrammi kohta. 75 kilo kaaluv mees, kes on joonud ära umbes pool liitrit veini, on selle piiri juba ületanud.

Mis ajab mehi jooma

Suurbritannia Sussexi ülikooli teadlase Richard de Visseri kinnitusel saavad alkoholi liigtarbijad tihti meestest, kes kahtlevad oma sportlikes võimetes. Visser intervjueeris 31 meest vanuses 18–21 eluaastat ning jõudis järeldusele, et mehed kompenseerivad ühte tüüpi maskuliinse käitumisega oma võimetust mõnes teises käitumistüübis. Teadlase kinnitusel võib kompenseeriv käitumine viia antisotsiaalse käitumiseni ehk soosib näiteks mäluauku joomist, vägivalda ja narkootikumide kasutamist. Visseri sõnul tuleks noori mehi julgustada leidma endale mõni meestele sobiv ala nagu näiteks jalgpall, et vähendada sotsiaalsest survest tingitud ebatervislikku käitumist.

Viin on tervisele kasulik

Paljudes Lääne-riikides juba aastakümneid tehtud uuringud kinnitavad, et viin pole inimese organismile kaugeltki kahjulik, kui seda mõistlikes piirides tarvitada. Valdav osa meedikutest arvab, et terve organismiga inimene võib kas või iga päev pruukida 60 g viina, ilma et see tema tervist kuidagi ohustaks, kuigi see teeb aastakokkuvõtteks hirmuäratava ligi 22 liitrit. (Olgu märgitud, et Venemaal tarbib iga täiskasvanud kodanik 120 liitrit viina aastas!) NB! Huvitav teada! Kui terve organismiga inimene joob ühekorraga ära liitri viina, siis on selle tulemuseks 15-ks minutiks üldnarkoosiga võrreldav seisund. (Mitte päris tervetel ei soovita seda omal nahal järele proovida – võid enam üldsegi mitte ärgata!)

Õlu suurendab iha

Rahvasuu väidab, et õlu teeb paksuks. Selle igivana väärarvamuse lükkab ümber Grazi toitlustusekspert Manfred Wenzel meesteajakirjale „Matador” antud intervjuus. Eksperdi andmetel ei ole õlles üldsegi nii palju kaloreid kui tavaliselt väidetakse. Kui õlu kedagi paksuks teeb, siis pigem naisi kui mehi. Kindel on aga see, et õlu suurendab seksuaalset iha. „Mehed võivad rahumeeli juua päevas liiter õlut, naised umbes poole vähem,” ütles Wenzel. „Hoolimata laialt levinud arvamusest pole õllel mingit pistmist nn. õllekõhuga. Rasva ladestumine keskeas (meestel kõhule, naistel reitele ja tagumikule) on normaalne ja loomulik. Kohvi ja tee järel jääb õlu kalorite hulgalt kolmandale kohale.” Ekspert väidab, et õlu suurendab seksihimu igal teisel mehel ja igal kolmandal naisel.

Kui kasulik on õlu?

Erinevate riikide teadlased üle maailma on aastaid testinud õlle ja veini mõju inimeste tervisele. Uuringutulemusi ja teadlaste arvamusi on küll erinevaid, kuid enim on jõutud üksmeelele selles osas, et mõõdukas koguses õllejoomine aitab vältida mitmeid terviseriske.

Briti teadlased korraldasid uuringu 2500 nais- ja meessoost õllesõbraga vanuses 25 kuni 64 eluaastat. Tšehhis teostatud uuring püüdis leida selgust eelarvamuses, et õllejoojad on tüsedamad kui alkoholi mittetarbijad või veinijoojad. Uuringu tulemused näitasid, et meeste puhul puudub seos tarbitud õlle koguse ja kehakaalu vahel. Naiste puhul täheldati õllejoojatel isegi mõningast kehakaalu alanemist.

Õlles leidub suures koguses kasulikke B-grupi vitamiine, mis reguleerivad närvisüsteemi ainevahetust, säilitavad naha elastsuse ning aitavad kaasa punavereliblede sünteesile. Kogu ööpäevase B-vitamiinide vajaduse rahuldamiseks piisab juba 300–500 milliliitrist õllest. Vastupidiselt laialtlevinud müüdile on õlu üsna madala kalorsusega jook, milles on umbes sama palju kaloreid kui võrreldavas koguses piimas ja mahlas, aga oluliselt vähem kui veinis või veelgi kangemates alkohoolsetes jookides.

Palju on alkoholi mõju uuritud südamele, vererõhule, luudele, vähi- ja diabeedihaiguste tekitajatele. Oluline on siinkohal märkida, et tulemuste mõõtmisel ja järelduste tegemisel on lähtutud asjaolust, et päevane alkoholitarbimise kogus ei ole suurem kui üks-kaks klaasi.

Viimast arvesse võttes on uuringud näidanud, et mõõdukas alkoholitarbimine võib osadel inimestel aidata ennetada südamehaigusi, insulti ja suhkruhaigust. Siinkohal eristavad teadlased heleda ja tumeda õlle mõju, pidades südamele ja veresoonkonnahaiguste ennetamisel viimase mõju suuremaks. Uuringud on näidanud, et mõõdukas õllejoomine võib kasulikku mõju avaldada just keskeas naistele luuhõrenemise vältimiseks. Naised, kes söövad kaltsiumirohket toitu ja joovad aeg-ajalt väikestes kogustes õlut seisavad harvem silmitsi luuhõrenemisega kui teised nende eakaaslased.

On samuti selge, et õlu on alkohoolne jook ja selle liigtarbimine ei ole inimese tervisele kasulik, vaid võib sellisena olla erinevate terviseprobleemide põhjustajaks.

Kuidas säilitada ohutust ja jääda kaineks

Mitte miski ei kiirenda kainenemist: ainuke ravim on aeg, sest maks eemaldab alkoholi kehast püsiva kiirusega 7–8 grammi tunnis. Unusta vanad soovitused, nt duši alla minemine, musta kohvi joomine ja füüsiline koormus – need ei aita!!

Joomine ja autojuhtimine ei käi kokku: alkohol mõjub ajule ja aeglustab oluliselt reaktsioonikiirust juba pärast esimest jooki. Tunne oma piire ning kui välja lähed, vali sõprade hulgast kaine autojuht või võtke koos takso. Ära joo, kui sul on kehv enesetunne: alkohol on depressant ja Sa tunned ennast pärast alkoholi mõju kadumist veelgi halvemini.

Ära kunagi joo tühja kõhu peale: söö alati enne kui välja lähed. See aeglustab alkoholi imendumist organismi.

Ole mullijookidega ettevaatlik: karboniseeritud valmiskokteilid mõjuvad kiiremini, sest süsinikdioksiid kiirendab alkoholi imendumist. Samuti sisaldavad valmiskokteilid rohkem suhkrut, mis peidab alkoholi mõru maitse. Nii et isegi kui sa ei tunne alkoholi maitset, on tegemist siiski alkoholiga!

Narkootikumid ja alkohol on ohtlik kombinatsioon: selline kombinatsioon mõjub su tervisele hävitavalt.

Joo vaheldumisi: joo pärast iga alkohoolset jooki üks klaas vett või võimalikult väikese suhkrusisaldusega mahla.

©MAAJA