Hitleri kamm

1 minutit lugemist

Punaväelaste massilisest kangelaslikkusest võitluses fašistlike vallutajate vastu on palju kirjutatud. Kuid tänase päevani ei tea me praktiliselt midagi vastase sõjasangarite kohta. Kuulsad punakotkad, lendurid I. Kožedub ja A. Pokrõškin, tulistasid õhulahingutes alla kumbki vastavalt 62 ja 59 vastase lennukit. Kuid õhuässasid oli ka Saksa Luftwaffes. Erich Hartmanni (1922–93) arvele kogunes 352 hävitatud vastase lennukit (nendest 347 nõukogude oma), Gerd Barkhorn tulistas alla 301 lennukit, Erich Rudopfer 222. Üle saja vastase lennuki tulistasid alla 104 saksa õhuässa. Nõukogude Liit kaotas Teises maailmasõjas 45 000 lennukit, neist 24 000 tulistasid alla 300 saksa lendurit.

On avaldatud arvamust, et Nõukogude Liit võitis sõja eelkõige massiga. Ja see oli tõepoolest nii. Kaotused Punaarmee elavjõus olid tohutud. Ainuüksi Berliini pärast peetud lahingutes kaotas Punaarmee kahe nädala jooksul langenutena 300 000 sõdurit! Sellise surmatrotsiva massi rünnakute vastu oli saksa jalavägi võimetu.

1942. aastal võttis Wehrmacht kasutusele uue kuulipilduja MG 42, mille teoreetiline tulejõud oli 1200 lasku minutis! Kahe sõja-aasta jooksul valmistati rohkem kui 350 000 sellist kuulipildujat, mida hakati selle suure tulejõu tõttu kutsuma „Hitleri kammiks“.

MG 42 uudsuseks oli ka tootmise maksimaalne tehnoloogilisus, kasutades põhiliselt stantsimist jt. kiirtöövõtteid seni valitsenud treimisest-freesimisest. Teiseks oli MG 42-l jalaväekuulipilduja kohta ennenägematu laskekiirus – 20 ja enamgi lasku sekundis tavapärase 10 asemel. Sellega paratamatult kaasnev relva kiire kuumenemise probleem lahendati kiiruselt ja ning lihtsuselt tänini ületamatu vintrauavahetusega. MG 42 on täpne ning laskmisel stabiilne, sest raud, lukutee ja pära toetuspunkt asuvad ühel joonel.

Kuid massi vastu ei aidanud ka selline superkuulipilduja. Endised Wehrmachti sõdurid, kes kasutasid „Hitleri kammi“, teadsid rääkida, kuidas sageli peaaegu relvitud punaväelased tormasid rünnakule MG 42 niitva tule ette, langenutele järgnesid aga üha uued ja uued sõduriteahelikud …

Olgu loo lõpetuseks öeldud, et too kurikuulus kuulipilduja on modifitseeritud kujul kasutusel MG 3 nime all Saksa LV-i ja veel mõne teise riigi armees, eeskätt Tšiili sõjaväes, kus seda kuulipritsi kutsutakse tänase päevani „Hitleri kammiks“ (Saksamaal ka Hilters Säge – Hitleri saag).