Haiged, arstid ja teised hullud

53 minutit lugemist

Kaks hullu sõidavad liftiga.
Üks küsib: „Mis sina siin teed?”
Teine ütleb: „No mida ikka? Trepp on ju jälle rikkis.”

* * *

Arst patsiendile: „Olge rahulik: teil on peas küll väga raske haav, kuid ma arvan, et suudame amputeerimist vältida…”

* * *

Arst ütleb hullule: „Te neelasite käekella alla. Kas teil kaebusi ei ole?”
„Üldiselt mitte, ainult üleskeeramisel.”

* * *

Mees on psühhiaatri vastuvõtul.
„Doktor, ma kujutan ette, et ma olen keeks!”
„Kas selline madal, kaetud glasuuri ja puuviljalõikudega?”
„Just täpselt!”
„Siis te ei ole mitte keeks, vaid puuviljatort!”

* * *

Hullumajas heliseb telefon. Mehehääl ütleb: „Vaadake, palun, kas palatis number kümme on kedagi?”
„Ei, seal pole kedagi,” vastab valvearst.
„Tähendab, mul õnnestus siiski põgeneda!”

* * *

Üks düstroofik teisele: „Kui kaua sul läheb aega voodi juurest ukseni jõudmiseks?”
„Umbes tund, aga sul?”
„Pool tunnikest.”
„Sa paned ju nagu komeet!”

* * *

Psühhiaatri juurde tuleb naine ja kurdab: „Doktor, minu mehega on midagi lahti. Ta joob hommikuti kohvi…”

„No mis selles siis imelikku on?”
„Kuid pärast sööb ta tassi ära!”
„Kuidas, terve tassi?”
„Ei, ainult tassi kõrva.”
„Tõepoolest kummaline,” ütleb arst mõtlikult, „sest tassi kõrv pole sugugi kõige maitsvam.”

* * *

Pärast rasket lõikust läheb opereeritu naine arsti juurde ja küsib: „Doktor, kas on lootust?”
„Oleneb sellest, mida te loodate…”

* * *

Psühhiaater küsib patsiendilt: „Öelge, palun, kas te olete tõesti otsustusvõimetu inimene?”
„Jah ja ei, doktor.”

* * *

„Kas teid opereeriti?” küsib arst.
„Jah.”
„Ja kuidas läks?”
„Operatsioon läks maksma 4000 eurot.”
„Ma ei räägi sellest. Mis teil oli?”
„Mul oli ainult 2000 eurot.”
„Jälle te ei mõistnud mind! Ma küsin, mille üle te kaebate?”
„Operatsioon oli liiga kallis!”

* * *

„Teie mees põeb suurusehullustust. On tema perekonnas varem midagi selletaolist ette tulnud?”
„Jah, ka tema isa arvas, et ta on kodus peremees.”

* * *

Apteeker pidi korraks ära minema ja jätab abilise ennast asendama. Kui ta tagasi tuleb, küsib ta: „Kas käis ka mõni ostja?”
„Jah, üks vanapapi.”
„Mis teda vaevas?”
„Köha.”
„Ja mis sa talle andsid?”
„Kõhulahtistit.”
„Lolliks oled läinud või?”
„Ei, näe kuidas mõjus. Vanamees seisab apteeginurgas ega julge enam köhatadagi.”

* * *

Hambaarst värisevale patsiendile: „Nii, ja nüüd ajage oma lõuad nii laiali nagu viie aasta eest kasarmus, härra veltveebel!”

* * *

Mees läheb psühhiaatri juurde, üks käsi põues, kolmnurkne kübar peas. Psühhiaater küsib: „Mis ma saan teie heaks teha?”
„Minu heaks mitte midagi. Mul on kõik – kuulsus, võim, rikkus. Napoleonina lähen ma ajalukku! Kuid mulle teeb muret hoopis mu naine, kes peab ennast proua Liismaks!”

* * *

Proua Tuisk läheb psühhiaatri juurde. Arsti esimesele küsimusele vastab ta üllatunult: „Ei, härra doktor, mitte mina ei ole patsient. Siin minu kõrval istuv abikaasa Eduard vajab tungivalt abi. Ta nimelt kujutab ette, et ta on nähtamatu.”

* * *

Kaks hullu leiavad jalgratta juhtraua. „Prrr!” ütlevad nad ja, juhtraud käes, jooksevad lähima tanklani. „Täispaak, palun!”
„Teil vist mõni kruvi logiseb!” ütleb tankla töötaja.
Selle peale ütleb üks hull teisele: „Näed sa, vaevalt oled jõudnud endale auto muretseda, kui juba pead teda parandama hakkama!”

* * *

Arst kuulab patsienti.
„Hingake! Ärge hingake! Hingake! Ärge hingake! Ärge hingake! Kandke välja! Järgmine!”

* * *

Patsient psühhiaatrile: „Ma ei saa enam rahulikult kodus olla. Mööduvate sõidukite juhid vaatavad kogu aeg mu aknast sisse!”
„Las vaatavad, see ei tähenda, et teil on psüühilised häired.”
„Kuidas nii, doktor, ma elan ju kuueteistkümnendal korrusel!”

* * *

Psühhiaater: „Mida te kirjutate?”
Haige: „Kirja.”
„Kellele?”
„Iseendale.”
„Mis seal seisab?”
„Ei tea, ma saan kirja alles ülehomme kätte.”

* * *

„Härra doktor, mul on gripp.”
„Pistke pea aknast välja ja näidake keelt.”
„Kas see aitab?”
„Ei oska öelda, aga vastasmaja Juuli käib mulle juba ammu närvidele.”

* * *

Psühhiaatri juurde tuleb murelik mees.
„Mu isiksus on lõhestunud,” kurdab ta. „Mulle näib kogu aeg, et mina pole mina, et meid on kaks.”
„Ma ei saa millestki aru,” pahandab doktor. „Korrake veel kord. Ainult olge kenad, ärge rääkige ühekorraga.”

* * *

„Miks see mees vahib mulle kogu aeg otsa nagu mõni hull?”
„Ta on psühhiaater…”

* * *

Psühhiaater patsiendile: „Olen rõõmus, et olete lõpuks terve ega pea end enam Napoleoniks. Soovin teile kõike head.”
„Kui kahju,” ohkab patsient, „veel eile olin ma keiser, täna aga mitte keegi. Kuid Josephine’ile ei pea ma enam alimente maksma, hea seegi…”

* * *

„Ma tulin teie juurde, kuna näen juba mitmendat päeva selliseid väikseid musti putukaid, härra doktor.”
„Ma ei saa teid aidata,” vastab psühhiaater. „Või arvate, et ma müün putukamürki?”

* * *

„Ma kuulen hääli!”
„Kohutav. Kas sa käisid juba psühhiaatri juures?”
„Ma käisin mitme psühhiaatri juures!”
„Ja mis nad ütlesid?”
„Kõigepealt küsisid nad, mida hääled ütlesid.”
„Ja mida hääled ütlesid?”
„Hääled ütlesid, et ma pean psühhiaatri juurde minema.”
„Ja mida psühhiaatrid selle peale ütlesid?”
„Ma ärgu kuulaku igasuguseid hääli!”

* * *

„Mis täna lõunaks on?” küsivad düstroofikud medõelt.
„Makaronid.”
„Oi, issand, hakka jälle neid palke tassima…”

* * *

„On see tõsi, et teie mees on vaimuhaiglas?”
„Jah, kuid ta pole seal patsiendina, vaid detektiivina. Haiglas on viis Putinit ja peaarst käskis tal kindlaks teha, kes neist see õige on.”

* * *

Psühhiaatri juurde tuleb naine ja kurdab: „Mu mees on hingeliselt haige. Ma võin tundide kaupa rääkida, aga kui ma küsin, millest jutt oli, siis selgub, et ta pole mind üldse kuulanud.”
„Oh, kallis proua, see pole haigus, see on anne!”

* * *

Peaarst tuleb hommikusele visiidile ja näeb, et üks düstroofik hõljub mööda palatit.
„Mis see siis tähendab, mida te siin lendate?” küsib arst pahaselt.
„Ma ei lenda, medõde unustas õhtul ventilaatori välja lülitada.”

* * *

Kaks patsienti põgenevad vaimuhaiglast. Nad jooksevad mööda tänavat. Äkki üks peatub ja embab mööduvat tütarlast.
„Olete hull!” vihastas neiu.
„Teeme sääred,” hõikas seepeale teine põgenik. „Aru sai!”

* * *

Üks hull kiigub laelambiga. Tuleb teine ja ütleb: „Ma tahan ka kiikuda!”
„Eks kiigu lambi varjuga!”
„Ega ma hull ei ole, sa kustutad tule ära ja ma kukun alla!”

* * *

Ravikuur on läbi. Haige kirjutatakse välja. Mees, kes pidas end aastaid hundikoeraks, saab vastuvõtutoas taas naisega kokku. See küsib: „Noh, oled ometi jälle terve? Kuidas sa end tunned?”
„Hiilgavalt. Katsu, kui jahe ja niiske mu nina on.”

* * *

Vaimuhaiglas pesukojas. Üks patsient seisab ligi tund aega pesumasina ees ja vaatab selle aknakesest sisse. Lõpuks lausub: „Noh, nii kaua, kuni meie televisioon paremat programmi ei näita, mina endale küll telekat ei osta.”

* * *

„Kuidas teie nimi on?” pöördub psühhiaater kušetil istuva patsiendi poole.
„Winston Churchill,” vastab haige.
„Ma ei saa aru, kui te kaks aastat tagasi minu juures olite, oli teie nimi Margaret Thatcher.”
„Jaa, aga see oli minu neiupõlvenimi.”

* * *

Naine psühhiaatrile: „Ma kohe ei saa enam, igasugused väikesed loomakesed kargavad kogu aeg mu kehal ringi!”
Arst taganedes: „Issand! Mis te siis sellepärast neid minu peale raputate?”

* * *

Mees kaebab psühhiaatrile: „Doktor, viimasel ajal teeb mu psüühiline seisund mind rahutuks.”
„Milles siis asi on? Millised on sümptoomid?”
„Väga ärevusttekitavad. Kõik, mis mu naine räägib, tundub mulle arukas.”

* * *

Inglanna tuleb psühhiaatri juurde.
„Juba nädal aega on mulle igal öösel ilmunud admiral Nelson. Aga eile tegi ta mulle abieluettepaneku ja ma nõustusin saama tema naiseks.”
„Teie juhtum on ülimalt huvitav, miss Jackson. Millega ma saan aidata?” pärib psühhiaater.
„Andke nõu, mis teha. Kas jätan endale neiupõlvenime või hakatakse mind kutsuma missis Nelsoniks?”

* * *

Psühhiaater: „Niisiis, te kinnitate, et maksate makse hea meelega? Ja millal see teil algas?”

* * *

Üks psühhiaater teisele: „Suurusehullustus ja alaväärsuskompleks võivad ka koos eksisteerida.”
„Mil moel?”
„Kujutage endale ette inimest, kes on veendunud, et tal on maailma kõige suurem alaväärsuskompleks!”

* * *

Naine psühhiaatrile: „Doktor, ma vajan teie nõu. Mu mees käitub veidralt. Tahaksin teada, kas ta on normaalne.”
„Seda on kerge teada saada. Andke talle üks ülesanne.”
„Milline?”
„Vaat niisugune: kapten Cook purjetas kolm korda ümber maakera. Ühe reisi ajal ta suri. Millise reisi ajal?”
„Kardan, et see ülesanne on talle liiga raske. Ta on ajaloos nõrk.”

* * *

Psühhiaater küsib patsiendilt: „Kas teiega on vahel olnud nii, et kuulete hääli ja te ei tea, kes kõneleb ja kust kõneldakse?”
„Seda on juhtunud ja juhtub sageli.”
„Aga kunas nimelt?”
„Siis, kui telefoniga kõnelen.”

* * *

Naine, kes kannatas kinnisidee all, nagu oleks ta kana, pöördub psühhiaatri poole.
„Kaua te nii mõelnud olete?” küsis arst.
„Üle kahe aasta.”
„Miks te siis varem ei tulnud?”
„Lootsin ikka, et hakkan munele.”

* * *

Seksapiilse välimusega piiga kurdab psühhiaatrile: „Ma ei suuda end valitseda. Igal õhtul luban võõrastel meestel külla tulla. Eile oli neid mul korraga mitu. Lihtsalt ei tea, mida teha…”
„Oo jaa, ma tean…” alustas noor tohter enesekindlalt. Tütarlaps vaatas talle teraselt silma: „Teate? Ega te taha ometi öelda, et olite üks nendest?”

* * *

„Doktor, igal ööl näen ma ühte ja sedasama unenägu: minu ees on uks, mille lingi kohal on mingi sildike. Ma muudkui lükkan ja lükkan, aga ust lahti ei saa.”
„Aga mis sinna sildikesele oli kirjutatud?”
„Tõmmata.”

* * *

Kaks hullu mängivad jalgpalli. 45 minuti pärast oigab üks hull: „Nii, poolaeg on läbi, kümme minutit vaheaeg ja siis oled sina palliks.”

* * *

„Palun aidake mind, härra doktor! Mu mees usub, et ta on võidusõiduhobune.”
„See on väga raske juhtum ja võib üsna kalliks maksma minna.”
„Ah, raha ei mängi mingit rolli, ta on viimased võistlused võitnud!”

* * *

„Härra doktor,” ütleb daam psühhiaatrile, „mul on igal öösel kohutav unenägu: ma käin ihualasti tänaval, ainult peas suure servaga kübar. Sellise väljanägemisega kohtan ma kõiki oma sugulasi…”
„Mõistan,” katkestab arst, „ja te olete valmis häbi pärast maa alla vajuma.”
„Või veel, härra doktor, sellised kübarad pole juba ammu enam moes…”

* * *

Psühhiaater ütleb medõele: „Palun saatke nümfomaan sisse. Te ise võite täna koju minna.”

* * *

Mees läheb psühhiaatri juurde.
„Mu naisega on midagi lahti, härra doktor. Tal on tekkinud kinnisidee, et keegi võiks tema kleidid ära varastada.”
„Kas te olete selles kindel?”
„Absoluutselt. Ta on selleks isegi ühe mehe palganud. Kui ma eile õhtul koju tulin, valvas mees kapis riideid.”

* * *

„Kes sa oled?” küsib üks hull teiselt.
„Bill Clinton, aga sina?”
„Mina olen Rooma paavst.”
„Kes sulle seda ütles?”
„Jumal isiklikult.”
„Valetab, Juudas selline,” sekkus jutuajamisse kolmas hull. „Ma pole talle midagi öelnud.”

* * *

Hullumajja tuleb komisjon. Arstid lähevad palatisse, kus kõik hullud ripuvad konksude otsas, sest nad kujutavad endale ette, et nad on lehed. Üks komisjoni liikmetest reageerib kiiresti ja hüüab: „Sügis saabus!”
Kõik „lehed” kukuvad alla.
Arstid lähevad teise palatisse, seal sama lugu. Kaval arst hüüab jälle: „Sügis saabus!”, ent üks hull hüüab vastu: „Aga meie oleme igihaljad!”

* * *

Kaks psühhiaatrit omavahel.
„Teate, kolleeg, mul on suurepärane patsient: ta kannatab oma isiku kahekordistumise all ja maksab iga visiidi eest kahekordse honorari!”

* * *

Patsient psühhiaatrile: „Ma näen igal ööl unes üht kaunitari, kes tantsib mu voodi ees.”
„Tahate sellest unenäost muidugi vabaneda?”
„Ei, aga kui võimalik, siis tehke nii, et ta lahkudes nii kõvasti uksega ei prõmmiks.”

* * *

Kaks hullu värvivad seina.
„Hei, sina!” hõikab üks hull. „Hoia kõvasti pintslivarrest kinni, ma tõstan redelit edasi!”

* * *

Kaks hullu kiiguvad kõrghoones aknalauale pandud pikal laual, üks seespool, teine väljaspool.
Äkki heliseb uksekell. Toas kiikunud hull läks avama. Kui ta koos sõbraga tagasi tuli, polnud enam ei teist hullu ega lauda.
„No on kadekops, läks ära ega lase ka teistel kiikuda. Isegi laua võttis kaasa.”

* * *

Hullumaja inspekteerib hoolekandekomisjon. Ülevaatusel astutakse ka suurest saalist läbi. Komisjoni esimees takseerib rahulolevalt ringi. Äkki satub ta pilk kroonlühtrile. Taevavägi, mis see siis on! Armatuuril istub keegi mees. Peaarst ruttab selgitama: „See on haige, kes kujutab ette, et ta on viiesajavatine elektrilamp.”
„Olgu kuidas on, aga ta tuleb sealt maha võtta,” turtsub esimees.
Komisjon suundub ukse poole. Äkki peaarst peatub, heidab pilgu kroonlühtri poole ja ütleb: „Kas teate, härra esimees, las ta olla pealegi, on kuidagi nagu valgem.”
„Tõepoolest on valgem,” nõustub nüüd ka esimees.

* * *

Noor arst on esimest päeva tööl psühhiaatriahaiglas rahutute haigete osakonnas. Arst läheb mööda koridori, kui kuuleb äkki samme. Mees vaatab tagasi ja näeb haiget, kellel on käes tool. Tohter kohkub ja paneb jooksu, hull järele. Arst lisab kiirust, kuid hull ei jää maha. Lõpuks, jõudnud umbkoridori ja olles puruväsinud, jääb arst lõõtsutades seisma. Hull paneb tooli põrandale ja ütleb: „Istuge palun, doktor.”

* * *

Vaimuhaigla duširuumis. Üks patsient seisab duši all, vihmavari käes. Arsti pärimisele vastab: „Unustasin kuivatuslina palatisse.”

* * *

„Kas see on haruldane haigus?” küsib patsient pärast läbivaatust hirmunult.
„Ärge muretsege, ei ole,” rahustab doktor, „surnuaiad on täis sellesse haigusesse surnud inimesi.”

* * *

Saanud patsiendilt 200-eurose avansi, ütleb psühhiaater: „Asi on korras. Minu psühholoogiline probleem on lahendatud, nüüd on teie kord.”

* * *

Patsient närviarstile: „Doktor, te peate mind päästma.”
„Mis haigus teil siis on?”
„Ma kõnelen lakkamatult iseendaga.”
„Noh, see polegi nii hull lugu.”
„Oi, kui te teaksite, kui igav ma olen!”

* * *

Hullud mängivad sõda. Üks neist taob teisele lauatükiga pähe.
„Kas teil valus ei ole?” küsib juurderutanud arst sellelt, kelle pead kolgitakse.
„Ei ole. Ma istun ju tankis.”

* * *

„Minu mees on hakanud endale ette kujutama, et ta on traavel.”
„See pole vist kuigi meeldiv…”
„Ega ole küll. Hiljuti tõsteti jälle loomasööda hinda!”

* * *

Hullumaja direktori juurde tuuakse kolm meest, kes peavad ennast Napoleoniks. Kõik kolm soovivad troonist loobumise aktile alla kirjutada. Direktoril pole selle vastu midagi, peaasi, et märatsema ei hakkaks.
Järgmisel päeva on hullud uuesti direktori juures. Nad tahavad teada, millal nad mõnele üksikule saarele saadetakse.
„Ah nii, te tahtsite selle nipiga vaid siit välja pääseda!” imestab direktor. „Te olete päris nutikad sellid.”
„Igal juhul mitte nii lollid, et tahame vabatahtlikult hullumajas elada.”

* * *

Hullud panid pihta valvuri püssi.
„Vahva,” ütleb üks, „nüüd hakkame mahalaskmist mängima.”
„Nõus,” vastab teine. „Võta püss ja lase minu pihta, ma kardan pauku.”
Teine hull läheb ja seisab seina äärde. Esimene hakkab püssiga sihtima.
„Pea kinni!” hüüab äkki teine hull. „Aga mis siis saab, kui sa äkki mööda lased? Kuul teeb siis seina sisse augu ja bossid saavad kõigest teada.”
Sihtija langetab püssi ja ütleb kurvalt: „Sul on õigus. Hullumajas peab inimene eriti ettevaatlik olema.”

* * *

Külastaja näitab hullumaja kellale ja küsib valveõelt: „Kas kell käib ka õigesti?”
„Ei, muidu ta poleks siin.”

* * *

„Teil tuleks kogu aeg mõelda millelegi meeldivale,” räägib psühhiaater, „muidu te ei vabane nii peagi oma depressioonist. Meenutage, kas viimasel ajal pole juhtunud midagi meeldivat?”
„Kuidas siis, doktor, muidugi on juhtunud! Möödunud nädalal sõitis naaber oma uue Mercedese sodiks!”

* * *

„Härra doktor, ma tahaksin teid tänada asjatundliku ravi eest,” ütleb miljonär oma perearstile. „Sellepärast pean teid meeles ka oma testamendis. Kui ma suren, saate kolmsada tuhat dollarit.”
„Olen teile selle eest väga tänulik,” lausub tohter liigutatult. „Sellisel juhul ma palun teil tagastada mulle retsept, mille ma teile äsja välja kirjutasin. Seda oleks vaja veidi korrigeerida.”

* * *

Ärimees üürib lennuväljalt väikelennuki. Kui lennuk on juba õhku tõusnud, hakkab piloot valju häälega naerma.
„Mis te naerate?” küsib ärimees.
„Ma tahaksin teada, mis näo need seal all hullumajas teevad, kui avastavad, et ma olen plehku pannud…”

* * *

„Tere, vennad!” ütleb uus haige palatisse sisenedes.
„Mis sa jahud! Me pole sulle mingid vennad.”
„Aga meil on ju nüüd ühine õde…”

* * *

Psühhiaater: „Härra Värnits, kas te arvate, et te olete emotsionaalselt ebastabiilne?”
„Jah.”
„Mitu korda te olete sooritanud enesetapu?”
„Neli korda.”

* * *

„Doktor, palun kontrollige, ega mu naine ei põe sõratõbe.”
„Taevas tule appi, see on ju loomahaigus!”
„Jah, aga mu naine on horoskoobi järgi Sõnn.”

* * *

Kaks hullu ujuvad basseinis. Lõpuks ütleb üks väsinult: „Joo vesi ära, ma tahan välja minna.”

* * *

Hull istub ämbri ees.
Arst küsib: „Härra Huber, mida te seal teete?”
„Püüan vaalasid!”
„Kas olete juba ka mõne kätte saanud?”
Patsient vaatab arstile otsa ja hakkab naerma: „Ämbrist? Kas te olete hull või, doktor?”

* * *

Kaks hullu hulguvad kõrbes ringi. Üks istub täiesti kurnatuna maha ja ütleb: „Nihuta ennast koomale, ka mina tahan liivale istuda.”

* * *

Hullumaja uus peaarst teeb esimese suurvisiidi. Ühes koridoris kõnetab teda patsient: „Mida teie siin teete?”
„Ma olen uus peaarst.”
Hull patsutab arstile sõbralikult õlale ja ütleb: „Pole midagi, küll see suurusehullustus teil siin välja ravitakse!”

* * *

„Doktor, kas operatsioon on tõsine?”
„Olge rahulik, tuhande euro eest ei tee me ühtegi tõsist operatsiooni.”

* * *

Hull istub pesumasina ees ja jõllitab ümmargust aknaklaasi. Tuleb teine hull ja pärib: „Kas telekas näitab maavõistlust?”
„Ei, sellega läheb veel aega. Praegu näidatakse, kuidas pestakse sportlaste dresse.”

* * *

Hullumajas puhkeb tulekahju, selle asukad kasutavad juhust ja lasevad jalga. Sanitarid saadetakse hoolealuseid kinni püüdma. Järgmisel päeval küsib peaarst: „Kas nabisite kõik viisteist patsienti kinni?”
„Kuidas viisteist?” imestab üks sanitar, „me tõime kuuskümmend kaasa!”

* * *

Haige: „Kas on ohtlik võõrast klaasist juua?”
Arst: „Loomulikult, nii mõnelegi on see läinud maksma sinise silmaaluse või paar hammast.”

* * *

Kalmer küsib oma perearstilt: „Doktor, kas te usute sellese, et surnud võiksid tagasi pöörduda?”
„Kindlasti mitte! Kui ma sellesse usuksin, siis ei oleks minust arst saanud!”

* * *

„Härra doktor, mu nina on nii punane! Kas ma saan selle vastu midagi teha?”
„Kui see on sünnist saadik selline, siis mitte. Kui see on aga punane joomisest, siis peate edasi jooma, aja jooksul muutub nina violetseks.”

* * *

„Härra doktor, mida ma pean tegema, peaaegu igal ööl ilmub mulle minu kadunud mees.”
„Öelge talle kõigepealt, et ta ei ole mulle siiani kõiki oma arveid tasunud!”

* * *

Arst tormab erutatult surnukuuri: „Härra Pappel, teil on sea moodi vedanud! Mitte teie pulss ei ole seisma jäänud, vaid minu käekell.”

* * *

„Miks sa viskad ühe hundiratta teise järel?”
„Ma pidin tilku võtma, aga unustasin pudelit enne tarvitamist loksutada.”

* * *

Haige psühhiaatrile: „Seda, et ma näen öösiti inglisekeelseid unenägusid, ma veel talun, kuid see on kohutav, et neil on soomekeelsed tiitrid!”

* * *

„Doktor, mul on viimasel ajal nii halb olla.”
„Te olete siis minu arve kätte saanud?” rõõmustab tohter.

* * *

Doktor: „Armuline proua, te peate rohkem rauda sööma.”
„Mul on nii viletsad hambad, et saan vaevalt leivastki jagu.”

* * *

Mees väljub apteegist. Apteeker tormab talle lõõtsutades järele: „Härra, kas teie ostsite praegu kaltsiumglütserofosfaati? Andke see mulle tagasi!”
„Miks?”
„Ma väljastasin teile eksikombel kaaliumtsüaniidi.”
„Ma võtsin selle juba sisse…”
„Siis makske kähku kuus eurot juurde!”

* * *

Hambaarst kutsuti teise ruumi telefoni juurde. Tagasi tulles küsib ta ooteruumis seisvalt õelt: „Kas täna on veel mõnda patsienti oodata?”
„Jah, ta läks just teie kabinetti.”
„Miks te instrumente valmis ei pane?”
„Ta keeras ukse seestpoolt lukku…”

* * *

Arst annab kindlustusseltsile surmatunnistuse ühe oma patsiendi kohta. Seltsi agent tuleb aga peagi tagasi ja ütleb: „Vabandage, doktor, aga te unustasite dokumendile alla kirjutada.”
„Ma mäletan, et kirjutasin kindlasti alla,” kinnitab arst.
„Nii see on, aga teie nimi on kirjutatud lahtrisse, kus seisab surma põhjus.”

* * *

Mees on arsti saamatuse tõttu viiendat korda kõhuoperatsioonil ja teeb arstile ettepaneku: „Austatud tohtrihärra, kas hakkategi enam kõhtu kinni õmblema, ehk paneksite nööbid.”

* * *

„Kas teie, doktor, panite mu haigusloole punkti?”
„Ei.”
„Aga kes siis seda tegi?”
„Arvan, et kärbes.”

* * *

Haige mees kannatas ränga jalgade reuma käes. Ta otsustas ette võtta teekonna kodukülast pealinna, et kuulsa professori käest nõu küsida.
Professor hakkas noomima: „Te oleksite pidanud enne minu juurde tulekut jalgu pesema.”
„Härra professor,” ütles haige, „räägin teile tõtt. Sedasama soovitas mulle ka kohalik tohter, aga ma arvasin, et enne kui midagi nii tõsist ette võtta, on ehk siiski parem professoriga nõu pidada.”

* * *

Arst läbipekstu haavu vaadates: „Üks haav on surmav. Aga õnneks ei ole ülejäänud kolm elukardetavad.”

* * *

Juku oli oma jalga klaasikillu otsa astudes vigastanud. Kui ta traumapunktis soki jalast võtab, vangutab arst pead ja ütleb: „Nii musta jalga ei ole ma veel iialgi näinud.”
„Kui te soovite, võin ka teise jala paljaks võtta.”

* * *

Noormees läheb silmaarsti kabinetti.
Arst kirjutab midagi ja küsib: „Lühinägelik? Kaugenägelik?”
„Ettenägelik,” vastab noormees.

* * *

Arsti kabinetti tormab väga ärritatud olekuga mees.
Peaarst: „Mis juhtus? Mille üle te kaebate?”
Mees: „Ma ei saa pissida.”
Arst ulatab poti: „Palun, olge lahke!”
Mees laseb poti pilgeni täis.
Arst: „Te ju saate?”
Mees: „Seda küll, kuid mul ei olnud kohta, kuhu kusta.”

* * *

Arst tervitab tuttavat kingseppa: „Tere! Kodus kõik terved?”
„Tänan, aga teil – kõik kingad korras?”

* * *

Õde tuleb ootetuppa, kus on pikk järjekord.
„Kus on see mees, kellel tuli uuesti haava siduda?”
„Ta läks ära, sest vahepeal kasvas haav kinni!”

* * *

Apteeker ostjale: „Kui minu unerohutabletid teid ikkagi ei aita, siis hakake öövahiks.”

* * *

„Härra doktor,” kurdab patsient, „mul on suur probleem. Minu tütar õpib Oxfordis, mul on villa Šveitsis ja suvila Rootsis. Minu poeg teeb aga minu kulul ümbermaailmareisi.”
„See on ju lausa muinasjutuline, ma ei näe siin mingit probleemi!” rõõmustab psühhiaater.
„Jah, aga ma teenin kõigest viissada eurot kuus…”

* * *

Arst haigele: „Kohe kontrollime, kas teie refleksid on korras. Siin on arve!”

* * *

„Doktor, ma näen kogu aeg valgeid punktikesi silmade ees. Mida ma peaksin selle vastu tegema?”
„Ärge mängige tundide kaupa doominot!”

* * *

Arst kolleegile: „Sel mehel on kõrge vererõhk. Mida talle soovitate?”
„Hästi inetut palatiõde.”

* * *

„Kuidas ravim mõjus?” pärib doktor.
„Suurepäraselt! Poeg sai köhast lahti, minu seljavalu oli nagu peoga pühitud ja ülejäänuga pesi naine aknad puhtaks.”

* * *

Kohtunik hambaarsti toolil: „Vanduge, et te tõmbate hamba, ainult hamba ja mitte midagi muud peale hamba!”

* * *

Peaarst küsib ülemõelt: „Keda siin opereerima hakatakse?”
Ülemõde: „Meest, kes neelas golfipalli alla.”
„Ja kes on see mees, kes siin edasi-tagasi jalutab?”
„Too ootab oma golfipalli.”

* * *

Daam, kes oli eelmisel päeval andnud lõunasöögi kutsutud külalistele, kohtas tänaval arsti, kes oli ka kutsutud, aga kes millegipärast polnud kohale ilmunud.
„Mul on väga kahju, et härra doktor ei võtnud eile osa meie tagasihoidlikust koosviibimisest. Me tundsime teist suurt puudust.”
„Ärge muretsege, kallis proua. Teie antud lõuna kujunes mulle niigi väga meeldivaks – ma ruttan praegu juba kolmanda teie lõunasöögist osavõtnu juurde.”

* * *

Arst õele: „Küsige autoavarii teinud patsiendilt tema nime, et me saaksime tema perekonnale teatada.”
Mõni aeg hiljem tuleb õde arsti juurde ja ütleb: „Patsient ütles, et perekond teab tema nime.”

* * *

Vanem härra kaebab arstile reumavalu õlgades.
„Olete nooruses väga tormakat elu elanud?” arvab arst.
„Võimalik, härra doktor, kuid kõige vähem õlgadega.”

* * *

„Te olete mind kahjuks liiga hilja oma mehe juurde kutsunud,” teatab arst patsiendi naisele. „Vaadake ise – tal on juba agoonia, isegi käed on juba täiesti siniseks tõmbunud.”
„Doktor, tal on käed kogu aeg sinised, sest ta on maaler.”
„Sellisel juhul on tal koledal kombel vedanud, sest kui ta poleks maaler, oleks ta olnud juba ammu surnud.”

* * *

Üks ameerika arst ütles, et ta ei usu neid ajalehelugusid sellest, et paljud USA kirurgid teevad ainult raha pärast mittevajalikke operatsioone.
„Mina opereerin,” ütles ta, „ainult siis, kui mul tõesti on raha vaja.”

* * *

„Ma ei suuda teil leida ühtki tervisehäiret,” ütleb arst pärast patsiendi põhjalikku ja kaua kestnud ülevaatust.
„Kas te annate poole honorarist mulle, kui ma ütlen, mis mul viga on?” teatab seepeale patsient.

* * *

„Te soovite kunstlikult viljastatud beebit?” küsib arst ebatavaliselt paksult abielupaarilt. „Miks te ei proovi ometi tavalisel viisil?”
„Kas te peate meid artistideks või?”

* * *

New Yorgi tuntuima kosmetoloogi juurde tuli vastuvõtule juba aastates daam. Too vaatab teda tükk aega ja sõnab siis: „Kui te soovite oma väljanägemist tõsiselt parandada, siis tuleks teile teha plastiline operatsioon, mis läheb maksma 10 000 dollarit.”
„See oleks liiga kallis!”
„Siis jääb üle soovitada teist vahendit, mis maksab ainult kolm dollarit.”
„Ja mis see peaks olema?” küsib daam huvitatult.
„Väga tihe loor.”

* * *

Patsient: „Doktor, mul on hemorroid.”
„Kus kohas?”

* * *

Medõde tuleb peaarsti juurde: „Ma hoolitsen patsiendi eest 19. palatis ainult sel tingimusel, kui ta vasak käsi kipsi pannakse.”

* * *

„Teie vererõhk ei meeldi mulle mitte sugugi,” ütleb arst rahulolematult.
„Kas see on liiga kõrge või liiga madal?”
„See on täiesti normaalne, kuid praegusel ajal on see väga halb näitaja.”

* * *

Arst: „Kas teil on olnud oma bronhiidiga probleeme?”
Haige: „Oo jaa, alati, kui mul on tulnud seda sõna tähthaaval ütelda.”

* * *

„Ma kirjutan teile unerohtu, proua Oinaste, sellest jätkub teile kuueks nädalaks.”
„Tänan, doktor, aga nii kaua ei taha ma küll magada.”

* * *

„Miks te enam minu vastuvõtule pole tulnud?” pärib arst, kohates tänaval oma patsienti.
„Ma olin haige.”

* * *

Kliiniku juhataja küsib noorelt arstilt: „Teie esimene patsient paranes, kolleeg, miks te siis nõnda rusutud olete?”
„Professor, ma ei taipa mitte kuidagi, miks ta ikkagi terveks sai!”

* * *

„Võtke rahulikult mask ära, härra doktor,” ütleb patsient operatsioonilaual. „Ma tundsin teid ära!”

* * *

Naine tuleb arsti juurde ja ütleb: „Doktor, mul on jalad millegipärast täiesti mustad.”
Arst vaatab hetke jalgu ja küsib: „Aga kas te olete kunagi jalgu pesnud?”
„Ei. Aga mis siis? Kas see aitab?”

* * *

Mees arstile: „Doktor, mul valutab maks!”
„Kas te odekolonni joote?”
„Joon, kuid ei aita.”

* * *

Ühelt prantsuse arstilt küsiti, kas inimene saab elada ilma pimesooleta. Too vastas: „Inimene saab küll, aga kirurgid mitte!”

* * *

„Kõigi tunnuste järgi olete rase ja seitsme kuu pärast sünnitate kaksikud,” ütleb arst pärast hoolikat vaatlust.
„See pole võimalik! Ma pole ju kunagi kahe mehega korraga maganud.”

* * *

„Jäähoki on suurepärane spordiala.”
„Kas te mängite jäähokit?”
„Ei, ma olen hambaarst.”

* * *

Üks kirurg teisele: „Täna lõhkusin jälle ühe operatsioonilaua ära.”
„Te ei tohi nii sügavalt lõigata, kolleeg!”

* * *

„Halloo, doktor? Mul on väga halb olla, palun tulge kohe.”
„Palun vabandust, härra, kuid doktorit ei ole kohal. Ta on kongressil ja tuleb alles kolme päeva pärast.”
„Kolme päeva pärast? Selleks ajaks võin ma surra!”
„Ärge sellisel juhul unustage väljakutset annulleerimast!”

* * *

Arst: „Te ei tohi juua, suitsetada ega kaarte mängida.”
Haige: „Selge, minu naine on juba teie juures käinud.”

* * *

Hambaarst patsiendile: „Palun tehke mulle väike teene. Palun karjuge nii kõvasti kui suudate.”
„Milleks?” küsib patsient üllatunult.
„Vaadake, ootetoas on veel viis patsienti, aga ma tahaksin jõuda kella viieks jalgpallimatšile.”

* * *

„Doktor, palun ärge varjake minu eest midagi. Kas minu mees saab pärast seda õnnetust veel mõlema käega nõusid pesta?”

* * *

Arst: „Ma kardan, et alates tänasest päevast peate loobuma joomisest, suitsetamisest, naistest ja hasartmängudest.”
„Doktor, kuid ma olen mees.”
„Habemeajamist võite jätkata.”

* * *

„Doktor, ma ei saanud eelmisel ööl silma kinni!”
„Pole ka ime, et te magada ei saanud. Lahtiste silmadega ei saaks ka mina magada!”

* * *

Arst küsib patsiendilt: „Mitu sigaretti te päevas suitsetate?”
„Kuidas kunagi. Oleneb sellest, mitut tuttavat ma päeva jooksul kohtan.”

* * *

„Ütlen teile kui arst: teid ei ohusta miski. Olen ka ise seda haigust põdenud.”
„Seda küll, kuid kindlasti oli teil teine arst!”

* * *

Logopeedi kabinetti siseneb mees ja küsib: „Khašš võibb?”
„Mitte „khašš võibb”, vaid „gaas võõib”!” vastab logopeed.

* * *

„Härra doktor, kas ma pean paljust loobuma, et kaalust kiiresti maha võtta?”
„Oh ei, ainult söögist!”

* * *

„Doktor, öelge ausalt, kas nendest teie rohtudest on ka mingisugustki kasu?”
„Aga kuidas siis?! Hiljuti ostsin pojale suvila, aga tütrele hakkasin maja ehitama.”

* * *

„Kas te joote?” küsib arst patsiendilt.
„Meeleldi, härra doktor. Mida te pakute?”
„Ma ei mõtle siin!”
„Sobib. Kuhu me siis läheme?”

* * *

Veterinaari juurde tuleb joobnu.
„Ma kuulsin, et te olete tõpratohter?”
„Jah, olen. Aga kus teil valutab?”

* * *

„Doktor, aga kas teil on rohtu minu haiguse vastu?”
„Ärge muretsege! Meie haiglas on nii palju ravimeid, et mõne jaoks ei ole veel isegi haigusi!”

* * *

Arst: „Teie haiguse põhjuseks on alkohol.”
Patsient: „Te olete esimene inimene, kes ei aja kogu süüd minu kaela!”

* * *

Kaks vanameest omavahel.
„Arst ütles, et mul on skleroos, reuma, astma, stenokardia…”
„Aitab, aitab! Ütle parem, mida sul ei ole.”
„Hambaid.”

* * *

Medõde täidab haige kaarti.
„Abielus?”
„Jah, teist korda.”
„Lapsi on?”
„Kuus last. Kaks esimeselt mehelt, kaks teiselt ja kaks on minu.”

* * *

Haige ütleb arstile: „Mul on… noh… see, kuidas seda nimetatakse, kui unustatakse?”
„Võlad?”

* * *

„Doktor, ma olin juba kõigi meie linna arstide juures…”
„Aga mille üle te kaebate?”
„Teiste arstide peale.”

* * *

„Öelge, palun, doktor, kas on ilmtingimata vaja teha seda kallist operatsiooni? Ma pean lõppude lõpuks mõtlema ka oma naise ja laste peale.”
„Mina samuti, kallis mees, mina samuti!”

* * *

Kirurg: „Ma pean teid natuke kurvastama. Me peame väikese kordusoperatsiooni tegema, ma unustasin nimelt paari kääre teie kõhuõõnde.”
„Siin on raha, ostke uued!”

* * *

Suurel koosolekul haiglas puhkes äge sõnavahetus okultisti ja stomatoloogi vahel.
„Silm silma vastu, hammas hamba vastu!” kommenteeris vaidlust peaarst.

* * *

Raskesti haige lamab reanimatsiooniosakonnas. Arst tuleb teda vaatama. Haige küsib: „Doktor, kas ma jään elama?”
„Elama te jääte, kuid vaeselt hakkate elama.”

* * *

Haiglas.
„Emil, kas sa tunned ennast juba hästi?”
„Veel mitte, kuid on juba parem.”
„Hea, et sa ennast paremini tunned.”
„Jah, kuid oleks parem, kui tunneksin end hästi.”

* * *

„Doktor, haige 11. palatist tunneb ennast täna juba paremini: ta rääkis esimest korda.”
„Ja mis ta ütles?”
„Et tunneb ennast halvasti.”

* * *

Arst: „Mille üle te kaebate?”
„Doktor, ma unustan alatasa, et mul on skleroos!”

* * *

Arst: „Teile on vaja mereõhku.”
„Või nii? Aga ma olen meremees.”
„Siis tähendab, et mereõhk on teile vastunäidustatud.”

* * *

Naispatsient: „Doktor, palun andke mulle niisugust rohtu, et mees minuga ei riidleks.”
„Palun. Kui mees koju tuleb, võtke seda mikstuuri ja hoidke kaks tundi suus. Ja kõik on hästi!”

* * *

Tuli kokku arstlik konsiilium.
„Kas hakkame haiget ravima? Või las elab?”

* * *

„Vabandage, kas teie isa suri loomulikku surma?”
„Ei, arst oli tema juures.”

* * *

Arsti kabinetti tuleb noor rinnakas tütarlaps.
„Palun riietuge lahti,” ütleb arst.
„Milleks?” imestab tüdruk. „Mul valutab ju kõrv?”
„Siis olete valesse kabinetti sattunud, mina olen silmaarst.”

* * *

Haige küsib arstilt: „Mida tähendavad tähed „K.S.T.” minu haigusloos?”
„Kurat Seda Teab!”

* * *

Kaks vana arsti meenutavad oma praktikat.
„Mul oli kord haige, kes kõigi prognooside järgi oleks pidanud surema juba viisteist aastat tagasi, kuid ta on siiani elus.”
„Jah, nii see kipub olema. See tõestab veel kord, et kui haige ikka tõesti tahab elada, on meditsiin võimetu.”

* * *

Arst kohtab tänaval ühte oma noort patsienti ja küsib: „Eelmine kord kirjutasin teile välja väga tugevatoimelise ravimi. Kas sellest oli ka abi?”
„Ja kuidas veel!” vastab noormees rõõmsalt. „Minu miljonärist vanaisa võttis kogemata seda rohtu, aga mina olen tema ainuke pärija!”

* * *

Juku on hambaarsti juures. Pärast lühikest ülevaatust ütleb arst: „Hambad ja igemed on korras, mu poiss, ainult närimiskummit peaksid uuendama…”

* * *

Ema läheb täiskasvanud tütrega arsti juurde.
„Palun riietuge lahti,” ütleb arst tütrele.
„Vabandage, haige olen mina, aga mitte minu tütar,” selgitab ema.
„Ah nii! Sellisel juhul näidake keelt.”

* * *

„Doktor, mul on kaebus. Igal hommikul täpselt kell seitse on mul iste.”
„No mis sellises regulaarsuses halba on?”
„Kuidas nii? Ma tõusen üles alles kell kaheksa!”

* * *

Arst ütleb vanaeidele: „Jah, süda on teil nõrk. Te ei tohiks treppi kasutada.”
Mõne kuu pärast tuleb vanaeit kontroll-läbivaatusele.
„Noh, näete,” ütleb arst, „süda on teil muutunud palju tugevamaks. Nüüd võite juba treppi kasutada, kuid ikka tasa ja targu!”
„No jumal tänatud,” ütleb patsient, „mind on juba ära tüüdanud korterisse ronimine mööda vihmaveetoru.”

* * *

Öösel heliseb kirurgi kodus telefon.
„Halloo,” ütleb naisehääl, „mu mees solvas mind!”
„No ja mis siis,” vastab kirurg, „mis mina asjasse puutun?”
„Kuidas nii, doktor? Mehele on ju vaja teha kümmekond õmblust!”

* * *

Noor naine tuleb arsti juurde.
„Mu mees on haige.”
„Riietuge lahti ja näidake, kus tal valutab…”

* * *

„Doktor, aidake mind! Mul keerlevad silmade ees mingisugused rohelised punktid.”
„Aga mis värvi punkte te tahaksite näha?”

* * *

Öösel tungib hambaarsti korterisse varas. Midagi väärtuslikku leidmata küsib ta arstilt raha.
„Kahjuks mul ei ole raha,” ütleb arst, „aga kui te ei taha lahkuda tühjade kätega, võin ma teil tasuta hamba välja tõmmata.”

* * *

„Doktor, kas neid suitsutatud sardiine võib usaldada?”
„Ei tea, madame, ma ei ole kunagi ühtegi kala ravinud.”

* * *

Arsti poole pöördusid ühel päeval kolm patsienti ühe ja sellesama kaebusega. Esimesele, ärimehe naisele ütles arst: „Madam, parim ravim on meri, puuvili, rahu.” Teisele, ametnikuprouale soovitas tohter: „Puuvilju, rahu!” Töötu abikaasale aga ütles: „Õhku, madam, õhku ja veel kord õhku!”

* * *

Arst ütleb patsiendile: „Te ei tohiks magada paremal küljel.”
„See pole võimalik, härra doktor. Mu mees räägib sageli öösel unes, kuid ma ei kuule vasaku kõrvaga.”

* * *

Kui haige miljonäri seisukord üha halvenes, ütles arst haige abikaasale: „Proua, te peate olema valmis kõige halvemaks…”
„Mida te silmas peate? Igal juhul pärin ma vähemalt poole varandusest.”

* * *

„Tänan teid, doktor, et te mu kleptomaaniast terveks ravisite. Kuidas saan teile tasuda?”
„Oh, mis te nüüd. Aga kui te peaksite veel haigestuma, siis üks muusikakeskus poleks paha…”

* * *

„Mida te minu südamest arvate, härra doktor?”
„Süda on teil võrdlemisi nõrk, aga nii kaua kui te elate, peab ta teil kindlasti vastu!”

* * *

Pärast patsiendi läbivaatamist ütleb arst: „Teie haiguse vastu on olemas ainult üks mõjuv ravivahend. See on sport.”
„Doktor, kuid ma tegelen juba üle 20 aasta aktiivse spordiga.”
„Mis alal?”
„Ma olen maletaja.”

* * *

„Doktor, igal hommikul tõusen koos kanadega, töötan nagu hobune, magan nagu karu ja tunnen ennast halvasti.”
„Hm, jah,” ütleb arst, „aga kas teil ei tuleks pöörduda veterinaari poole?”

* * *

„Härra doktor, vabandage palun mu küsimust. Minu naine kannatab juba mõnda aega alaväärsuskompleksi all. Ma tahaksin meelsasti teada, mida teha, et see ka nii jääks!”

* * *

Arst etteheitvalt: „Kas te ei võinud varem tulla? Minu vastuvõtuaeg on läbi.”
Patsient: „Mul on väga kahju, aga neetud peni ei hammustanud mind varem!”

* * *

„Proua, teie mehele on ilmtingimata vaja absoluutset rahu.”
„Ah, doktor, ta ei kuula üldse minu juttu!”
„Väga hea, proua! Väga hea!”

* * *

Arst: „Ärge muretsege, proua! Pidage meeles, et aeg on kõige parem arst.”
„Jah, kuid väga halb kosmeetik.”

* * *

„Doktor, mida ma peaksin tegema – mul pidavat olema hobuse tagumik!” räägib arsti juurde tulnud ärritunud daam.
„Võtke riidest lahti, vaatame järele,” ütleb arst rahulikult. Vaadanud naise üle, hakkab arst retsepti kirjutama.
„Mis ravimi te mulle välja kirjutate?” tunneb daam huvi.
„See pole ravim, see on luba tänaval pasandamiseks.”

* * *

„Doktor, kuidas siis minu tervislik seisukord on?”
„Mitte veel nii hea, et võiksin teile ravi ja arstimite arvet näidata.”

* * *

„Doktor, mul jalgade vahel midagi valutab,” kaebab günekoloogi juurde tulnud naine.
„Kas seal?” küsib günekoloog, olles käe osutatud kohta pannud ja seal ringi kobades.
„Ei, see on tollest kohast edasi.”
„Kas seal?” küsib günekoloog, olles käe kaugemale lükanud.
„Ei, veel kaugemal.”
„Selge pilt,” ütleb günekoloog. „Teil on kurgumandlid haigeks jäänud.”

* * *

„Ma loodan, et te mind mäletate?” küsib apteeki tulnud naine proviisorilt. „Ma käisin teie juures möödunud nädalal ja palusin anda midagi radikuliidi vastu. Teie soovitusel võtsin plaastri.”
„Kas see plaaster ei aidanud teid?”
„Just vastupidi – mul on kõik valud kadunud. Aga kas teil on ka olemas vahendit, millega ma sellest plaastrist lahti saaksin?”

* * *

„Kuidas hoiduda aidsist?” küsib haiglas vedeleja arstilt.
„On juba olemas täiesti kindel meetod: tuleb preservatiiv peale tõmmata ja see päevalilleõliga kokku määrida, selle peale tuleb panna teine ja see joodiga kokku määrida, see pealt kinni siduda marlisidemega, mis tuleb omakorda pealt katta epoksüüdliimiga. Ja mis kõige peamine – ei mingeid sugulisi kontakte!”

* * *

„Kas teil täid on?”
„On küll.”
„Ja millega te neid ravite?”
„Mul pole mingit mõtet seda teha, sest minu omad on terved.”

* * *

„Kas te kirurgi juures käisite?” küsib terapeut patsiendilt, kes on tema juurde tulnud kurtma valude üle kõrvades.
„Käisin küll,” ütleb patsient nukralt. „Kirurg ütles, et kui valutavad, siis tuleb ära lõigata.”
„No on ikka sadist!” ütleb terapeut nördinult. „Ma kirjutan teile parem välja mõned pillid, nende toimel tulevad kõrvad niisama pea küljest lahti.”

* * *

„Ega operatsioon minu häält kahjusta, doktor?” küsib murelik patsient.
„Mõttetus. Ma opereerin teil ju pimesoolt.”
„Siiski! Ma olen nimelt kõhurääkija.”

* * *

Arst ütleb abielunaisele: „Me peaksime teie mehest röntgenipildi tegema.”
„Säästke vaeva! Ma näen teda niikuinii läbi!”

* * *

„Te olete üleliia paks,” teatab arst enda ees istuvale korpulentsele daamile.
„Ma tean seda isegi,” vastab daam nipsakalt. „Ma tean väga hästi, et minu kaalule peaks vastama pikkus kaks meetrit, kuid ma lihtsalt ei kasva enam pikemaks, kuigi söön nii palju kui vähegi jaksan.”

* * *

„Teie tervisega võib üldiselt edasi elada,” ütleb arst patsiendile, „kuid liiga palju õlut ka juua ei maksaks.”
„Ärge minu pärast muretsege, tohtrihärra. Minu jaoks ei ole õlut kunagi liiga palju.”

* * *

„Te olete täiesti terve,” teatab arst tema juurde visiidile tulnud daamile. „Aga ma siiski soovitaksin teil rohkem viibida värskes õhus ja talvisel ajal soojemalt riietuda.”
„Mida arst sulle siis ütles?” küsib mees, kui naine on koju jõudnud.
„Ta soovitas mul suvel puhata mere ääres ja talvel riietuda naaritsakasukasse,” sõnab naine üleolevalt.

* * *

„Doktor, mul valutavad kõrvad,” kaebab arsti juurde tulnud daam.
„Kas te olete kindrali naine?” küsib arst.
„Kas te järeldate seda karusnahkadest, mis mind ümbritsevad?” esitab daam vastuküsimuse.
„Ei, kõrvadest.”

* * *

„Härra doktor!” hüüab õde erutatult. „Simulant 203. palatist suri!”
„No nüüd pakkus ta küll pisut üle!”

* * *

„Miks arstide demonstratsioon läbi kukkus?”
„Me kirjutasime oma plakatid ise ja keegi ei suutnud neilt midagi välja lugeda!”

* * *

„Kui operatsioon osutub möödapääsmatuks, kas te olete suuteline selle eest maksma?” küsib kirurg patsiendilt.
„Ja kui ma pole maksujõuline, kas ka siis on operatsioon möödapääsmatu?”

* * *

„Kas teil on tulnud üle elada närvivapustusi?” küsib arst patsiendilt.
„Ükskord küll, kui otse minu nina all pesti piiritusega arvuti klaviatuuri.”

* * *

Mees pärib arstilt: „Mis mu naisel viga on?
„Mitte midagi erilist, tal on lihtsalt väike angiin.”
„Mu jumal, meil on juba kuus last!”

* * *

Arst: „Teie mees vajab absoluutset rahu. Ma kirjutan rahustavaid tablette.”
Patsiendi naine: „Ja kunas ma pean neid mehele andma?”
Arst: „Mehele? Ei, tabletid on teile, armuline proua.”

* * *

Arst kutsuti öösel välja. Ta vaatas patsiendi läbi ja küsis: „Kas teil on testament tehtud?”
„Ei, härra doktor, aga kas on siis lood nii kehvad?”
„Tellige notar kohale ja kutsuge sugulased kokku.”
„Pean ma siis tõesti juba surema?”
„Ei, kindlasti mitte, aga ma ei taha olla ainus, kes südaööl mõttetult voodist välja aeti.”

* * *

Naispatsient: „Kas see arm mu reiel jääb teistele nähtavaks?”
Arst: „Proua, see oleneb juba teist!”

* * *

„Doktor, kuidas ma saaksin end kuutõbisusest terveks ravida?”
„See on imelihtne: puistake voodi ümber rõhknaelu ja okkaid.”

* * *

Vana mees ootas kolm tundi arsti ukse taga ja läks lõpuks koju tagasi: „Parem suren loomulikku surma!”

* * *

Arst: „Mitu tundi te päevas magate?”
„Kõige rohkem kaks-kolm tundi, doktor.”
„Seda on liiga vähe.”
„Kuidas vähe? Minule piisab, sest öösel magan ma veel umbes kümme tundi.”

* * *

„Kas te ütleksite, mis sunnib teid iga päev jooma?” uurib arst alkohoolikult.
„Mitte miski,” mühatas too vastu. „Ja keegi ei sunni ka. Ma olen vabatahtlik.”

* * *

Patsient helistab arstile. Toru võtab arsti kuueaastane tütar: „Isa ei ole kodus. Ta teeb apenditsiidioperatsiooni.”
„See on nii raske sõna sinu jaoks, pisike. Kas sa ka tead, mida see sõna üldse tähendab?”
„See tähendab 500 dollarit, arvestamata tasu operatsiooniõele.”

* * *

Arst: „Vanaema, kui ma niimoodi sõrmedega vajutan, mida te tunnete?”
„Ah, pojake, see meenutab nii väga mu noorust!”

* * *

„Doktor, mul on nägemine halvenenud.”
„Milles see avaldub?”
„Näiteks: teie näete seal laual kärbest, mina aga mitte.”

* * *

Arst: „Kui te niimoodi edasi joote, ei saa te vanaks.”
Patsient: „Olen alati öelnud, et alkohol hoiab noorena!”

* * *

„Kas teil on isu?” pärib arst.
„Tänan, härra doktor, ma alles äsja einestasin.”

* * *

Ema tuleb koos 16-aastase tütrega naistearsti juurde. Tütar häbeneb kohutavalt end riidest lahti võtta. Lõpuks ütleb kärsituks muutunud ema: „Võta ometi riidest lahti, Reili! Doktor on mees nagu iga teine!”

* * *

Patsient arstile: „Ma näen unes sageli vanglat või surnuaeda.”
„Kas te olete juba viibinud närvihaiglas?”
„Ei – ikka vanglas või surnuaial.”

* * *

Vananev primadonna arstile: „Mis te arvate, doktor, kas on siin maailmas veel midagi kurvemat kui see, et lauljanna märkab, et ta hääl hakkab kaduma?”
„Kindlasti on. Ja nimelt – kui lauljanna seda ise ei märka.”

* * *

„Kui palju ma teile hamba väljatõmbamise eest võlgnen, doktor?”
„40 dollarit.”
„Kui ma ei eksi, rääkisite enne väljatõmbamist kümnest dollarist.”
„Jah, kuid oma oigamisega peletasite ootetoast minema kolm patsienti.”

* * *

Doktor ütleb kabinetist väljuvale patsiendile, et ta järgmise sisse laseks. Noormees väljub kabinetist ja ütleb ukse juures istuvale näitsikule: „Palun teid.”
Kui noormees on juba tänavale jõudnud, kuuleb ta selja taga häält: „Aga kuhu me läheme: kas sinu või minu juurde?”

* * *

„Ma kuulsin, doktor, et te kolisite meie lähedale.”
„Jah, selles linnaosas, kus ma varem elasin, on kõik välja surnud.”

* * *

„Doktor, mis te arvate, kus on parem elada: kas Semipalatinskis või Tšernobõlis?”
„Teate, ma arvan, et neis linnades on parem surra.”

* * *

„Doktor, mis te arvate, kui ma lähen mehele, kas ma saan oma peavaludest lahti?”
„Jah, need lähevad üle teie mehele.”

* * *

Arst rõõmsalt: „Ja millal te joomise maha jätsite?”
„Siis, kui hakkasin ämma topelt nägema.”

* * *

„Te peate joomise maha jätma,” ütleb arst patsiendile, „teie viimane vereproov auras enne ära, kui me jõudsime seda uurima hakata.”

* * *

„Kallis doktor, te olete minu vanaduspäevade lootus,” ütleb miljonär.
„Tänan väga,” vastab arst naeratades.

* * *

Arst: „Kas teie naine tegi teie sinisekslöödud silmale kohe kompressi?”
„Ei, ainult rumalaid märkusi.”

* * *

„Suur õnn, et te lõpuks läbivaatusele tulite! Oli ka ülim aeg!”
„Ma tean, härra doktor, tänapäeval on igaühel raha vaja!”

* * *

Arst: „Ma uurisin teid põhjalikult. Õigupoolest ei ole teil midagi viga, lihtsalt liikumisvaegus. Jalutage päevas vähemalt viis kilomeetrit.”
„Siis hakkab mul pea ringi käima, härra doktor.”
„Miks te seda arvate?”
„Ma olen majakavaht!”

* * *

Kirurg ütleb juba poolteist tundi operatsioonilaual lamavale kelnerist patsiendile: Kas ma tohiksin teile sissejuhatuseks soovitada väikest pimesooleoperatsiooni?”

* * *

„Halloo, härra doktor, mu naine nihestas lõualuu. Kas te saaksite lähema paari kuu jooksul läbi astuda?”

* * *

„Mu käed värisevad nii kohutavalt, doktor.”
„Mul on tunne, et te joote kohutavalt.”
„Ei, suurem osa loksub klaasist maha.”

* * *

Patsient: „Igal hommikul, kui ma üles tõusen, on mul esimese tunni jooksul väga halb enesetunne.”
Arst: „Tõuske siis tund aega hiljem üles!”

* * *

Mees kohtab tänaval oma perearsti.
„See oli tõesti fantastiliselt hea rohi, mida te mu naisele andsite,” ütleb mees särava näoga.
„Mul on rõõm seda kuulda,” vastab arst.
„Mul ka, härra doktor. Kui enne naisel hääl ainult kähises, siis nüüd on ta täiesti tumm.”

* * *

Arst: „Kas te olete sellest ajast peale, mil te hakkasite kaloreid lugema, saledamaks muutunud?”
Patsient: „Ei, aga ma oskan nüüd paremini arvutada!”

* * *

Täidlane naine läheb arsti juurde.
„Härra doktor, kas te oskate mulle soovitada odavat saleduskuuri?”
„Aga loomulikult,” vastab arst, „võtke viissada krooni ja elage sellega kaks kuud.”

* * *

„Te ärge andke oma mehele liiga kanget kohvi, sest see ärritab teda liiga tugevasti,” ütleb arst patsiendi naisele.
„Mis te nüüd, doktor! Kui ma peaksin talle lahjat kohvi pakkuma, läheb päris põrgu lahti!”

* * *

Arst vaatab skeptilise pilguga haiget. „Teie mees näeb halb välja…” ütleb ta hiljem haige abikaasale.
„Seda arvan ka mina, härra doktor, kuid see-eest on tal kohutavalt palju raha!”

* * *

Arst mõõdab haigel vererõhku ja ütleb siis pead raputades: „Emba-kumba, kas on minu aparaat rikkis või olete teie surnud.”

* * *

„Vaatame nüüd, kas refleksid töötavad,” ütleb arst patsiendile, „siin on arve.”

* * *

„Doktor, mul on tunne, et mul on naha suhtes allergia.”
„Milles see avaldub?”
„Ma ärkan tihtipeale, kingad jalas, ja pea huugab mis kole.”

* * *

Naispatsient istub arsti kabinetis ja muudkui räägib ja räägib. Lõpuks katkeb arstil kannatus. „Nüüd räägin mina,” ütleb tohter energiliselt.
„Teie? Ma mõtlesin, et teil on vaikimiskohustus!”

* * *

Börsimaakler lebab kõrge palavikuga voodis.
„40 kraadi,” ütleb medõde termomeetrit vaadates.
Maakler sosistab: „42 juures maha müüa!”

* * *

Ühel jalutuskäigul hammustab marutõbine rebane vanaema ning ta viiakse haiglasse. Ühel hetkel nõuab vanaema paberit ja pliiatsit. Arst: „Ega te ometi testamenti tegema hakka?”
Vanaema: „Ei, kuid ma kirjutan üles, keda ma hammustada tahaksin!”

* * *

Inglise kolonel läheb arsti juurde. Too vaatab haige läbi ja ütleb: „Well, sir, teil on vesi jalgades.”
„Vesi?” kohkub ohvitser. „Võimatu. Ma olen kogu elu ainult viskit joonud. Kuid nüüd ma mõistan – see on tingitud sellest neetud jääst.”

* * *

„Doktor, miks te keelasite minu väimehel kategooriliselt trompetimängimise? On temaga lood halvad?”
„Väga halvasti! Tema korter asub otse minu kohal.”

* * *

„Teie keel ei meeldi mulle põrmugi,” ütleb arst.
„Jah, sellest kirjutati isegi ajalehtedes,” kostab kirjanik.

* * *

„Hingake sügavalt ja öelge kolm korda 99,” ütleb arst haiget kuulates.
„297,” vastab haige.

* * *

„Jaa, mu härra,” ütleb arst. „Te peate loobuma kas veinist või naistest. Millest te meelsamini loobuksite: kas veinist või naistest?”
„See oleneb aastakäigust.”

* * *

„Kas teie mees kaebab sageli janu üle?”
„Mitte kunagi, härra doktor, vastupidi, ta naudib seda.”

* * *

Arst: „Proua, teen teist täiesti uue inimese.”
Mees vahele: „Doktor, ma ei karda kulusid.”

* * *

Arst: „Ma soovitan teil ette maksta. Te ju ometi ei taha, et mul raha pärast muretsedes hakkaks operatsiooni ajal käsi värisema!”

* * *

Arst: „Peate olema väga ettevaatlik. Sellisel külmetusel võivad olla väga halvad tagajärjed.”
„Jah, härra doktor, märkasin seda juba teie arvest.”

* * *

Arst: „Teie abikaasa vajab rahu ja peab hoiduma igasugusest erutusest.”
Naine: „See ei lähe, härra doktor, ma vajan kaht kleiti ja moodsat kübarat!”

* * *

Autoavarii teinud juht, keda parajasti sidemetesse mähitakse, küsib arstilt: „Öelge, doktor, palun, kogu tõde, nii kibe kui see ka ei oleks… Kas auto sai palju kannatada?”

* * *

„Öelge palun, doktor, kas teil õnnestub alati hammas valutult välja tõmmata?”
„Kahjuks ei. Eile näiteks väänasin ma endal käe välja…”

* * *

Arst: „Ega te unes räägi?”
„Ei, kuid ma räägin sageli siis, kui teised magavad.”
„Kuidas sellest aru saada?”
„Ma olen lektor.”

* * *

Arst: „Pole viga, pulss on normaalne.”
Patsient: „Võtke mu vasak käsi, parem on protees.”

* * *

Arst: „Ei ole mingit kahtlust, et teie juhtum rikastab meditsiini.”
Patsient: „Taevas hoidku, lootsin, et ravi ei lähe mulle kuigi kalliks.”

* * *

„Teie naise närvilisus pole ohtlik. Ta võib sellega elada sada aastat,” ütleb arst.
„Aga mina?” küsib mees.

* * *

Arst enne operatsiooni: „Pean teile ütlema, et see on väga raske operatsioon: viiest opereeritavast sureb tavaliselt neli. Saan ma midagi teie heaks teha, enne kui alustan?”
Patsient: „Jah, palun tooge ruttu riided ja aidake need mulle selga.”

* * *

„Kui teil tekib uuesti raskusi alkoholiga,” lausub doktor meest viinaravilt välja kirjutades, „siis pöörduge kohe minu poole.”
„Kas doktor arvab, et viin mingil põhjusel müügilt ära võetakse?” küsib patsient kohkunult.

* * *

Rikas surija arstile: „Doktor, mul on ilmselt väga iseäralik haigus?”
„Miks te nii arvate?”
„Te kontrollite ju minu pulssi, aga hoiate kinni minu tütre käest.”

* * *

„Mis teil viga on?”
„Mälu on nõrgaks jäänud, härra doktor.”
„Ah nii! Siis palun ette maksta.”

* * *

„Doktor, ütelge, mis mul viga on. Aga mitte kreeka või ladina keeles, vaid lihtsas arusaadavas keeles.”
„Teil pole midagi viga. Te olete liigsööja, joodik ja laiskvorst.”
„Tänan väga, doktor. Aga nüüd tahaksin seda ka ladina keeles teada, et võiksin teie diagnoosist oma naisele teatada.”

* * *

Läbivaatus on lõppenud, ent arsti uuriv pilk ei anna patsiendile ikka veel rahu. Lõpuks ei pea haige enam vastu ja söandab pärida, mis tal viga on.
„Ei tea. Püüan just ära arvata, millist haigust te võiksite endale lubada.”

* * *

„Öelge palun, mida konsiilium Meieri puhul otsustas? Kas arstid tulid mingisugusele ühisele otsusele?”
„Oo jaa! Nad otsustasid, et igaühele neist tuleb konsultatsiooni eest 30 eurot maksta.”

* * *

„Doktor, võib-olla võtaks sellise külma ilma puhul pitsikese konjakit ja jooks tassi kohvi.”
„Pole halb mõte! Külmusin läbi teie juurde tulles. Väljas on ikkagi 25 kraadi külma. Muuseas, mis teil valutab?”

* * *

„Jah, mu armas,” ütleb arst pärast läbivaatust, „kõige parem on, kui te läheksite mõneks ajaks sanatooriumi!”
Mees kohkudes: „Ei, ainult mitte sanatooriumi! Seda ei usuks meie päevil ju keegi. Kõik mõtleksid, et istun mingisuguses vanglas.”

* * *

Arst: „Teie mehel on närvivapustus. Talle on vaja täielikku rahu.”
„Just, just. Sedasama kinnitan mina talle sada korda päevas.”

* * *

Arst naispatsiendile: „Kinnitan, et teie haigus on tunduvalt harvemini esinev kui teie naabrinaisel!”

* * *

„Doktor, ma kannatan unetuse all. Terve öö vähkren voodis ega suuda uinuda.”
„Selge. Kui tahate magama jääda, lamage rahulikult.”

* * *

Arst haigele: „Näete täna parem välja.”
„Jah? Toimisin teie poolt kirjutatud ravimil oleva märkuse järgi.”
„Nimelt?”
„Säilitada tihedalt suletud pudelis.”

* * *

„Kui te tahate kaua elada, siis sööge iga kord üks õun ära, kui teil tuleb tahtmine viina juua.”
„Mis te nüüd, härra doktor, nii palju õunu ei jõua ma küll ära süüa.”

* * *

Ärimees läheb arsti juurde ja kaebab, et tal on sisemuses midagi korrast ära.
„Te istute liiga palju,” ütleb arst viimaks, kui on ärimehe põhjalikult läbi vaadanud.
„Ah nii,” ohkab seepeale ärimees. „Ma ei saa sinna midagi parata, et mu advokaadid nii lollid on!”

* * *

Arst: „Kui palju te kõige rohkem olete kaalunud?”
Patsient: „Mõnda aega kaalusin 95 kilo.”
„Ja kõige vähem?”
„Kolm kilo ja kaheksasada grammi.”

* * *

Arst: „Palun näidake keelt.”
„Aga mul valutab hoopis maks!”
„Noh, palun näidake siis maksa.”

* * *

„Ma ei saa öösel magada.”
„Hästi, jooge iga poole tunni järel klaasike viskit.”
„Kas see aitab?”
„Ei, aga aeg möödub lõbusamalt.”

* * *

„Härra doktor, kas see on tõesti kahjulik, kui söögi alla klaasi konjakit joon?”
„Ei, kuid ärge sööge liiga sageli!”

* * *

Akadeemik pöördub arsti poole: „Doktor, mind vaevab unetus. Viimasel õppenõukogu koosolekul magasin ma kokku vaid kolmkümmend minutit.”

* * *

„Doktor, miks mu analüüsivastused nii halvad on?”
„Kui palju te nende eest maksite?”
„35 eurot.”
„Head analüüsid maksavad kaks korda rohkem.”

* * *

„Doktor, mul langevad juuksed välja.”
„See on sellepärast, et te närveerite.”
„Võib-olla, kuid ma närveerin juuste väljalangemise pärast.”

* * *

Arst vaatab patsiendi läbi: „Hm… Teie süda töötab korrapäratult. Kas te joote?”
„Jah, kuid täiesti korrapäraselt.”

* * *

„Niipea kui ma rongis istet võtan, jään kohe magama. Mida selle vastu teha, doktor?”
„Mitte midagi. See läheb ise üle.”
„Aga millal?”
„Pärast seda, kui teie kohvrid ära varastatakse.”

* * *

Arst: „Loobuge joomisest ja naistega ringitõmbamisest ning te elate kaheksakümneaastaseks!”
„Hilja, liiga hilja,” ohkab patsient.
„Kuidas nii, kunagi ei ole liiga hilja.”
„Siiski – ma olen juba kaheksakümne üheksa aastane.”

* * *

Arst hoiatab sõnakuulmatut patsienti: „Ja te joote ikka veel iga päev kanget kohvi. Võtke teadmiseks, et kui te veel pool aastat niimoodi jätkate, olete kolme kuu pärast surnud!”

* * *

Arst: „Ma kirjutasin rohu, et teie mees unes enam ei räägiks.”
Proua: „Härra doktor, kas teil ei ole midagi anda, et ta selgemini räägiks?”

* * *

Professori juures.
„Teie köha ei meeldi mulle.”
„Teist mul paraku ei ole, härra professor.”

* * *

„Mille üle kaebate?” pärib arst.
„Üldiselt laste üle, aga täna tulin reuma pärast.”

* * *

Okulist patsiendile: „Teile on vaja ilmtingimata prillid välja kirjutada.”
„Kuidas te võite seda kohe öelda, ilma et te oleks minu nägemist kontrollinud?”
„Ma ütlen seda selle põhjal, et te tulite minu juurde akna kaudu.”

* * *

„Kui palju maksab hamba väljatõmbamine?”
„Kolmkümmend eurot.”
„Mis? Kolmkümmend eurot mõneminutilise töö eest!”
„Kui te just soovite, võin hammast ka kauem välja tõmmata.”

* * *

Patsient: „Nüüd, kui ma juba paranen… ehk esitaksite arve.”
Arst: „Kallis inimene, kosuge kõigepealt korralikult!”

* * *

Elegantne vanem daam tuleb arsti juurde. „Kuidas ma peaksin teid kõnetama?” küsib ta. „Kas härra doktor või härra professor?”
„Nagu soovite,” ütleb arst naeratades, „aga mõned üliõpilased nimetavad mind lihtsalt vanaks idioodiks.”
„No jaa,” ütleb vanaproua, „seda võivad öelda ainult inimesed, kes teid hästi tunnevad.”

* * *

Arst patsiendile: „Te olete terve nagu kala vees – teil on elavhõbedamürgitus.”

* * *

„Kas te olete hull või? Te tõmbasite vale hamba välja,” oigab hambaarsti toolil istuv politseinik.
„No ja siis?” vastab arst. „Kas teiega pole seda juhtunud?”

* * *

„Doktor,” kurdab patsient, „pärast seda, kui te mulle puusaoperatsiooni tegite, ei saa ma isegi nii palju käia, et minna panka.”
„Pole midagi!” rahustab arst. „Te võite honorariülekande ka kodus vormistada.”

* * *

Arst voodis lebavale tippsportlasele: „Palavik on tõusnud – 41 kraadi.”
Sportlane nõrga häälega: „Ja milline on Eesti rekord?”

* * *

„Doktor, ma tülitsen naisega alailma. Mida me peaksime tegema?”
„Te käige rohkem jalgsi. Päevas võiksite maha käia kaheksa kuni kümme kilomeetrit. See tugevdab närve ning seetõttu ei teki enam ka tülisid. Tehke nagu ma ütlesin ja helistage mulle paari nädala pärast.”
Kahe nädala pärast helisebki arsti kabinetis telefon.
„Doktor, te andsite mulle väga hea soovituse,” räägib mees.
„Kas te enam ei tülitse naisega?”
„Üldse mitte – ma olen kodust juba saja neljakümne kilomeetri kaugusel.”

* * *

„Ja mida ütles eriarst teid läbi vaadates?”
„Ta tegi ainult „hm”.
„Ja mida see tähendas?”
„Sada eurot!”

* * *

Arst: „Kas need pulbrid, mis ma teie mehele kirjutasin, mõjusid ka rahustavalt?”
„Otse vastupidi! Mees tegi põrgulärmi, kui kuulis, et need pulbrid tervelt maksid kakssada eurot!”

* * *

Ulgumerel haigestus laeva tüürimees. Pärast haige läbivaatamist jäi arst mõttesse.
„Doktor! Kas midagi tõsist?”
„Ei, ainult sellistel juhtudel olen ma tavaliselt ette kirjutanud merereisi.”

* * *

Arst riigiametnikule: „Te vajate täielikku rahu, mitte mingisugust pingutust, mingit kiirustamist. Soovitan teile: minge tööle tagasi…”
* * *

Arst: „Olete väga närviline. On teil endal aimu, mis võiks olla selle põhjuseks?”
„See tuleb jalutuskäikudest metsas.”
„Võimatu, see on ometi tervislik ja rahustav.”
„Tavaliselt küll, kuid mul pole jahiluba.”
* * *

Apteegis.
„Kas teil on midagi hallide juuste vastu?”
„Muidugi, sügav austus.”

* * *

„Alati, kui naeratate, tekib mul tahtmine teid endale külla kutsuda…”
„Ärge meelitage!”
„Oh ei. Ma olen ju hambaarst.”

* * *

Hambaarst: „Kas te olete näinud poisse minu uksekella helistamas ja siis ära jooksmas?”
Politseinik: „Jah, kuid need olid kõik täiskasvanud.”

* * *

Arst: „Noh, Mihkel, lubasite ju mulle põrsa tuua, kui ma teid terveks ravin.”
Mihkel: „Õige, härra doktor. Kuid sel ajal, kui te mind ravisite, sai ka põrsas terveks.”

* * *

„Doktor, unetus on mind lõplikult ära piinanud. Mida ma peaksin tegema?”
„Kas lammaste lugemist olete proovinud?”
„Olen, ei aita.”
„Siis paluge, et iga lammas räägiks teile ühe jutukese.”

* * *

„Ma tunnen arsti, kes kasutab uut šokiteraapiat.”
„Milles see seisneb?”
„Ta saadab arve patsiendile ette.”

* * *

Arst patsiendile: „Kurat teid võtaks! Juba kolm kuud ravin teie kõrvakohinat ja alles täna ütlete mulle, et elate otse lennuvälja ääres!”

* * *

Klient apteekrile: „Kas te olete kindel, et sellest unerohust on ka abi?”
„Aga muidugi. Me anname iga pudeli juurde äratuskella kaasa.”

* * *

95-aastane vanamees läheb arsti juurde ja kurdab, et tervis on väga viletsaks jäänud.
„Aga kas te mudavanni olete proovinud?” küsib arst.
„Ei ole, doktor. Aga kas te arvate, et see aitab?”
„Seda mitte, aga teil oleks aeg end juba mulla lõhnaga harjutada.”