Esimene teaduslik horoskoop – ennustamine ilma astroloogiata

12 minutit lugemist

Ennustamine ilma astroloogiata. Meedikud üritavad leida maiseid põhjusi, miks meie sünnikuu kogu meie elu – tervist, iseloomu, elukutse valikut ja perekonda mõjutab.

Juba aastakümneid võrdlevad teadlased inimeste sünniandmeid kogu maailmas, nende vastuvõtlikkust teatud haigustele, eluiga, elukutse valikut, laste arvu, kasvu ja intelligentsust ning on tulnud järeldusele, et sünnikuu määrab paljuski selle, mis inimest ees ootab. Lõhnab astroloogia järele? Sugugi mitte, sest teadlased ei tegele taevakehade mõju uurimisega meie elule, vaid otsivad maiseid ja täiesti ilmalikke selgitusi sellele, mis võiks meie elukäiku mõjutada.
Asjaolu, et emaihu on suletud ruum, kus inimese organism on peaaegu täielikult välisilmast eraldatud, ja et see organism areneb geneetilise „ehitusplaani“ järgi, on üldteada fakt. Loode nuusutab, maitseb, kuuleb… Ta tajub isegi emakeele meloodiat, nagu näitavad Würzburgi ülikooli poolt läbiviidud vastsündinute uuringud. Loode „naudib“ šokolaadikooki, mida sööb tema ema, reageerib tema hirmudele ja muredele. Loote teadvusesse kinnistuvad alateadvuslikud mälestused. Mõned psühholoogid on läinud isegi nii kaugele, et nimetavad emaüsa inimese „esimeseks klassitoaks“. Lühidalt, veel enne oma sündi oleme välismaailmast mõjutatud.
Arvukad tegurid muudavad meid sellisteks, kes me oleme. Meie organismi mõjutab nii meie sigitamise kui ka sünni aastaaeg. Palju päikesepaistet, palju värsket õhku ja vitamiinirikast toitu – see on just see, mida arenev loode saab suvekuudel. Tuul ja sompus ilm, vähene liikumine, vähene toidukvaliteet ja suurenenud infektsioonioht mõjutab kõiki neid, kes kasvavad emaüsas talvekuudel. Kõik need tegurid avaldavad mõju beebi tervisele. Erilist rolli mängib sealjuures päikesevalgus. Päiksekiirte toimel moodustub ema nahas beebi arenguks nii vajalik D-vitamiin. See on tõeline imevitamiin, mis hoolitseb selle eest, et loote aju ja immuunsüsteem saaks hästi areneda. Kahjuks valitseb meie laiuskraadidel oktoobrist aprillini tõeline D-vitamiini talv. Isegi päikeseliste ilmade ajal paeaegu et ei toimugi nahas D-vitamiini sünteesi. Selle vitamiini defitsiit avaldub aga ema ja lapse tervises. Inglise Oxfordi ülikooli teadlased Giulio Disanto juhtimisel tegid hiljuti kindlaks, et maikuus sündinud laste nabanööris oli 20 protsenti vähem D-vitamiini kui novembris sündinud lastel, kes veetsid suve emaüsas. Seevastu leidsid uurijad kaks korda rohkem autoreaktiivseid T-rakke – valgeid vereliblesid, mis ründavad keha enda rakke, selle asemel et haigustekitajaid hävitada. Ideaaljuhtudel lülitatakse need T-rakud välja juba immuunsüsteemi varajases arengustaadiumis. Näib, et D-vitamiin mängib sealjuures tähtsat rolli. Kuna maikuu-beebid kannatavad rohkem D-vitamiini puuduse käes, siis võiks see selgitada, miks neil on hilisemas eas 13 protsenti suurem risk haigestuda multipleksskleroosi kui novembribeebid. Selle autoimmuunsüsteemi haiguse korral ründavad tõrjerakud keha keksnärvisüsteemi, mis omakorda võib põhjustada nägemishäireid ja halvatusi. Üldiselt jääb mulje, et kevadel sündinud lapsed on vastuvõtlikud eriti paljudele haigustele. Peale kõige muu ohustavad neid söömishäired, südame-veresoonkonnahaigused ja kroonilised kopsutõved. Miks? Selle kohta on kaks võimalikku seletust. Kui loode ei saa emaihus piisavalt vajalikke toitaineid (külmal aastaajal) või kriisiaegadel või näljahädade aegu, õpib loode juba emaihus seda vähestki, mis talle osaks saab, optimaalselt ära kasutama. Põhimõtteliselt tark malekäik emakese looduse poolt. Kuid see, mis oli lootele emaihus ellujäämiseks väga tähtis, võib aastate möödudes muutuda bumerangiefektiks. Kui saabuvad paremad ajad ja toitu on rikkalikult, ähvardab inimest ülekaal, diabeet ja südame-veresoonkonnahaigused. Kroonilisi kopsuhaigusi seostatakse aga sageli varajaste infektsioonidega. Lapsed, kes sünnivad soojal aastaajal ja kasvavad esimestel elukuudel turvalistes tingimustes, on sügise saabudes ilmamuutustele palju vastuvõtlikumad. Neid ähvardavad hingamisteede haigused, bronhiit ja kopsupõletik. Need omakorda soodustavad hilisemas eas krooniliste kopsuhaiguste teket.
Mitte ainult inimese sünniaeg ei mõjuta tema tervist, määravad on ka esimesed elukuud. Liiga ere päikesevalgus võib beebi silmi kahjustada. Iisraeli teadlased väidavad, et just suvel sündinud lapsed kannatavad sageli eriti tugeva lühinägelikkuse all.
USA teadlased väidavad, et toiduainete suur pestitsiidide ja väetise sisaldus suvekuudel põhjustavad seda, et ajavahemikul juuni-august sündinud lapsed saavad matemaatikas ja keeletestides halvemaid tulemusi, kui teistel kuudel sündinud lapsed. Indiana ülikooli kliinilise pediaatria meedikud prof. Paul Winchesteri juhatusel uurisid umbes 1,7 miljonit kooliõpilast. Teadlased on kindlad, et pestitsiidid ja nitraadid vees mõjutavad last ootava ema hormonaalset tasakaalu ning võivad mõjutada veel sündimata lapse aju arengut. Sünniaeg mõjutab ka allergilisi reaktsioone. Veebruaris-märtsis sündinud laste veel ebaküps organism ei tule toime ohtralt nende nina ümbruses lendleva õietolmuga. Pole siis mingi ime, et just veebruari-märtsi lastel esineb sageli heina ja kaseõietolmu allergiat. Ajavahemikul augustis-oktoobris sündinud lapsi kimbutab aga tolmuallergia. Tihe kooselu lemmikloomadega talvel viib selleni, et ajavahemikul oktoober-jaanuar sündinud beebid kannatavad sagedamini koera- või kassiallergia käes. Hoolimata võimalikust astma ja allergia riskidest, mis ohustavad ka septembris-novembris sündinud lapsi, jääb mulje, et just hilissügisel sündinud lapsed on kõige elujõulisemad ja tervemad ja ka nende eluiga on pikem. Saksa teadlased uurisid ajavahemikul 1992–2007 registreeritud rohkem kui kuut miljonit surmajuhtu ja tulid järeldusele, et novembris sündinud mehed elavad keskmiselt 9,4 kuud kauem kui mais sündinud. Naiste puhul on see vahe 9,6 kuud. Seejuures ei oma tähtsust, kas inimene sündis linnas või maal. Tõepoolest, jääb mulje, et just sünnikuul on oluline mõju inimese elueale. Muide, see kehtib ka lõunapoolkeral sündinute kohta. Nüüd jääb ainult üle küsida, mida selle teadmisega peale hakata? Pole ju mõeldav, et kõik hakkaksid lapsi sigitama ainult veebruaris. Nii huvitavad ja intrigeerivad, kui need uurimistulemused ka pole, tuleks neisse suhtuda rahulikult. Oma sünniaega me ju enam muuta ei saa. Tänapäeval on aga tuhandeid viise, kuidas oma elu paremini korraldada ja tervislikult toituda. Kõige tähtsam on ikkagi see, kui rahul me oma eluga oleme. Rootsi psühhiaater Jayanti Chotai ja inglise psühholoog Ricahrd Wiseman küsitlesid pea 30 000 inimest. Millegipärast olid just novembris sündindu inimesed veendunud, et neil pole elus kuigi palju väljavaateid õnne leida. Seevastu pidasid aga maikuus sündinud lapsed ennast tõelisteks õnneseenteks.

* * *

JAANUAR Sel kuul sündinud lastel on suurem risk haigestuda skisofreeniasse või neid võib tabada depressioon, väidab Bethesda ülikooli (Maryland) psühhiaater Fuller Torrey. Ka võib neid tabada epilepsia, Alzheimeri tõbi, koera- ja kassiallergia. Pole leitud erilist soodumust autismiks või Parkinsoni tõppe haigestumiseks. võib ohustada ka veebruaris sündinuid. „See võib olla seotud ema haigestumisega grippi talvel kulgeva raseduse ajal, gripiviirus võib kahjustada areneva loote aju.”

VEEBRUAR Suurenenud risk kõhnumistõve tekkeks, õietolmuallergia, narkolepsia, epilepsia Alzhemeri tõbi. Pole leitud seoseid multipleksskleroosiga või Parkinsoni tõvega, valdavalt varajased tõusjad ehk nn „lõokesed“. „Veebruaris sündinutel on kalduvus ülekaalule,” väidab prof. David Philipps Southamptonist (Inglismaa). Ta uuris 1750 inglase haiguslugu. „Ilmselt on sel faktoril bioloogilised põhjused, et südatalvel sündinud lastel on paksem rasv,” väidab teadlane. Paraku jääb nn. beebipekk kogu eluks.

MÄRTS suurenenud risk kõhnumistõve tekkeks, alkoholism, õietolmuallergia, narkolepsia, Alzheimeri tõbi, diabeet varajases lapsepõlves. Pole leitud seoseid multipleksskleroosi või Parkinsoni tõvega. Naistel keskmisest varajasem menopausi algus. Pigem vara ülestõusjad. Viini ülikooli prof. Gerhard Weber uuris Austria armee ajateenijaid ja leidis, et märtsis sündinud noormehed on pikemat kasvu kui teistel kuudel sündinud.

APRILL suurenenud risk kõhnumistõve tekkeks, alkoholism, Parkinsoni tõbi, multipleksskleroos, lapseea diabeet. Roheline kae. Sel kuul sündinud laste hulgas on kolm korda rohkem astmahaigeid ja heinapalaviku all kannatavaid, kui teistel kuudel sündinute hulgas, väidab rootsi teadlane Bertil Forsberg. Ta uuris 111 702 beebi andmeid. Forsberg: „Tõenäoliselt mängib mingit rolli ema kokkupuutumine õietolmuga raseduse viimastel kuudel.” Pole leitud seoseid Alzheimeri tõve või skisofreeniaga. Sel kuul sündinud mehed on reeglina pikemat kasvu ja neil on rohkem lapsi. Põhimõtteliselt väiksem IQ, õpiraskused, lühem eluiga. Keskmisest kõrgem enesetappude arv. Pigem öised inimesed, sageli loomingulised ja seda hoolimata haridustasemest.

MAI Suurenenud risk kõhnumistõve tekkeks, alkoholism, Parkinsoni tõbi, multipleksskleroos, lapseea diabeet, südame-veresoonkonna haigused. Jaapani teadlased uurisid naiskatsealuste suguhormooni taset veres ja leidsid, et maikuus sündinutel oli see tunduvalt kõrgem kui teistel kuudel sündinutel. Võimalik, et see on tingitud ema rasvarikkast menüüst põhiliselt talvekuudel kulgeva raseduse ajal. Muide, Nõukogude Liidu lastekodudes ja erikoolides hakkas õpetajatele ja kasvatajatele silma, et kasvandike sünnipäevi oli suvekuudel kõige rohkem. Põhjus oli lihtne. Sügisel, kui lõppesid saagikoristustööd, hakati pidutsema-jooma ja lapsi tegema. Pole leitud seoseid skisofreenia või epilepsiaga. Sel kuul sündinud mehed on pikemat kasvu, neil on rohkem lapsi, kuid nende eluiga on lühem. Väiksem IQ. Pigem öised inimesed. Keskmisest suurem suitsiide arv. Samas aga ka optimistlik ellusuhtumine ja positiivne enesehinnang.

JUUNI Suurenenud alkoholismi risk, Parkinsoni tõbi, multipleksskleroos, lapseea diabeet, südame-veresoonkonna haigused. Pole leitud seoseid skisofreenia, Alzheimeri tõve või epilepsiaga. Juunis sündinutel on rohkem lapselapsi, väidab Cambridge’i ülikooli teadlane dr. Virpi Lummaa, kes uuris aastatel 1850–1879 sündinud 3000 kanada naise andmeid. Üheks põhjuseks peab ta aastaaegadest tingitud kõikumisi rasedate hormoonpeeglis ja toitumises. Suvel ilmavalgust näinud lastel on viis korda sagedamini raskusi lugemaõppimisega kui talvel sündinud lastel, väidab üks USA lastepsühholoog. Põhjus: emad nakatuvad talvel külmetusviirustega, kes kahjustavad loodet. Lühem eluiga, keskmisest suurem suitsiidirisk. Pigem öise eluviisiga inimesed. Palju Nobeli preemia saajaid.

JUULI suurenenud alkoholismi risk, tugev lühinägelikkus. Pole leitus seoseid kõhnumistõve ja skisofreenia või Alzheimeri tõvega. Väike sünnikaal. Valdavalt öise eluviisiga inimesed. Juulis sündinud naistel on vähem lapsi. Juulis sünnib poisse rohkem kui teistel kuudel, väidab itaalia uurija dr. A. Cagnacci. Ta selgitab seda fenomeni viljastumisega. Meesembrüod olevat tundlikumad kui naiseembrüod. Viljastatud munarakk, millest areneb mees, kinnitub mõõdukate sügistemperatuuride ajal paremini emaka seina külge.

AUGUST kõrgendatud eelsoodumus tolmuallergiale, tugev lühinägelikkus. Pole leitud seoseid skisofreenia, Parkinsoni või Alzheimeri tõvega. Rootsi arst dr. Doblhammer leiab, et augustis sündinud lastel on kõrgenenud risk suhkruhaigeks jääda: „Diabeet on osaliselt immuunsüsteemi haigus. See tähendab, et inimese enda immuunsüsteem ründab insuliini tootvaid rakke. Selles on oma osa suvistel nakkustel.”

SEPTEMBER kõrgendatud astma ja tolmuallergia risk, väiksem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse. Pole leitud seoseid toitumishäirete, skisofreenia või Parkinsoni tõvega. Pigem öise eluviisiga inimesed.

OKTOOBER kõrgendatud vastuvõtlikkus astma, toiduainete-, tolmu-, koera- ja kassiallergiale. Väiksem südame-veresoonkonnahaiguste risk. Pole leitus seoseid autismi, multipleksskleroosi või Alzheimeri tõvega. Naistel algab menopaus keskmiselt tunduvalt hiljem. Sel kuul sündinud mehe on lühemat kasvu, neil on vähem lapsi ja nende keskmine eluiga on pikem. Pigem vara ülestõusjad. Hea kuu jalgpalluritele. Hollandi spordipsühholoog Ad Dudink, et parimad inglise jalgpallurid on sündinud oktoobris. Oktoobris sünnib ka kõige rohkem vasakukäelisi. Põhjus teadmata.

NOVEMBER suurenenud risk astma, toiduainete-, koera- ja kassiallergia tekkeks. Väiksem autoimmuunsüsteemi haiguste nagu multipleksskleroosi tekkeks. Pole täheldatud seoseid autismi, Parkinsoni või Alzheimeri tõvega. Sügisel sündinud inimesed elavad kauem, kinnitab Rostocki Max-Plancki instituudi uurimisgrupp. Taanis elavad novembris sündinud inimesed keskmiselt kolm, Austrias koguni kuus kuud kauem kui teistel kuudel sündinud. „Suvekuudel on loode paremini vajalike ainetega varustatud, ka ohustavad vastsündinut nakkushaigused talvekuudel vähem,“ selgitab Dr. Doblhammer. Peamiselt vara ülestõusjad. Palju sarimõrvareid.

DETSEMBER suurenenud risk haigestuda skisofreeniasse, seedetrakti põletiku (Crohni tõbi), koera- või kassiallergiasse. Pole leitus seoseid autismi, kõhnumistõve või Alzhiemeri tõvega. Detsembris sündinud naistel on eriti palju lapsi. Itaalia teadlane Dr. Cagnacci väidab, et sel kuul sünnib kõige rohkem tüdrukuid. „Vähenõudlikud naiste embrüod on vitaalsed ka talvekuudel.” Pikem eluiga. Peamiselt vara ülestõusjad.

* * *

Viljakad talve-naised ja kevade-mehed
Detsembris sündinud naised sünnitavad kõige rohkem lapsi, juuli-naised kõige vähem. Erinevus on umbes 0,3 last naise kohta. Seda väidetakse Viini ülikooli uurimuses, mis hõlmas 3000 naist. Mitmed teised uurimused kinnitavad seda trendi. Põhjused pole veel selged. Meestel on aga vastupidi: kevadel ilmavalgust näinud mehed sigitavad rohkem lapsi kui nende sügisel või talvel sündinud sookaaslased.

* * *

Päritud kõhnumistõbi
Ajavahemikul aprillist juunini sündinutel on 13 protsenti suurem tõenäosus kõhnumistõveks. Seega sigitatakse need inimesed juulist augustini – põhjapoolkera kõige soojematel kuudel. Teadlased väidavad, et see pole juhus. Kõrgem temperatuur aitab kõhnumistõve käes kannatavatel naistel paremini rasestuda. Kõhnumistõve all kannatajatel on aga kaheksa korda suurem tõenäosus, et nende vanemad või õed-vennad selle all kannatavad.

* * *

Hilisem menopaus
Sügisel sündinud naistel algab menopaus hiljem kui kevade-naistel – sõltumata elukutsest, kehakaalust või nikotiinisõltuvusest. Sellele tulemusele jõudsid Itaalia Modena ülikooli teadlased uurija Angelo Cagnacci juhtimisel. Kõige suurem erinevus oli oktoobris sündinud naistel, kelle algas menopaus keskmiselt 50,3-aastaselt. Seevastu märtsis sündinud naistel algas menopaus 48,9- aastaselt.

* * *

Elust väsinud kevade-inimesed
Inglise psühhiaater Emad Salib uuris pea 27 000 suitsiidijuhtumit. Kõige rohkem oli elust lahjujaid nende hulgas, kes olid sündinud ajavahemikul aprillist juunini. Sel ajavahemikul sündinud inimesed teevad suitsiidi 17 protsenti sagedamini kui sügisel sündinud. Salib söandab vaid oletada, et suurenenud infektsioonioht ja rasedate kõrgendatud kehatemperatuur võib loote aju arengut mõjutada. Kuid seegi on pelgalt oletus. Selle fenomeni põhjus pole teadlastele selge.

* * *

September – lahutuste kuu
Briti advokaatidel on september tulus kuu, sest just pärast suvepuhkuste lõppemist lahutatakse tuhandeid abielusid. Midagi pole teha, inimesed on suvepuhkuse ajal ninapidi koos ning tüdinevad teineteisest kiiresti. Iga viga, mis abikaasa juures avastatakse, muutub eriti häirivaks. Aastas on kaks kuud, kui massiliselt lahutatakse: pärast suvepuhkust septembris ja pärast pikki jõulupühi jaanuaris.

©Peter Hagen