Enesetapu juured ulatuvad ürgaega

Pingutagu patsifistid, vegetaarlased ja rohelised palju tahes, lootku mida iganes, aga inimene jääb kõige suuremaks kiskjaks. Tema ei tapa mitte loomi, vaid ka enese liigikaaslasi, aga ainsana imetajatest – ka iseennast!

Paljud analüütikud ei pea suitsiidi mitte probleemiks, vaid inimese enese teadlikuks valikuks. Enesetapmiste arv aina kasvab – statistika kinnitab, et maakeral lahkub elust omal soovil ca 1 miljon inimest aastas. Teadlased ennustavad, et aastaks 2020 kasvab see näitaja pooleteise miljonini. Eriti mõtlema panev on asjaolu, et 80–85% neist pole psühhopaadid, vaid igati normaalsed, füüsiliselt terved inimesed.

Millest see tuleneb, kus on juured
Suitsiide on ette tulnud hallidest aegadest, kõikide kultuuride ja tsivilisatsioonide juures. Ainult selle vahega, et ühtedes (arengutasemelt teistega võrdsel tasemel) on seda karmilt hukka mõistetud, teistes austatud kui vapruse ja eneseväärikuse näitajat.
Millal ja kus pandi maailmas toime esimene enesetapp, pole tõestatud. Ent antropoloogide uurimistööd loodusrahvaste seas, kes on tänini tsivilisatsioonist puutumata, lubavad oletada, et seda tuli ette juba ürgühiskonnas.
Eskimote seas on vanurid läbi aegade läinud tundrasse, et seal surnuks külmuda. Lääne-gootidel oli „esiisade kalju“, millelt kogukonnale tarbetuiks muutunud inimesed vabatahtlikult sügavikku hüppasid. Jaapani külades palusid vanurid, tunnetades, et nende aeg on läbi, viia lastel end mäele, mille nimetus tõlkes kõlab „mägi, millele jäetakse vanaemad“…
Religioonide tekke ja arenguga on ühed suitsiidile kehtestanud tabu, seda põlanud ja rakendanud hoiatavaid karistusi, teised rajanud sellele riitusi ja terveid kultusi, mis leiavad kummardajaid ja järgijaid tänapäevalgi.

Progressi hukutav pahupool
Kaasaegsest teaduslikult põhjendatud infovaramust võib igaüks aimu saada sellest, kui vähe me seni veel teame maailma loomisest ja meie eneste tekkest. Enam ei eitata paralleelmaailmade eksistentsi, kuhu vähesed (valitud?) aegajalt satuvad või neisse jäljetult kaovad. Ent…
Lugematu arv seltse, ühinguid, sekte, igasugu kavalate nimetustega institutsioone oletavad, õpetavad, kutsuvad üles neid avastama. Psüühiliselt täiesti terved, edukad, arukad, heal järjel inimesed lõpetavad ühtäkki suitsiidiga – kuulnud hääli, mis kutsuvad. Ja haritud, tunnustatud ekstrasensid kinnitavad, et nood meist on erilised, sündinudki selleks, et minna nn teise reaalsusse – paremasse sellest, milles seni eksisteerime.
Vastutust selle eest seaduslikul tasemel ei kanna keegi.
Võib-olla aitab mingeid järeldusi teha statistika: umbes 70 protsenti raskes depressioonis inimestest haub suitsiidimõtteid, 15% neist teeb selle ka teoks. Muide, geidest enesetapjaid on seitse korda rohkem kui heterosid.
Terviseorganisatsiooni WHO andmed enesetapu põhjustest on järgmised:

* Hirm vanglakaristuse ees – 19%
* Vaimuhaigus – 18 %
* Olmeprobleemid ؘ– 18 %
* Armastus ja kired – 6 %
* Suured rahalised kaotused – 3%
* Ammendamatu jõukus, muretus, naudisklev elustiil – 1,4%
* Füüsilised, (väidetavalt) ravimatud haigused – 1,2 %
* Ajaliselt pannakse 32% enesetappudest toime ennelõunasel ajal, 44% pärastlõunasel, 24% öösel.
* Hüvastijätukirja jätab 44%, adresseerides need abstraktselt kõigile (20%), lähedastele (12%), ülemustele (8%), mitte kellelegi konkreetsele (4%).
Lõpetuseks: Vast siiski mitte pidada end väljavalituks, keda kutsutakse, kes on määratud… Olgu „siin ja praegu“ vahel milline hädaorg tahes – seda me tunneme, mingil määral oskame ikka toime tulla. Sealpool on tundmatus…

Liigne päikesevalgus soodustab enesetappe
Hallid ja ilma päikeseta ilmad teevad inimesed nukrameelseks, kuid Rootsi teadlaste sõnul on liiga palju päikesevalgust isegi hullem, sest polaaralade inimesed sooritavad enesetappe peamiselt just ajal, mil päike püsib kogu ööpäeva horisondist kõrgemal. Inimesele paistab ööpäevane tsüklilisus väga vajalik olevat. Kui väljas on valge nii päeval kui ööl, siis võib see organismi segadusse ajada ja tekitada stressi, mis võib halvemal juhul lõppeda enesetapuga. WHO andmetel sooritatakse aastas maailmas 877 000 suitsiidi ning iga enesetapu kohta tuleb umbes 10–40 ebaõnnestunud katset. Teadlased on varem juhtinud tähelepanu, et enesetapud võivad olla seotud unehäiretega. Valged ööd uinumist aga ilmselt ei soodusta.
Karolinska instituudi teadlased uurisid aastatel 1968–2002 Gröönimaal sooritatud enesetappude aastaajalist jaotumust ning leidsid, et saare põhjaosas sooritati tervelt 82 protsenti kõigist suitsiididest polaarpäeva ajal. Eriti tugevalt väljenduski seos just saare põhjaosas, kus polaarpäev kestab aprilli lõpust augusti lõpuni. Uuringu tulemused avaldati ajakirjas „BMC Psychiatry”.
„Polaarpäeva ajal sooritatud enesetapud olid peaaegu kõik vägivaldset tüüpi,” ütles uuringut juhtinud Karin Sparring Bjorksten Karolinska instituudist. Sellesse gruppi kuuluvad näiteks tulistamine, poomine ja kõrgelt kohalt allahüppamine. Suurem osa enesetapjaist on noored mehed.
Teadlased arvavad, et enesetappude põhjuseks võivad olla muutused serotoniini tasemes. Seda kemikaali seostatakse enesetappude, impulsiivse käitumise ja agressiivsusega. Muutused päeva pikkuses võivad aga omakorda põhjustada häireid serotoniini tasemes.

2010. aastal plaanis endalt elu võtta pea iga sajas ameeriklane
Ühendriikide föderaalse raporti kohaselt sooritab iga 15 minuti järel riigis keegi enesetapu. Iga inimese kohta, kes endalt elu võtab, on palju neid, kes enesetappu kaalunud või katsetanud.
Aastatel 2008–2009 põhinev analüüs näitab, et 2010. aastal mõtles endalt elu võtta enam kui 2,2 miljonit täiskasvanut, samas kui miljon inimest seda ka sooritada üritas. Noored täiskasvanud (18 kuni 29 eluaastat) olid enesetapumõtetele altimad kui 30-aastased ja vanemad. Raporti kohaselt tekkis enesetapumõtteid enim meeste peas. USA nakkuskontrolli ja ennetamise keskuse (CDC) juhataja sõnul tekitavad enesetapjalikku käitumist erinevad faktorid, milleks võivad olla nii sotsiaalsed kui majanduslikud. Suitsiidseimad osariigid asuvad peamiselt läänerannikul, samas kui riigi lõuna- ja kirdeosariikides oli enesetappude plaanimine ja sooritamine madalam kui läänes.

NB! Loe kindlasti ka Hitler ja tema sõda/Natsionaalsotsialistide eutanaasiaprogramm ja Aktsioon T4 ehk riiklik eutanaasiaprogramm natslikul Saksamaal