Reisil Egiptuses (galerii)

25 minutit lugemist

Rahvaarv: 70 712 miljonit

Pealinn: Kairo, elanikke 16 miljonit

Pindala: 1 001 450 km2

Kõrgeim mäetipp: Mount Catherine (Siinai kõrb) 2643 m

Keel: araabia (teenindussfääris saab hakkama ka inglise või prantsuse keelega).

Kirjaoskus: üle 15-aastastest oskab lugeda ja kirjutada 51,4% rahvastikust.

Usk: islam – valdav, u 95% elanikkonnast; kristlus-vähemus, kopti kirik. Sõna ‘kopt’ tuleb kreekakeelsest sõnast ‘egiptlane’. Koptid on vana-egiptlaste järeltulijad ja kopti keel egiptuse keele viimane arengujärk, mis alates 7. sajandist taandus araabia keele ees. Tänapäeval on kopti keel säilinud ainult kultuskeelena kopti kirikus.

Mõned vahemaad

Kairo – Aleksandria – 210 km

Kairo – Luksor – 690 km

Kairo – Assuan – 900 km

Hurghada – Luksor – 285 km

Hurghada – Kairo – 500 km

Hurghada – Suess –395 km

Hurghada – Assuan –295 km

Hurghada – Kena – 214 km

Egiptus – Niiluse and

Ligikaudu 10 000 aastat tagasi Põhja-Aafrikas toimunud kliimamuutuste tagajärjel muutusid suured viljakad alad kõrbeks ning elutegevus praeguse Egiptuse territooriumil koondus järk-järgult Niiluse kallastele ja deltasse. Kahel pool Niilust laiuvad eluks kõlbmatud kõrbealad.

Egiptus oleks tore maa, kui seal neid tüütuid araablasi poleks.

5. sajandil eKr võttis Antiik-Kreeka ajaloolane Herodotos oma Egiptuse-muljed kokku sõnadega: „Egiptus on Niiluse and”. Tänapäeval parandavad egiptlased teda: „Egiptus on Niiluse ja egiptuse rahva and”, sest kuigi Niilus voolab läbi mitme riigi, on Egiptuse kultuuripärand maailma ajaloos ainulaadne. Niiluse rolli pole aga samuti põhjust alahinnata. Praegu elab umbes 96% riigi elanikkonnast 7%-l territooriumist ning Egiptuse asustustihedus on maailma kõrgemaid. Samas kasvab rahvaarv kiiresti ja nii on riik olukorras, kus poole elanikkonnast moodustavad alla 18-aastased noored.

Tänapäeva Egiptus on tüüpiline rahvarohke, sebiv-sekeldav, suhteliselt madala elatus- ja puhtustasemega Araabia maa, kus naeratuse ja uhkustundega eksponeeritakse hiilgavat minevikku ja suurepäraseid arhitektuurimälestisi, millega araablastel pole tegelikult mingit pistmist ja mis tõmbavad aastas ligi umbes 2 miljonit turisti. Esmapilgul võib see eurooplasele harjumatute tavadega ühiskond tekitada teatud kartusi ja võõristust. Lähemal tutvumisel aga selgub, et olete sattunud erakordselt lahkete, humoorikate ja uudishimulike inimeste keskele, kes on meie jaoks küll liiga pealetükkivad, kuid enamasti mitte pahatahtlikult agressiivsed. Samas ei maksa unustada, et miljonid turistid on kohalike sissetulekuallikas ning mõnikord oma lihtsameelsuses neile üsna kerge saak ehk teisiti öeldes – ärge laske endal nahka üle kõrvade tõmmata.

Egiptuse meelelaadi iseloomustab hästi üks kohalik anekdoot: „Teate ju küll, Egiptust kontrollib IBM. IBM, s.o I – insha-allah (kui jumal tahab), B – bukra (homme) ja M – maalesh (pole midagi, pole häda)”. Meil tasuks arvestada, et euroopalik ratsionaalsus ei ole Araabia maailmale omane, ning seepärast varuge kohaliku eluga tutvumiseks ja asjaajamiseks kannatust ning mõistvat meelt.

Ajaloost

Kuna Egiptuse ajaloopärand on üks rikkamaid maailmas, pole võimalik anda sellest kõikehõlmavat kokkuvõtet. Esitame siinkohal lühikese ajalooperioodide jaotuse. Egiptlased arvestasid aega kuningate järgi. Et kuningate nimekiri pole täiuslik ja nende valitsemisaastad mõnikord kattuvad, on Egiptuse ajaloo kohta erinevaid kronoloogiasüsteeme ning eriti vanemad daatumid on ligikaudsed.

5000–3000 a eKr Dünastiate-eelne periood

Egiptuses kujunes kaks kuningriiki: Ülem-Egiptus, mis ulatus lõunast Niiluse deltani, ja delta-aladel paiknev Alam-Egiptus.

3000–332 a eKr Vaaraode ajastu

Umbes 5000 aastat tagasi ühendas kuningas Menes Ülem- ja Alam-Egiptuse ühtseks riigiks ning rajas l dünastia, pannes aluse järgneva 2700 aasta jooksul riiki enam-vähem stabiilselt ja pidevalt valitsenud 30 dünastiale. Kogu ajastu on jagatud kuueks põhiperioodiks;

Vana riik (3.-6, dünastia, 2778–2263 a eKr)

I vaheperiood (7. –10. dünastia, 2263–2040 a eKr)

Keskmine riik (11–14. dünastia, 2040–1730 a eKr)

II vaheperiood (15–17. dünastia, 1730–1562 a eKr)

Uus riik (18–20. dünastia, 1562–1085 a eKr)

Hilis-Egiptus (21. –31. dünastia, 1085–332 a eKr)

Luksori tempel avaldab muljet!

Vana riigi ajal arenes Egiptus ühtseks tsentraliseeritud riigiks (pealinn Memphis). Sellest perioodist pärinevad ka turismimagnetiks muutunud püramiidid, mille hulgast esimene oli kuningas Džoseri astmikpüramiid Sakkaras (27. saj. eKr). Vana riigi hiilgeaega kajastavad Giza püramiidid, üks antiikaja seitsmest maailmaimest, mille püstitasid 4. dünastia valitsejad Cheops, Chephren ja Mykerinos. l vaheperioodil nõrgenes keskvõim tunduvalt ning riik jagunes. Keskmise riigi algust tähistab Egiptuse taasühendamine vaarao Mentuhotepi poolt ning stabiilne areng jätkus kuni järgmise segaduste ja rahutuste etapini, mida ajaloos tuntakse II vaheperioodina.

Uue riigi ajastu on vaaraode-aegse Egiptuse arengu kõrgpunkt, mida iseloomustab tugev keskvõim, vallutusretked naaberaladele, riigi jõukuse kasv, kultuuri edendamine. Võimsad templid ja hauakambrid tolleaegse pealinna Teeba (tänapäeval Luksor) ümbruses tekitavad imetlust ja aukartust tänapäevalgi.

Hilis-Egiptuse ajajärgul riik nõrgenes ja territoorium kahanes ning sagenesid kallaletungid väljastpoolt. Vana-Egiptuse ajastu lõppu tähistab Aleksander Suure sissetung 332 eKr

33230 a eKr Kreeka võim

Aleksander Suur rajas Vahemere äärde uue pealinna Aleksandria, mis praegu on suuruselt riigi teine linn. Kreeka-aegsest perioodist on tänapäeval kirjanduse ja filmide kaudu kõigile tuntud viimane Kreeka võimu aegne Egiptuse valitseja, kuninganna Kleopatra, kelle surma järel Egiptus muutus Rooma provintsiks.

30 a eKr638 a pKr Rooma ja Bütsantsi võim

Kristlus jõudis Egiptusesse ja pandi alus kristlikule kopti kirikule. Rooma riigi lagunemine Lääne- ja Ida-Rooma ehk Bütsantsi impeeriumiks (4. sajandil eKr) jättis Egiptuse viimase mõjupiirkonda. Lõhenenud suurriigil ei olnud piisavalt jõudu oma ääremaade valitsemiseks ja nii langes Egiptus korduvalt naabrite kallaletungi ohvriks. Samas arenes Konstantinoopolist sõltumatult kristlik kopti kirik, mille põhiväite järgi on Jeesus Kristus ainult jumalik olend. Vaatamata faktile, et tol ajal mõistis kirikukogu selle hukka, on kopti kirik tänapäeval Egiptuse valitsev kristlik kirik, mille liikmeskond moodustab umbes 5% elanikkonnast.

6401517 Araablaste vallutused

Araablaste vallutustega jõudis Egiptusesse islam, mis on valitsev usk tänapäevani. Sel perioodil pandi alus Egiptuse praegusele pealinnale Kairole.

1517–1882 Türgi võim

1882–1952 Suurbritannia okupatsioon

  1. aastast tänapäevani on Egiptus iseseisev riik

Islam

Islamil on viis alustala, mida järgivad kõik moslemid. Nad peavad:

– kuulutama, et pole teist jumalat peale Allahi ning Muhamed on tema prohvet;

– palvetama viis korda päevas: päikesetõusul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja õhtul;

– andma annetusi (zakat) islami levitamiseks ja vaeste aitamiseks;

– paastuma kõik ramadaanikuu päevad;

– tegema palverännaku (haj) Mekasse.

Moslemid sisenevad mošeesse paljajalu, kingad vasakus käes (vasak käsi on musta või roojase tegevuse jaoks), tallad vastamisi, ning astuvad parema jalaga üle lävepaku. Kohustuslik mošees palvetamise päev on reede – moslemite pühapäev. Mõnda mošeesse võivad siseneda ka turistid, kuid käed-jalad peavad olema kaetud – ei mingeid lühikesi pükse, miniseelikuid ega dekolteeritud varrukateta särke. Kingad jäetakse ukse taha. Palvetundidel ja reedeti võõrad (k.a turistid) mošeesse ei sisene. Kui olete sattunud paika, kus turiste näha ei taheta, antakse teile sellest ilmekalt teada ehk teisisõnu, palutakse lahkuda.

Kairo

Täna elab Kairos ja selle eeslinnades 16 miljonit inimest. Linn on asustatud Niiluse delta algusesse ja on olnud Egiptuse elu keskpunkt juba üle tuhande aasta. Olles Aafrika suurim linn ja Araabia maailma keskus, on ta ülitiheda asustusega ning mõjub oma suuruse ja argipäeva sebimisega väikeriigist tulnud turistile hiigelsuure lärmaka sipelgapesana – hulk inimesi, kellel nagu polekski midagi teha; lakkamatu mitmerealine autovool, taustaks pidev tuututamine; arvukad taeva poole kõrguvad minaretid, millest mõni on kuni 80 m kõrgune; ühtlaselt pruunikas-kollased, luitunud värvi ehitised, mida siin-seal ilmestavad roheluselaigud.

Kairo – ääretute kontrastide linn.

Kairo tuntumate vaatamisväärsuste hulgas on number üks kindlasti Egiptuse muuseum (asutatud 1902), kuhu on koondatud kõik olemasolevad vaaraode perioodi muinasesemed, nende hulgas tuntuimad on vaarao Tutanchamoni hauakambri aarded. Kuigi Tutanchamon valitses ainult üheksa aastat, mis Egiptuse aastatuhandete-pikkuses ajaloos on tühine aeg, on ta tänapäeval maailmakuulus, sest tema hauakamber oli väheseid hauaröövlitest puutumata jäänud matmispaiku Kuningate orus. Omapärane elamus on ka muumiate saal (pilet u 40 LE). Loomulikult on muuseumis kajastatud Vana-Egiptuse ajaloo kõik perioodid. 120 000-st katalogiseeritud eksponaadist on korraga vaatamiseks välja pandud kõigest kuni 4400 eset, ning selge on see, et ühe külastusega jõuab näha ainult tähtsamaid neist.

Vaadata tasub ka kristlikke kirikuid, mis asuvad põhiliselt vanas Kairos, roomlaste rajatud Baabüloni kindluse asukohas, umbes 1 km kaugusel nüüdsest keskusest. Islami arvukatest mälestusmärkidest silmapaistvamad on sultan Hassani mošee, tsitadell 13. sajandist ja sinna 19. sajandil ehitatud võimas nn. alabastermošee ehk Mohammed Ali mošee. Khan el Khalili basaar on üks Kairo suuremaid turge, kus müüakse suveniire, lõhnaõlisid, ehteid, nahktooteid, kangaid, vürtse jms, ning koht, kus turist saab parima ülevaate kohalikust rämpskaubandusest ja kauplemistavadest, mille tähtis osa on tingimine. Esimene hind, mis teile öeldakse, ületab kindlasti kauba tegeliku väärtuse. Võtke pool maha – see on algus, et kokku leppida mõistlikus hinnas, mis on teie pakutust kõrgem, kuid tunduvalt madalam esmahinnast.

Giza püramiidid – kohustuslik vaatamisväärsus, mida iga inimene peaks kord elus ära nägema.

Kindlasti tuleks vaatama minna kuulsaid Giza püramiide, sh maailma suurimat Cheopsi ning pisut väiksemat Chephreni ja Mykerinose püramiidi (isa, poeg ja pojapoeg), samuti hiiglaslikku sfinksi Kairo lähedal, mis Kairo kasvades on jäänud peaaegu linna sisse, Cheopsi püramiid on hetkel 137,2 m kõrge (algselt 146,6 m). Sissepääs nii püramiidide alale kui ka sisemusse on tasuline (mõlemad u 10 LE).

Kaamelisõit iidsete püramiidide naabruses, mida teile kindlasti lahkelt pakutakse, võib osutuda ootamatuks katsumuseks, sest on teada juhtumeid, kus jootraha maksmisest keeldunud turisti lihtsalt ei lasta kaameli seljast maha enne, kui raha (tihti lisaraha) on makstud.

Kairo lähedal asuv Saqqara oli Vana-Egiptuse esimese pealinna Memphise nekropol, mille arvukates templites, püramiidides ja haudades leidsid puhkepaiga lahkunud vaaraod, nende perekonnaliikmed ja pühad loomad. Seal asub ka tõenäoliselt Egiptuse vanim, vaarao Džoseri astmikpüramiid (27. saj eKr).

Turiste viiakse reeglina ka nn papüüruseinstituutidesse, kus tutvustatakse näitlikult papüüruspaberi valmistamist ning on võimalus osta papüürusele maalitud Egiptuse ajaloo ja mütoloogia teemalisi pilte.

Luksor

Luksor ehk endise kreekapärase nimega Teeba oli riigi pealinn Egiptuse hiilgeajal II aastatuhandel eKr ning tema arhitektuurilis-ajalooline pärand on tõeline vaatamisväärsus ja kuulub kindlalt igasse Egiptuse turismimarsruuti. Linn, mille keskus paikneb Niiluse idakaldal ja kus elab 80 000 inimest, hõlmab tinglikult ka samal kaldal 4 km kaugusel asuva Karnaki küla ja templid ning Teeba nekropoli ehk surnute linna Niiluse läänekaldal,

Karnaki tempel.

Luksori ja Karnaki templid Niiluse idakaldal on oma aja silmapaistvad arhitektuurisaavutused, mida täiendasid aastasadade jooksul erinevad valitsejad. Hiiglaslik Karnaki templikompleks (avatud 7.00–17.00, sissepääs u 10 LE, lisaks vabaõhumuuseumipääse u 5 LE) oli Teeba õitseajal Egiptuse tähtsaim ja sellesse on kätketud 18.-21. dünastia hiilgus ja suurusetaotlus. Kompleksialune pind on u 1,5×0,8 km – sellest piisaks umbes 10 Euroopa katedraali jaoks. Tuntuim ehitis on Amoni tempel, kompleksi kuuluvad veel vaarao Chonsi, Thutmosis III, Ramses III ja Seti II, jumal Ptahi jpt templid. Kindlasti avaldab muljet pimeduses valgustatud Luksori tempel (avatud 7.00–19.00, sissepääs u 10 LE), mille rajamist alustas 18. dünastia valitseja Amenophis III, kes püstitas läänekalda nekropolisse gigantse templi. Ehitisest on tänaseni säilinud imposantsed istuvad kujud – Memnoni kolossid – osa Niiluse läänekalda „kohustuslikest” vaatamisväärsustest, nagu ka Kuningate org, Medinet Habu ja kuninganna Hatšepsuti templid, Ramesseumi templikompleks. Teeba nekropoli ehk surnute linna püstitati võimsaid templeid varjatud kaljuhaudadesse maetud vaaraode mälestamiseks ja austamiseks. Uue riigi ajal oli surnute linn preestrite, templivalvurite, käsitööliste ja ehitajate elupaik. Tehes ühelt poolt oma igapäevast tööd ning arendades haua-ehitus- ja dekoreerimiskunsti, kaitsesid nad linna arvukate haua- ja templiröövlite eest. Kuigi Kuningate orgu viis ainult üks tee, jäid vähesed hauad röövlitest puutumata (tuntuim on kindlasti vaarao Tutanchamoni suhteliselt väike ja tagasihoidlik hauakamber). Läänekalda vaatamisväärsused on avatud 7.00–17.00 ning kõiki sissepääsupileteid (erandiks on Kuningate org, kus pileteid saab osta ka kohapeal) müüakse praamipeatuses ja Memnoni kolosside taga asuvates piletikioskites Piletihinnad kõiguvad 6–10 LE vahel.

Suur turistidevool on tõstnud suveniiride, vee jms hinnad vaatamisväärsuste ümbruses keskmisest kõrgemale ning arvukad jootrahalunijad ja kribu-krabu müüjad on muutunud tõeliseks nuhtluseks. Sobivaim aeg ringiliikumiseks on kindlasti hommik, sest Luksoris on päevased temperatuurid kõrgemad kui Kairos või Hurghadas.

Hurghada

Viimastel aastakümnetel pakub Egiptus üha rohkem ka neile, kes külma kliima eest põgenedes soovivad nautida Punase mere rikast floorat ja faunat, türkiissinist vett ning kaunist kuldkollast liivaranda.

Vaade Hurghadale.

Selleks pakub hea võimaluse Hurghada (araabia k AI-Ghardaka) – kaluriküla, kus veel 22 aastat tagasi elas 5000 inimest ja mis nüüdseks on paisunud vähemalt kümnekordseks ning kus turism moodustab 90% majandustegevusest. Linn iseenesest ei ole mingi vaatamisväärsus. Vastupidi, teid tabab tunne, nagu oleksite sattunud ehitusplatsile – niivõrd palju leidub seal pooleliolevaid hooneid, mis ei ole kuigi kaunis vaatepilt. Hotellid paiknevad piki rannajoont ning seetõttu on asustusala veninud paarikümne kilomeetri pikkuseks. Oma ranna olemasolu muudab majutusasutuse tunduvalt atraktiivsemaks, sest avalikud rannad ei ole kuigi puhtad ja tihtipeale võib neist leida ehitusrämpsu. Ümberringi laiuv kõrb jätab oma ühtlase kollase elutu liivamaastikuga üsna troostitu mulje (kõrbesafari läbinu ei pruugi sellega küll nõustuda).

Hurghada jaotatakse kaheks. Dahar (ka AI-Dahar ja El Dahar) on põhjapoolne keskuseosa, kus elab enamik kohalikest ja on linnavalitsus, haiglad, politsei, bussijaam jms. Meie hotellidest asuvad seal Seahorse ja Sand Beach. Hurghada teine osa – Sakkala (ka Sakala, Sagala ja Sigala) – paikneb mõni kilomeeter lõuna pool, Meie hotellidest asuvad seal Helnan Regina ja Mermaid. Dahari ja Sakkala vahele jääb sadam. Sakkalast piki rannikut lõuna poole jäävad ketina nn hotellikülad ehk suurel territooriumil paiknevad (tavaliselt nelja või viie tärni) hotellid. Selles rajoonis asub meie peatuspaikadest hotell Sindbad (Sakkalast u 5 km). Sealt 5 kilomeetri kaugusel kõrbes on Hurghada lennuväli.

Punane meri on fantastiline. Perfektse hüppe sooritab „Maaja” toimetaja isiklikult.

Hurghada võlu peitub Punases meres ja eelkõige kõiges, mis jääb vee alla. Esmatutvuse võib teha aga ka vee alla minemata. Akvaarium ei ole eriti suur, kuid annab siiski üsna hea ülevaate kaladest ja kummalise välimusega mereelukatest. Avatud 9.00-22.00, sissepääs u 5 LE. Okeanograafiamuuseum on oma nimega võrreldes üsna tagasihoidlik. Kes sukeldumist ei harrasta, see võib valida veealuse eluga tutvumiseks merereisi klaaspõhjaga paadis. Selliseid reise korraldavad arvukad sukeldumisklubid. Allveelaev Sindbad samanimelisest hotellist viib soovijad aga kuni 40 meetri sügavusele. Loomulikult on väga palju eri võimalusi teha esimene tutvus allveeujumise või sukeldumisega. Suur turistidevool ja aktiivne veespordi harrastus on tõstnud päevakorda veealuse elu kõikide vormide säästmise. Et säilitada seda imepärast maailma ka tulevastele põlvedele – teatavasti on korallid ülitundlikud igasuguste välismõjude suhtes – olge vee all lihtsalt vaatlejad.

Hurghada lähimas naabruses sisemaal asub mägine kõrb, kuhu korraldatakse nn kõrbesafari retki – organiseeritud väljasõite džiipidel. Nende retkede programmi kuulub veel kaamelisõit, beduiinide eluga tutvumine ning mõnel juhul ka õhtusöök kõrbes. 65 kilomeetri kaugusele lõunasse jääb Safaga tööstussadam, kus ei ole midagi vaadata, ning paarsada kilomeetrit põhja pool kõrbes paiknevad Püha Pauluse ja Püha Antoniuse kristlikud kopti kloostrid. Luksor on Hurghadast 285 km kaugusel ning tasub kindlasti külastamist. Kairosse on 500 km ning sinna sõitmiseks on võimalik kasutada bussi.

Õhtused meelelahutused on koondunud peamiselt hotellidesse, kus pakutakse selliseid euroopalikke lõbustusi nagu baarid, ööklubid, diskod ja isegi kasiino. Omapärasemad on kindlasti idamaise muusika ja (kõhu)tantsuga ööklubid.

« 1 kohta 3 »

 

 

Köök

Egiptuse köök on segu kõigist neist kultuuridest, mille mõju all maa on aastatuhandete jooksul olnud, kuid ülekaalus on araabia-türgi mõju. Linades leidub arvukalt eri köökidele spetsialiseerunud restorane.

Traditsiooniline egiptuse toit on maitsev, pole liiga vürtsikas ega õline, kasutatakse ohtralt aastaajale vastavaid värskeid toiduaineid. Palju pakutakse Vahemere ja Punase mere kalu. Grillitud kala ehk samafevõib. Ila on väga maitsev suupiste, kuid värske kala rikneb kiiresti, seepärast olge ettevaatlikud. Egiptlaste lemmiktoit on täidetud või grillitud tuvi – iamam, mida süüakse riisiga. Firakh’i – grillitud või hautatud juurviljadega serveeritud kana süüakse samuti palju. Salatiks pakutakse külmi keedupeedilõike, äädika või sidrunimahlaga piserdatud tomati- ja kurgiviile, erinevaid jogurtikastmeid, rohelist salatit, millele lisavad maitset vürtsikalt kibedad lehed (gargiir).

Mõned traditsioonilised road:

Fuul – ubadest valmistatud paksu püree taoline roog, mida maitsestatakse õli, sidruni, soola, sibula, tomatite vms-ga.

Tamaija – õlis praetud oamassist valmistatud soolased koogid.

Tahina – seesamiseemnetest valmistatud (dipi)kaste, mida on maitsestatud õli, küüslaugu ja sidruniga. Süüakse leivaga.

Babaganuush – baklažaanidest valmistatud kaste, analoogiline ‘a/i/naga.

Kushari – riisi, makaronide, läätsede ja herneste segu vürtsika tomatikastmega, millele tihti lisatakse praetud sibulaid.

Kebab – sütel grillitud eelnevalt marineeritud lambalihatükid.

Kotta – sütel grillitud varda ümber keeratud lambahakkliha.

Magustoiduks on suur valik erinevaid puuvilju ja mõningaid kohalikke hõrgutisi, nagu ummi-fali – riisist, piimast, rosinatest ja kookospähklites valmistatud roog.

Elada on hea – hästi elada veel parem! „Maaja” toimetaja Giftuni saarel.

Joogid

Shai ja ahwa – tee ja kohv on populaarseimad joogid ning reeglina kanged. Kohalik jook on karkadeh – külm või soe kibuvitsaõietee, samuti shai bi-nana ehk münditee. Kui küsite kohvi, pakutakse teile türgi kohvi, mida juuakse kõikjal Lähis-ldas ja mis on väga kange. Kohalikud joovad oma jooke harjumatult rohke suhkruga. Ahwa zijaada on ülimagus variant, ahwa mazbuut keskmine ja ahwa saada ilma suhkruta, mida egiptlased ise joovad siis, kui on surnud sugulane või lähedane sõber. Kui igatsete harjumuspärast kohvi, siis arvatavasti pakutakse teile lahustuvat Nescafed.

Et tegemist on islamimaaga, on kange alkohol kallis ja seda juuakse vähe. Egiptlased tarbivad palju lääne stiilis karastusjooke, mida leidub kõikjal. Üsna populaarsed on kohalikud õlled „Stella” ja „Stella Export”, mille kvaliteet võib kõikuda, aga mida keskmiselt iseloomustatakse sõnaga ‘joodav’. Kangetest jookidest võib märkida kohalikku aniisiviina arak (kutsutakse ka zibib), mille maitset kiidetakse. Kohalik džinn ja brändi ei ole aga võrreldavad Euroopa omadega.

Egiptuse veinid pärinevad Vahemere-äärselt alalt Aleksandria lähedalt ning on üldiselt joodavad ja odavamad kui välismaised. Omar Khayyam ja Chateau (või Kasr) Gianaclis on kuivad punased veinid. Cleopatra, Nefertiti ja Gianaclis Villages on valged ning Rubis d’Egypte on rose vein. Hotellides on alkoholil mitmekordne juurdehindlus.

Keel

Riigikeel on araabia keel ning Egiptuse kirjakeel on kogu araabia maailma normiks. Araabia tähestik on meile erakordselt keeruline ning seetõttu esitame mõne ladina tähestikku transkribeeritud sõna ja väljendi. Loomulikult räägivad turistide teenindamisega seotud kohalikud vähemalt elementaarselt mõnda võõrkeelt, enim vast inglise ja prantsuse. Kaupmehed on üllatavalt mitmekeelsed, mistõttu teil pole tõenäoliselt vaja oma araabia keele oskusi praktiseerida.

tänan – šukran

tänan, ei – la šukran

tere hommikust – sabaah il-kheer

tere õhtust – masaa il-kheer

nägemist – ma’a salaama

tere – salaam aleekum

ma ei saa aru – ana mis faahem

kui palju see maksab? – bikaam da?

kus on WC? – feen it-tualeet?

kas ma võin pildistada? – mumkin ‘aakhud suura?

vesi – majja

Praktilisi näpunäiteid

Ajavahe: Egiptuses on sama aeg kui Eestis,

Auto üürimine

Autorenti pakuvad mitmed tuntud firmad nagu Hertz, Avis, Budget. Näiteks džiibi üks päev maksab 115 USD, keskmise sõiduauto oma 90 USD. Bensiini hind on riiklikult kehtestatud ja liiter maksab (keskmiselt) 1 LE. Nõutavad on rahvusvahelised juhiload. NB! Vähemalt Sinai poolsaarel enam turistidele autosid ei rendita. Võib üürida auto ainult koos juhiga.

Elekter 220 V

Unustamatult eksootiline Punane meri!

Harrastused

Et Hurghada on rahvusvaheliselt tuntud sukeldujate paradiis, pakutakse hotellides arvukalt veespordivõimalusi – basseinid, tasulised sukeldumiskursused, sukeldumine, purjelauasõit. Igal suuremal hotellil on oma sukeldumisklubi, mis korraldab kursusi ja väljasõite merele nii tavaliste kui ka klaaspõhjaga paatidega (hind u 20 LE/tund). Kohti on võimalik reserveerida ka päevastele väljasõitudele lähedal­asuvale Giftuni saarele. Sindbadi hotell korraldab allveelaevaretki kuni 40 m sügavusele merepõhja, hind 50 USD (2 tundi). Osas hotellidest on ka jõusaalid ja tenniseväljakud (üür on u 50 LE/tund). Hotellis Sindbad asub miniakvapark, mis hotelli elanikele on tasuta, võõrastele sissepääs 50 LE.

Jootraha ehk bakšiš

Kuulub vaieldamatult igapäevase elu-olu juurde ning seda oodatakse kõigi teenuste ja mõnikord lihtsalt ei millegi eest. Tegelikult tasuks meeles pidada kolme lihtsat reeglit: andke jootraha ainult vastutasuks teenuse eest, makske pärast teenust ning ärge andke liiga palju. Mõistlik on hoida piastreid ja naelaseid rahatähti käe­pärast. Jootraha antakse keskmiselt 10% teenusest, kelneri abilisele 3–5%, pakikandjale 25–50 PT koti pealt, WC teenindajale 50 PT, taksojuhile 50–100 PT, giidile u 5 LE tunnist, hotelli toateenijale 5–7 LE nädalas.

Kauplused

Poed on avatud hommikul 9.00–13.30 ja pärastlõunal 16.30–19.00, turismirajoonides tihti kuni hilisõhtuni. Reeglina tuleks hinda tingida. Kohalikust kaubast soovitatakse osta vürtse, lõhnaõli, vask-tooteid, kulda, keraamikat, kalliskive, klaasi, puuvillakangaid, vaipu ja nahka.

Kliima Sobivaim aeg Kairos ja Lõuna-Egiptuses reisimiseks on hilissügisest varakevadeni, kui suvine väljakannatamatu kuumus on järele andnud. Vahemere-äärsel rannikul on talvel Egiptuse mõistes jahedapoolne (temperatuur võib kõikuda +9…+19° C vahel) ja vihmane, lõunapoolsetel aladel on vihma aga minimaalselt (2,5 cm aastas) ning päevane temperatuur ulatub talvelgi üle +20° C. Talvel võib öine temperatuur päevasega võrreldes järsult langeda (eriti kõrbealadel).

Kuritegevus

Kuritegevust esineb Egiptuses tunduvalt vähem kui Euroopas. Selle põhjuseks on ühelt poolt kultuuritraditsioonid ja tugev kogukondlik kokkukuuluvustunne ning teiselt poolt teadmine, et turism on otseselt või kaudselt miljonite inimeste sissetulekuallikas. Taskuvargaid leidub aga siingi ning oma asjadel – kotid, rahakotid, väärisesemed – on mõistlik, eriti rahvarohketes kohtades, silm peal hoida. Õnnetuste vältimiseks on kindlasti abi ka tervest mõistusest ja ettevaatusest. Juhul, kui midagi juhtub ja te vajate abi, pöörduge Turismipolitsei poole (suvel valge vorm ja talvel must-valge, käeside kirjaga „Tourist Police”), kes oskab peale araabia keele ka inglise keelt ning kelle ülesanne on hoolitseda turistide turvalisuse eest. Turismipolitsei leiate lennuväljalt, sadamast, muuseumide ja vaatamisväärsuste juurest. Telefon: 123

Käitumistavad

Suhtlemise võti on naeratus, see on hea käitumise lahutamatu osa. Kohtumisel on kombeks kätt suruda. Egiptuse naistele kätt ei anta. Naise traditsiooniline koht on koduseinte vahel, et hoolitseda mehe, laste ja majapidamise eest, ning mehe roll on neid ülal pidada. Tänapäeval on Egiptuses siiski küllalt palju töötavaid naisi. Egiptuse meeste suhtumine läänemaailmast tulnud naisturistidesse võib nii mõnigi kord tekitada hämmeldust. Tavaline on kõnetamine, ühel või teisel viisil tähelepanu pööramine, mis võivad alata või lõppeda patsutuste, näpistuste või katsumisega. Kuna igasugune avalik füüsiline kontakt kohalike naiste suhtes on väga taunitav, siis teiepoolne vali hüüatus „sibnee le uadi” – „ära puutu mind”! või karmimalt „imšee” – „käi minema!”, „käi eemale!” on täiesti asjakohane. Võõraste sõnalisi provokatsioone on targem ignoreerida ning silmsidet vältida.

Nädalalõpp

Islami kombe kohaselt on puhkepäev reede, kuid turismikeskustes on ka sel päeval kõik vajalikud asutused avatud.

Pildistamine

Inimeste pildistamiseks küsige kindlasti luba, vastasel juhul võite kohalikke sügavalt solvata. Pahanduste ja arusaamatuste vältimiseks hoiduge fotografeerimast mustas vormis relvastatud Julgeolekupolitseid, kes valvab saatkondi, valitsushooneid jms ning ehitisi, nagu sillad, raudteejaamad, lennuväljad, tammid, samuti sõjalisi objekte. Pildistamine ei ole lubatud ka suuremates muuseumides. Vaatamisväärsuste pildistamine ja filmimine on tihti tasuline.

Päike

Aktiivse ja kõrvetava päikese eest kaitske end peakatte, päikeseprillide ja päevituskreemiga (kaitsefaktor 20 ja soovitavalt suurem).

Raha

Rahaühik on Egiptuse nael (Hvre egyptienne, lüh LE). 1 nael = 100 piastrit (piastre tarifee, lüh PT). 1 LE = Paberrahad: 1, 5, 10, 20, 50, 100 naela hing 25 ja 50 piastrit, Mündid: 5, 10 piastrit. Hind 25,500 ähendab 25 LE 50 PT – pikk arvurida ei peaks teid ehmatama. Egiptuse naelu saab vahetada ainult kohapeal. Hotellid aktsepteerivad tuntumaid krediitkaarte. Lubatud on ainult ametlik rahavahetus, s.o kas pankades või hotellides. Nõutakse passi. Arusaamatuste vältimiseks hoidke alles kõik ametlikud rahavahetuskviitungid. Enim levinud välisvaluuta on USA dollar. Kohalikud pangad on avatud pühapäevast neljapäevani 8.30–14.00, lennuväljal ja suurtes hotellides kauem.

Egiptus – uhked hotellid ja jääkülm vesi basseinides!

Rand

Ilus kollane liivarand. Vesi läheb järsku sügavaks, seetõttu on kasulik lastel ja kehvadel ujujatel silm peal hoida. Meie hotellidel on kõikidel oma rand. Lamamistoolid rannas on tasuta. Avalikus rannas lamamistoole ei ole, päevavari maksab 1 LE. Võrreldes kinniste hotellirandadega on avalikud rannad halvemini hooldatud ja ei ole kuigi puhtad. Enamik hotellidest tagab teatud tasu eest (u 5–10 LE) sissepääsu oma randa. Hotellirannad on korralikult hooldatud ning vesi on puhas.

Restoranid, baarid, kohvikud

Kõige kindlam on einestada hotellides, kus on erinevaid restorane ja baare. Kohalikes söögiasutustes võib nii mõnigi asi tunduda pisut kahtlase puhtusega. Pudel kohalikku Stella õlut maksab u 8 LE, suur espresso 3.75 LE, 1,5-liitrine veepudel 3 LE. Alkohol oh küllaltki kallis (islamimaa). Loomulikult on poes hinnad madalamad kui hotellides, kus lisandub teenustasu jms.

Riietus

Olles juba turistidega harjunud, ei pane kohalikud rannariieust ega isegi toplesspäevitamist hotellirannas pahaks. Kuid selline leebus on omane ainult Hurghadale kui rahvusvahelisele puhkekeskusele. Avalikes randades jäävad kohalike inimeste uudishimulikud pilgud teil kindlasti pikalt peatuma. Tänavatel ei ole rannariietus kombeks ja soovitav on katta õlad ja põlved. Talvekuudel novembrist märtsini võivad ööd päevadega võrreldes olla üllatavalt jahedad ning mõni soojem riietusese on täiesti asjakohane. Osa mošeedest on avatud ka turistidele. Mošeesse sisenedes peavad käed-jalad olema kaetud, kuid jalanõud jäetakse ukse taha. Palvetundidel ja reedel (muhameedlaste pühapäev) reeglina sisse astuda ja pildistada ei lubata.

Tervishoid

Arvestades fakti, et Egiptuse olme- ja hügieenikultuur erineb meile harjumuspärasest, on rida soovitusi, mida tasuks tähele panna, et vältida hilisemaid seedehäireid. Ärge jooge kraanivett ja hoiduge lahtistest jääkuubikutega jookidest. Kindlaim jook on see, mis on korgi all pudelis ja avatakse teie silme all. Ärge ostke tänavalt lahtist toitu ega sööge pesemata, koorimata puuvilju. Kindluse mõttes olge ettevaatlikud kohalike piimatoodete tarbimisega, sh ka jäätisega. Kuid nagu kogemus näitab, tekib osal inimestest seedehäireid ka kõiki ettevaatusabinõusid järgides, seetõttu võtke kindlasti kaasa seedimist korrastavaid tablette.

Tollieeskirjad

Lubatud on sisse tuua 1 liiter alkoholi (sõltumata kangusest) ja 200 sigaretti või 25 sigarit inimese kohta. Sisse tuua või välja viia tohib maksimaalselt 100 LE. Võõrvaluutale piiranguid ei ole.

Transport

Kohalik bussiliiklus toimib Hurghada piires, bussid peatuvad nõudmisel. Hind u 1-5 LE, sõltuvalt vahemaast. Pikemaks sõiduks busse ei soovitata, sest tihti on nad ülerahvastatud. Taksosid on hotellide ees ja tänavatel palju. Enne taksosse istumist leppige kindlasti hinnas kokku ja täpsustage, millises valuutas te maksate, sest taksomeetrit ei kasutata. Näiteks 5 km maksab umbes 10 LE. Hinna üle on võimalik tingida. Tasub märkida, et Hurghadas on Egiptuse ühed kallimad taksod. Bussid Luksorisse väljuvad 4 korda päevas, sõiduaeg u 4 tundi, pilet u 15 LE. Kairosse väljuvad bussid 8 korda päevas, sõiduaeg u 6 tundi, hind 35-50 LE. Arvestades kliimat, on ainuke mõistlik lahendus konditsioneeriga buss, seepärast kontrollige, millisele bussile te pileti ostate.

Viisa

Eesti kodanikele vajalik. Viisa antakse piiril.

Ööelu

Lõbustusasutused on koondunud hotellidesse. Sealt leiab nii euroopalikke baare ja diskosid kui ka idamaise kõhutantsu ja muusikaga ajaveetmiskoht! Alkohol on kallis. Hasartmängud on kohalikele keelatud ja huviline leiab kasiino mõnest viie tärni hotellist.