Eestlane seksituristina Tais

16 minutit lugemist

Kes meist ei teaks omal ajal tuntud telesaadet „Reisile sinuga”. Kuid Tai pealinna Bangkokki üks õige mees küll naist kaasa ei võta. See oleks sama tark tegu kui kaevu vett valada või metsa puid viia. Tai pealinna Bangkoki on nimetatud ka täiskasvanute Disneylandiks. Tegemist on vast tuntuima seksituristide sihtkohaga. Ühel heal aastavahetusel külastas Bangkoki ja Pattayat üks „Maaja” paadunud fänne. Mõistetavatel põhjustel jätame tema nime avaldamata.

Millal ja kuidas sul tekkis plaan Taisse sõita?
Umbes aasta tagasi, kui Internetis kolades juhtusin lugema kiidusõnu idamaa, eriti tai naiste kohta. Ostsin uudishimust MacGruder Horni kentsaka pealkirjaga raamatu „A Gentleman’s Guide. The Erotic Women of Southeast Asia”. Selle läbi lugenud, otsustasin ise Tais ära käia.
Sa ei käinud siis turismigrupiga, vaid omapead?
Just. Ma ostsin Eestist ainult lennukipileti ja reisikindlustuse. Hotelliga võtsin ühendust otse. Nii et lihtsalt võtsin kätte ja sõitsin.
Kas ei olnud pisut kõhe üksipäini täiesti tundmatule maale reisida?
Muidugi oli. Kõige sandim tunne oli esimesel hommikul Bangkoki hotellis ärgates. Aga kui olin natuke linna peal ringi kõndinud ja näinud, et nii hull see asi ei ole, siis hakkas kergem. Mul oli väga palju abi M. Horni raamatus ja mitmel pool võrgus olevast infost. Ma kogusin üle poole aasta andmeid, mistõttu teadsin juba enne Taisse jõudmist üsna täpselt, millisesse hotelli minna, kuidas lennujaamast sinna saada, milliste taksodega liikuda, kuhu naistesse minna, kuidas Bangkokist Pattayasse  sõita jne.

Kui üksik mees sõidab Taisse, siis tekib tahtmatult ettekujutus bordellides väevõimuga kinni hoitavatest 13-aastastest tüdrukutest, keda kakskümmend meest päevas võileivahinna eest vägistavad ja keda julma peksuga seda taluma sunnitakse…
Jah, kahjuks on inimestel ikka veel sellised eelarvamused. Ka mina kujutasin seda asja nii ette. M. Horni raamat avas mitmes suhtes mu silmad. Esiteks peetakse Euroopas iseenesestmõistetavaks, et prostituut on kui mitte päris orjaseisundis, siis vähemalt on tal sutenöörid, kes sunnivad teda oma keha üürile andma ja võtavad suure osa tema sissetulekust endale. Teistmoodi ei kujuta me prostitutsiooni hästi ettegi. Tai seksibaarides on see aga teisiti. Seal töötavad kõik prostituudid iseenda heaks. Neil ei ole sutenööre. Nad võivad igal ajal minna tööle mõnda teise baari või üldse prostituudiameti maha panna. Vähe sellest, paljud üliõpilased jm. korralikud naised käivad aeg-ajalt litsi löömas, kui on vaja üür ära maksta vms. Ja nii kurb kui see ka ei ole, võivad prostituudid keelduda vahekorrast kliendiga, kes neile ei meeldi. (Ehkki seda ei juhtu peaaegu kunagi, sest turistidelt seksi eest saadav tasu on tai mõistes hiiglaslik.) Seksiorjusse müüdud naised töötavad asutustes, mille leidmiseks peab turist üksjagu vaeva nägema ja kuhu teda võib-olla sissegi ei lasta. (Ma püüdsin leida ühte sellist, millest olin kuulnud, aga see ei õnnestunud.)
Teiseks on feministlike organisatsioonide survel juba ammu viidud alla 18-aastased prostituudid turistipiirkondadest üle tai mehi teenindavatesse bordellidesse. Seksuaalvahekord alla 18-aastase naisega on välismaalasele (loomulikult mitte tailasele) Tais tõsine kuritegu. Sellel, kes asja vastu natukenegi huvi tunneb, ei ole raske välja uurida, et noorte tüdrukute järele tuleb sõita hoopis teistesse riikidesse kui Tai. Ekslik on ka arvata, et tai naised töötavad tühise tasu eest. Arvestades Tai elatustaset, on turiste teenindavate prostituutide sissetulekud aukartustäratavad. Ma lugesin hiljuti hinnangut, et hea „baaritöötaja” võib teenida 1300 eurot kuus. See on Tais väga suur raha. Kui mõnda baaritüdrukut peaks häirima enda seksiobjektiks tegemine, siis on tal alati vabadus minna ja töötada riisipõllul (tööpäeva pikkus on mõistagi 12 tundi), kus ta kahe nädala jooksul teenib sama palju kui ühe turistiga seksides. Millegipärast eelistavad paljud naised riisipõllule seksibaare.

Miks sa ikkagi Taisse läksid?
Ma läksin Taisse eelkõige uudishimust – vaatama, mis seal huvitavat on. Tahtsin ära proovida, kas seks tai naisega on tõesti nii erakordne elamus, nagu kõik kirjutavad. Samuti tundus huvitav vahelduseks proovida, mis tunne on, kui naised löövad sinule külge, mitte sina ei pea nagu loll nende peale oma aega ja raha raiskama, teadmata, kas üldse saad midagi. Seda, kui mees sõidab Taisse, võiks ehk võrrelda sellega, kui naine sõidab Vahemeremaadesse. Tais saab mehele osaks mehe vääriline kohtlemine.
Kas selleks, et keppi saada, on vaja tõesti nii kaugele sõita?
Ma ütleks pigem vastupidi – kui sa otsid ainult auku, kuhu oma riist sisse toppida, siis ei ole mõtet Taisse minna. Lennukiga sõitmine on väga kallis lõbu ja seksi eest tuleb maksta sama palju kui siin. Mille pärast on mõtet Taisse minna, on seksiteenuse kvaliteet. Seda peab ise kogema, seda ei ole võimalik kirjeldada.
Aga kui siiski prooviksid kirjeldada?
Kõigepealt on täiesti ainulaadne see sõbralik ja inimlik suhtumine. Euroopas on prostituudid kalgid ja ülbed hoorad, kellel ei ole mitte mingeid inimlikke tundeid. Tai naine kohtleb sind nagu oma sõpra. Ta tunneb siiralt sinu vastu huvi ja püüab sulle meele järgi olla. Temas ei ole midagi prostituudilikku peale selle, et ta tahab pärast raha saada.

Pärast?
Jah, Tais makstakse lõbunaisele siis, kui töö on tehtud. See on võib-olla Tai prostituutide suurim väärtus. Euroopas on lõbunaine huvitatud ainult sellest, et sinust kiiremini lahti saada. Tal ei ole sooja ega külma sellest, kas sa jääd temaga rahule või mitte – sa oled raha ära maksnud ja tagasi sa seda enam ei saa.
Kuidas sulle mõjus Tais ajavahe, seal on kell ju meie ajast viis tundi ees?
Ma ei tundnud oma üllatuseks ajavahet üldse – keerasin lennukis kella edasi ning Tais heitsin juba magama ja tõusin kohaliku aja järgi, ilma et see oleks tekitanud mingeid raskusi. Muide, kui sind peaks ajavahe häirima, siis võid Tais rahumeeli Eesti aja järgi elada. Kella neljani öösel üleval olla ei ole mingi probleem, sest see on Eesti aja järgi kell 11 õhtul! Ja magada võid siis lõunani – kell 12 päeval Tais on kell 7 hommikul Eestis.
Kas detsembris oli Tai kliima talutav?
Oli küll. Ma talun palavust väga halvasti ja see oli tegelikult peamine, mis mulle Taisse minnes muret tegi. Aga kartused osutusid asjatuteks. Bangkokis oli meie mõistes väga soe suvi, kuid mingit kurnavat kuumust ei olnud. Küll üllatas aga, et Pattayas oli palavam kui Bangkokis.
Kas Bangkoki liiklus on nii hirmus nagu räägitakse?
Ei ütleks. Lääne inimesele on see muidugi üle mõistuse, et keegi ei pea kunagi kinni, et jalakäijat üle tee lasta, aga ma arvan, et meie inimene saab seal hakkama, kui ta oma saatust asjatult proovile ei pane. Bangkoki liiklus tahab algul natuke harjumist. Selline mõttelaad, et nüüd astun mina teele ja sina pead seisma jääma, tuleb kindlasti ära unustada. Aga kui autode vahel on väike vahe sees ja sa lähed üle, siis ega keegi sind meelega alla ei aja. Minu arvates väljendab Bangkoki liiklus tailaste üldisi elupõhimõtteid – hoolitse ise enda eest ja arvesta teiste inimestega, selle asemel et eeskirjade ja kohtumõistjate peale loota.

Mida arvad tai köögist?
Teisel päeval oli tunne, et ma ei taha enam kunagi midagi muud süüa kui tai toitu – see oli nii hea. Aga mõni päev hiljem hakkas organism tundma kohutavat vajadust mingi aine järele, mida tai toidus polnud. Ma ei suutnudki selgeks saada, mis see oli. Võin öelda vaid niipalju, et sain reisi lõpus korra friikartuleid, mida ma kodumaal eriti nähagi ei taha, ja sõin neid hea isuga. Aga muidu sõin kogu aeg tai sööki.
Mida tähendab sageli esinev tänavanimi „Soi“?
Soi tähendab „kõrvaltänav”. Paljudel suurtel tänavatel on kõrvaltänavad nummerdatud – ühel pool teed on Soi 1, Soi 3, Soi 5 jne., teisel pool jälle paarisnumbritega soid. Näiteks aadress „7 Sukhumvit Road Soi 6” tähendab Sukhumviti tänava 6. kõrvaltänaval asuvat maja nr. 7. Soidel on vahel ka nimed. Näiteks Sukhumvit Soi 4 nimetatakse ka Soi Nana Tai’ks, Sukhumvit Soi 63 nimetatakse ka Ekamai Road’iks jne.
Pattaya kesklinnas Pattaya Roadil on süsteem natuke teistsugune: soi’d lähevad kõik järjest – Soi 1, Soi 2, Soi 3 jne. (Soi 1 täielik nimi on õieti „Pattaya Soi 1” jne.)
Kas sa käisid ka kuulsates go-go baarides?
Käisin küll. Need on minu meelest parimad naistega tutvumise kohad.

Mida need endast kujutavad?
Go-go baar on muidu nagu tavaline baar, aga ruumi keskel on lava. Baaris on umbes paarikümmend napilt riietatud naist, kellest pool tosinat on laval tantsimas ja ülejäänud istuvad kliente oodates. Kui sulle mõni nendest meeldib, siis võid sa ta endaga kaasa viia.
Mismoodi see siis ikkagi käib?
Lihtsalt lähed sisse, sulle juhatatakse istekoht ja sa pead tellima vähemalt ühe dringi (2–3 eurot). Seejärel tulevad juba naised ise sinu juurde, või kui sulle mõni meeldib, võid sa ta enda juurde kutsuda. Siis on sul võimalus naistega vestelda ja neid katsuda. Kui sa mõne vastu tõsisemat huvi tunned, on kombeks osta tallegi drink (alkoholita, 2–3 eurot). Kui sa tahad naise enda hotelli viia, pead maksma baarile tasu, mida nimetatakse „bar fine” (tavaliselt 6 eurot). Tasu seksi eest maksad naisele endale ja selle suurus, nagu ka teenuse sisu, on teie kokkuleppe küsimus. Tavaline tasu nn. short time‘i (ühe vahekorra) eest on 8 eurot. Rumalad turistid, kes ei tea õigeid hindu, maksavad sageli palju rohkem. Seda, kuidas prostituutidega kauplemine käib, on üksikasjalikult kirjeldatud M. Horni raamatus.
Aga kui prostituudid on iseenda peremehed, nagu sa ütlesid, siis mille eest sa baarile maksad?
Kui sa viid prostituudi baarist ära, siis on seal üks tüdruk vähem klientidele silmailu pakkumas, mille tõttu baari jooke tellima tuleb natuke vähem turiste. Peale selle seab baar sinu käsutusse ruumi, kus sa võid käia naisi üle vaatamas. (Kui tahad, võid sa seal õhtu otsa istuda ja paljaste rindadega tantsijaid imetleda.) On loogiline, et ta saab vahendajatasu. Iseasi, kas see peab nii suur olema.

Kus veel naisi lantida saab?
Teine käepärane asutus on nn. beer bar. Need on tavalised baarid ja neid on tänavaääred täis. Sealgi istuvad naised, keda on võimalik enda juurde viia ja kelle eest tuleb baarile vahendajatasu maksta. Võrreldes go-go baaridega on vahendustasu väiksem (alla 3 euro), kuid puuduseks on see, et naised on riides. Seksi eest makstav tasu on jällegi kokkuleppeline.
Müüdavat armastust võib leida ka diskodest ja lausa tänavalt. Sealsete naiste eest ei ole vaja maksta vahendustasu, kuid puuduseks on see, et neil ei ole kohustuslikku suguhaiguste kontrolli ja kui nad peaksid sinult varastama, siis ei ole mingit lootust neid enam kunagi leida. Baaritüdrukud ei varasta praktiliselt kunagi.
Mõnedes massaažisalongides on võimalik saada kohapeal massaaži koos seksiga. See on juba kallis lõbu – 60–100 euro ringis.
Mina eelistasin otsida seltsilist go-go baaridest. Ehkki see on mõnevõrra kallim kui tänaval, on minu silmis otsustav eelis see, et see on ainus koht, kus sa saad naiste kehad korralikult üle vaadata. Go-go baarides on kõik naised peale ettekandjate bikiinides, laval enamasti palja ülakehaga.
On siis tai naised eesti omadest paremad?
Võrreldamatult paremad. Nende kehad on fantastilised – mitte kuskil mitte grammigi üleliigset rasva. Midagi ei ripu, midagi ei lotenda, tselluliidist rääkimata. Peale selle on rõhuv enamus tai naistest väikest kasvu ja saledad. Neil ei ole karvaseid gorillajalgu ja häbemekarvugi on paljudel väga vähe. Ning muidugi puudub neil täielikult meie naiste ülbus. Tai naine on NAINE. Õigluse huvides tuleb siiski märkida, et tailannad jäävad valgetele naistele selgesti alla kahe omaduse poolest: rindade suurus ja suhuvõtmisoskus.

Nii et Tai on meeste paradiis? Või on tai naiste võludel ka oma hind?
Just nimelt hind. Tailannad on väga lahked ja armastusväärsed, senikaua kui sa maksad. Valgetel meestel tekib ka „korralike” tai naistega lähedasi suhteid luues sageli küsimus: kas ta armastab mind või minu raha? Selline küsimuseasetus on Tais mõttetu. Ükskõik kui väga tailanna sind ka ei armastaks, ei saa sa teda naiseks võtta muidu kui teda tema perekonna käest ostes. Ja kui sa oled tailannaga abielus, oodatakse sinult, et sa tervet tema suguseltsi materiaalselt toetaksid. Seda tai elulaadi lahutamatut osa on valgetel sageli raske mõista.
Kuulu järgi on Tais väga palju transvestiite.
Tõepoolest, homofoobile on transvestiidid ja soovahetajad (ladyboy’d ehk katoey’d) Tais tõsine oht. Ma ei oska öelda, miks on Tais nii palju mehi, kes tahaksid olla naised, aga tõsiasi on see, et nii mõndagi turisti on tabanud ebameeldiv üllatus, kui hotellituppa toodud kenal neiul on püksis midagi muud kui see, mis ta algul arvas. Ka ilusad rinnad ei ole garantii, et tegemist on naisega. Ladyboy’de avastamiseks soovitatakse igasuguseid võtteid, kuid kuulu järgi suudab isegi asjatundja ainult 80% ladyboy’dest peale vaadates ära tunda. Võltsnaise tundemärkideks võivad olla suur kasv, tugevad käsivarred, madal hääl, mehelik käitumismaneer jms. Kui eeltoodud tundemärke ei ole, on vast kõige kindlam tüdrukule käsi püksi ajada. Kui see ei ole võimalik, siis proovi teda vähemalt suguelundite piirkonnast katsuda ja pigistada.

Kui suur on Tais aidsi oht?
Selle põhjal, mis ma mitmelt poolt lugenud olen, on üleüldse mehel naiselt aidsi saamise oht üliväike. Vaatamata sellele, mida massiteabevahendid meid uskuma püüavad panna, levib aids esmajoones ikkagi vereülekande, süstalde ja anaalse vahekorra kaudu. Kes ei taha uskuda, et aids on eelkõige homode ja narkomaanide haigus, võtku lahti paarkümmend aastat vanad ajalehed ja lugegu, milliseid hiiglaslikke aidsi nakatunute arve tollal 2000. aastaks ennustati.

Need ennustused ei ole millegipärast täide läinud. Sellele ei ole ühtegi muud loogilist seletust peale selle, et aids levib vaginaalse vahekorra teel väga halvasti. Huvitav on märkida, et kui Läänes kardetakse paaniliselt aidsi epideemiat Tais, siis Tais kardetakse paaniliselt aidsi epideemiat USA-s. Teisiti öeldes, ameeriklased kardavad Tai prostituutidelt aidsi saada, tailannad kardavad omakorda, et ameerika mehed toovad neile aidsi. Väiteid, et Tais on iga kolmas prostituut HIV-positiivne, võib kuulda ainult inimestelt, kes kunagi Tais käinud ei ole. M. Horni raamatus mainitakse aga paari Tais elavat ameerika emigranti, kes põhimõtteliselt kunagi kondoomi ei kasuta. Nad jäävad regulaarselt kõige erinevamatesse suguhaigustesse, ravivad need välja ja tegutsevad jälle edasi. Aidsi aga millegipärast ükski neist nakatunud ei ole. Vähe sellest, ei M. Horn ise ega keegi tema sõpradest ei ole kunagi kohanud ühtegi meest, kes oleks Tais aidsi saanud. Kui Tais on aidsi epideemia ja aids levib heteroseksuaalsel teel sama hästi kui homoseksuaalsel, siis kuidas on see võimalik? Sellegipoolest tahaksin hoiatada, et ehkki aidsi nakatumise oht on väga väike, on ta olemas. Ei ole mõtet ilmaasjata riskida, kui eksimuse hinnaks on surm. Sellepärast tasuks kasutada kondoome, nii tülikas kui see ka ei ole.
Mis on Tai seksituru peamised eelised?
Esiteks – raha ei maksta ette, vaid pärast teenuse saamist. See tähendab seda, et kui sa hotellitoas avastad, et lõbunaisel on kuupuhastus või ta ei ole nõus suhu võtma, võid sa ta lihtsalt välja visata. Prostituut on huvitatud sellest, et korralikult käituda ja sind rahuldada, sest muidu riskib ta tasust ilmajäämisega. Teine eelis on see, et tailased ei kannata kristluse all, mistõttu neile ei ole lapsest saadik sisendatud, et seks on midagi räpast. Intiimteenustega leivateenimine ei tekita tailannades sellist enesepõlastust, mis vaevab euroopa prostituute. Seetõttu käituvad nad ka kliendiga palju inimlikumalt. Nad on võimelised sinuga koosolemist nautima. Keegi tõi võrgus selle kohta suurepärase võrdluse: Tais sa mitte ei osta seksi, vaid rendid teatud ajaks sõbratari. Minu jaoks oli väga tähtis see, et tai prostituudid võtavad suhu ilma kondoomita.

Kust võiks algaja seksiturist oma otsinguid alustada?
Bangkokis on parim koht Nana Entertainment Plaza (Sukhumvit Soi 4). Trepist üles teisele korrusele minnes leiad üle kümne go-go baari. Pattayas tasub alustada Lõuna-Pattayast Soi Diamondilt, sealgi on nii kümmekond go-go baari üksteise kõrval. Hulga teenistusvalmis tänavatüdrukute leidmiseks piisab sellest, kui hilisõhtul pool tunnikest mööda Sukhumvit Roadi jalutada.
Mis oli Tais kõige üllatavam?
Võib-olla see rahustav mõju, mida miljonilinn Bangkok oma suurusele, elutempole ja lärmakusele vaatamata mulle avaldas. Ma olen üldiselt väga äkilise ja agressiivse loomuga, aga Tais olin rahu ise – ei tõstnud kunagi häält, talusin igapäevaelu äpardusi stoiliselt ning tundsin end ka sisemiselt rahuliku ja harmoonilisena. Võiks öelda, et Tais viibides muutusin ma paremaks inimeseks. (Ja kodumaal jälle endiseks tagasi.)
Mida soovitad „Maaja” lugejale, kel mõlgub samuti mõttes seksireis Taisse.
Mul on ainult üks nõuanne: ärge mingil juhul sõitke Taisse enne, kui olete lugenud läbi M. Horni raamatu! See ainus mulle teadaolev Tai-teemaline raamat, mis on kirjutatud seksituristi vaatevinklist. Seal on kõik põhiasjad kirjas, mida Tais teadma peab.
Millal sa Taisse tagasi lähed?
Siis, kui lennukipileti raha kokku saan.

Seksiturist Olavi Jaggo

Tänan selle vestluse eest.
Vestles Janek Vaher

NB! Loe ka:
Pattaya – maailma suurim vabaõhulõbumaja (galerii)
Bangkoki ja Pattaya kuumad ööd
Ladyboys – transseksuaalide mõistatuslik maailm
Hermafrodiitide ja transvestiitide kummaline maailm
Issanda loomaaed sai paika pandud!
Seksiturism: Filipiinid – kas parem kui Tai?