Eesti on nii vaene, et isegi vaene ei taha siia tulla

0 minutit lugemist

Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eesti varjupaigataotlejate seas kõige ebapopulaarsem paik.
Kolmandate riikide elanikud esitasid 2014. aasta teises kvartalis Euroopa Liidu liikmesriikidele kokku 67 120 varjupaigataotlust. Kõige vähem taotlusi ehk 40 sai Eesti. Sloveeniale esitasid kolmandate riikide kodanikud 55, Lätile 60 ja Portugalile 80 varjupaigataotlust. Leedu sai aprilli, mai ja juuni jooksul 185 ja Soome 650 varjupaigataotlust. Varjupaigataotlejate seas on kõige populaarsem Euroopa Liidu riik Prantsusmaa, mis sai teises kvartalis 13 750 taotlust. Saksamaale esitasid kolmandate riikide kodanikud 12 800, Rootsile 8790, Belgiale 6760 ja Suurbritanniale 6415 varjupaigataotlust. Kõige enam paluvad Euroopa riikidelt varjupaika Afganistani kodanikud, neilt laekus teises kvartalis 5960 taotlust. Teisel kohal on Pakistani kodanikud 4350 ja Venemaa kodanikud 4225 taotlusega. Möödunud aastal registreerisid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku 301 000 varjupaigataotlejat, neist 90 protsenti olid esma- ja 10 protsenti korduvtaotlejad. Eestist taotles mullu varjupaika 85 inimest. Tegemist on madalaima näitajaga 27 EL-i liikmesriigi seas. Portugalis esitati mullu 275, Lätis 340, Sloveenias 360, Slovakkias 490 ning Leedus 535 varjupaigataotlust. Kõige rohkem varjupaigataotlejaid registreeriti 2011. aastal Prantsusmaal – kokku 56 300. Saksamaal esitati 53 300, Itaalias 34 100, Belgias 31 000, Rootsis 29 700, Ühendkuningriigis 26 400, Hollandis 14 600, Austrias 14 400, Kreekas 9300 ja Poolas 6900 varjupaigataotlust. Nendes kümnes riigis registreeriti kokku 90 protsenti kõigist EL-i liikmesriikides esitatud varjupaigataotlustest.