Charlie Chaplin – Hollywoodi plikadekütt

9 minutit lugemist

Kõik teavad, et Charlie Chaplin oli suur näitleja. Teda peetakse kõigi aegade suurimaks koomikuks. Ta oli autor, režissöör, näitleja, pantomiim, traagik, psühholoog ja humanist. Kuid vähesed teavad, et tema eraelu ei olnud vähem tormiline kui Casanoval. Vähe teame ka sellest, milline see paljukiidetud näitleja tegelikult oli. Teda lähemalt tundnud inimesed teavad rääkida, et inimesena oli Chaplin lihtsalt vastik.

1913. aastal nägi Hollywoodi produtsent Mack Senett Karno teatris noort inglise näitlejat, kes laval väga naljakalt joodikut kujutas. Senett pakkus 24-aastasele Chaplinile viivitamatult tervelt 1000 dollarit, et too esineks samas osas tema Keystone’i stuudios. Ja Charlie, kes omadega hädavaevu toime tuli, haaras rõõmuga kinni võimalusest niisugust summat kergelt teenida. Kuid see, mis sai alguse nädalapikkusest „haltuurast”, muutus Chaplini põhielukutseks. Tema esimesed filmid ei olnud professionaalsest vaatevinklist just kõige paremini õnnestunud, aga publik võttis need vaimustusega vastu.

Mõne kuuga sai Chaplin kuulsaks. Muide, neil aastatel tehti Hollywoodis kõike kiiresti. Film valmis nädalaga, miljoneid teeniti kuudega. Neil esimestel Hollywoodi staaridel oli palju ühist. Nad elasid äärmises vaesuses, kuid kino tegi nad nagu võlukepikese väel rikkaks. Suutmata ahvatlustele vastu panna, andusid verivärsked tähed rõõmudele, mis neile varem olid kättesaamatud. Ega Ameerika kinotööstuse pealinna neil aastail ilmaaegu „Hollywoodi Paabeliks” nimetatud.

Kuni 1918. aastani ei erinenud Chaplini kui „suure tumma” eraelu millegagi teiste staaride elust ja ta kohtus ainult endaealiste naisterahvastega. Kuid tolle aasta suvel abiellus

Chaplin kõigile ootamatult 17-aastase Mildred Harrisega. Just sel ajal hakkas Chaplinil tekkima huvi alaealiste plikade vastu. Seejuures peale abiellumist Chaplin siiski ei rahunenud, vaid muutus oma seiklustes täiesti juhitamatuks. Iga päev istus ta lahtisesse „Fordi” ja sõitis plikasid jahtima. Tavaliselt sõitis ta mõne koolimaja juurde ja valis endale seal mõne nümfikese välja. Kõigepealt viis ta tüdruku jäätisekohvikusse, seejärel aga oma salakorterisse, mille ta oli üürinud spetsiaalselt niisuguste kohtumiste tarvis. Oma kire rahuldanud Chaplin kaotas partneri vastu tavaliselt igasuguse huvi ja sai temast lahti mõne ehteasja kinkimisega. Aga järgmisel päeval sõitis ta uuesti „jahile”.

1920. aastal läks Chaplin oma naisest lahku. Ametlik selgitus: naine ei saanud lapsi. Nüüd polnud ka salakorterit enam tarvis – Charlie hakkas tüdrukuid tooma oma sajatoalisse luksusvillasse Santa Monicas. Tema võrgutusstsenaariumisse tekkis uus episood: koomik eelistas armatseda värskes õhus, soojaveeallikatega basseinis. Ja nüüdsest ei tasunud Chaplin enam väärisesemetega nagu vareni, vaid väikeste osadega oma filmides.

1923. aastal oli Lilita MacMurrey kõigest 15-aastane. Ta käis koolis ja töötas õhtuti oma isa kondiitriäris, mis asus mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel stuudiost. Chaplin astus sellesse kondiitriärisse tihti sisse ja talle hakkas see lopsakate vormidega ilus tüdruk muidugi silma. Kui U. aga Lilitat ründama asus, tabas teda suur pettumus: tütarlaps lükkas kõik Hollywoodi staari lähenemiskatsed nördinult tagasi. Ja mida sagedamini kiimaline Chaplin Lilita suust „ei”-sõna kuulis, seda tugevamaks ta kirg muutus. Lilital ei olnud kuigi raske saada Chaplinilt endale rolli filmis „Väikemees”. Chaplini eluloos oli see kindlasti ainus juhtum, kus näitlejanna sai tema filmis osa, olemata enne tema armuke. „Väikemehes” näitas Lilita, kes oli võtnud endale pseudonüümiks Lita Grey, kõigile oma sihvakaid jalgu ilusa inglikese osas. Pärast filmi ekraanile pääsemist Lita lõpuks „kapituleerus”, tõsi küll – sõlmides enne seda lepingu osatäitmisele uues filmis. Chaplini ja Grey vahekord oli esialgu vägagi tormiline.

„Mõnikord me armatsesime mitu korda päevas,” meenutas Lita. Kolme kuu pärast avastas Grey, et ta on rase. Kartes, et Chaplin ta maha jätab, töötas tütarlaps koos oma perekonnaga välja kuulsuse „vallutamise” operatsiooni. Ja siis juhtuski ükskord nõnda, et kui Chaplin Litaga oma lemmik-basseinis vallatles, ilmus villasse advokaatide ja politseinike saatel papa MacMurrey. Jahmunud Chaplinile esitati fotod, millel ta oli intiimvahekorras Litaga. MacMurrey poolt palgatud jurist teatas, et alaealise moraalse laostamise eest ähvardab Chaplinit vähemalt kahekümneaastane vanglakaristus ja kümne miljoni dollari suurune trahv.

„Muide, on ka teine variant,” ütles advokaat. „Te peate miss MacMurreyga abielluma, siis ei tule mingit kohut.”

Nurkasurutud Chaplin ei tõrkunud kaua, sest nagu ta hiljem ütles, olevat abielu vanglast etem.

Kuid Lita eksis rängalt, kui arvas, et abielu ja lapse sünd aitavad tal Chaplinit enda külge siduda. Selle abieluga nõustudes hakkas Charlie oma naist vihkama. „Noorpaar” ei pidanud õieti mesinädalaidki. Chaplin läks tagasi stuudiosse ja hakkas ette valmistama oma küllap vist kõige paremat filmi „Kullapalavik”. Lepingu koha-selt pidi filmis naispeaosatäitjat kehastama Grey, kes aga selleks ajaks oli juba kuuendat kuud rase. Chaplin jätab naise rõõmuga sinnapaika ja sõidab võtetele, mille jooksul ta kordagi ei suvatsenud koju helistada ega kirjutada.

Suhtumine abikaasasse ei muutunud ka pärast poja sündi, kellele tema auks pandi niineks Charlie-noorem. Veel enam – Chaplin ei hakanudki oma esiklast armastama ning seisis vastu tolle näitlejakarjäärile.

„Kullapalaviku” võtetelt tagasijõudnud Chaplin jätkas oma seiklusi. Missis Chaplinile ei saanud see muidugi meeldida. Algasid skandaalid, ja kui Lita „rõõmustas” meest teatega uuest rasedusest, oli Chaplini reaktsioon hämmastav: „Kas sa, lollakas, tahad kogu Los Angelese oma värdjatega täita?”

Sellest päevast alates hakkas Chaplin avalikult ulaelu elama: ta seadis villa esimesel korrusel sisse toa, kuhu tüdrukuid tuua. Naine lahkus villast koos kähe väikese lapsega ja kaebas mehe 1926. aasta suvel kohtusse, nõudes kompensatsiooni ja tohutuid alimente.

Missis Chaplini süüdistus koosnes viiest punktist:

1) Chaplin oli teda alaealisena võrgutanud:

2) sundinud teda tegema ebaseadusliku abordi:

3) abiellunud temaga vastu oma tahtmist ja teinud kõik, et lahku minna:

4) peksnud ja solvanud naist ja lapsi:

5) kogu abielu vältel petnud teda pidevalt, sealhulgas ka alaealiste tütarlastega.

Kohus Chaplini üle kujunes üleriigilise tähtsusega sündmuseks. Kõik suured ajalehed saatsid Los Angelesesse oma ajakirjanikud. Mitme nädala jooksul valati suur Chaplin üle nii suure hulga poriga, et ta läks isegi halliks. Nagu võiski arvata, asusid kõik vandemehed hüljatud naise poolele. Lita Greyle mõisteti välja 625 000 dollari suurune kahjutasu. Chaplin maksis selle raha küll välja, kuid nimetas oma elu lõpuni Lita Greyd ainult „raisaks”.

Alaealistega sissekukkunud 35-aastane Chaplin pöördus tagasi küpsete naiste juurde. 1926. aastast alates hakkas kuulus režissöör elama korraga kahe „ametliku” armukesega: näitlejannade Gloria Swansoni ja Marion Daviesega. Kõikidele vastuvõttudele ilmusid nad kolmekesi koos. Räägitakse, et koos nad ka armatsesid. See tavatu trio püsis üle aasta, kuni miljardär William Hearst (1863–1951) võluvale Marionile silma heitma hakkas. Davies oli armuküllane ja pragmaatiline naine ja asus pikemalt mõtlemata elama 63-aastase Hearsti juurde. Kuid… ta jätkas kohtumisi ka Chapliniga (nüüd juba salaja).

Hearst sai neist kuhtumistest teada ja otsustas Charliega arved õiendada. Kord (see juhtus 1928. aasta suvel) sai miljardär teada Chaplini ja Daviese eelseisvast kuhtumisest villas „Oneida”, mis muide kuulus Hearstile. Raevunud magnaat tormas armukese magamistuppa ja nägi selle poolpimeduses mehe siluetti. Sõnu raiskamata tulistas ta kaks korda. Tema hämmastus oli suur, kui ta leidis Chaplini asemel eest verest tühjaksjooksva režissööri Thomas Ince’i! Nagu hiljem selgus, oli ka Torn kuulunud Marioni mitte just väga kitsasse armukeste ringi… Tänu oma sidemetele ja rahale tuli Hearst sellest supist puhtalt välja: pressile teatati, et Ince oli surnud „seedimatuse” kätte, aga tema perekond sai Hearstilt miljon dollarit.

Otsekui teist korda sündinud Charlie mõistis, et noorukestega seiklemine meeldib talle rohkem. Ühel oma „jahilkäigul” kohtas Chaplin 16-aastast baleriini Paulette Goddardi. Paulette oli mitte ainult väga ilus, vaid ka väga andekas. Kui Chaplin temaga 1933. aastal abiellus, keelas ta naisele ära esinemise teiste režissööride filmides.

See oli salakaval löök, kuna Chaplin ise tegi tavaliselt ühe filmi viie aasta kohta. Aga „Moodsate aegade” ja „Suure diktaatori” episoodilistes rollides ei olnud Paulette’il võimalust just eriti hiilata.

Pidevalt jälgides, et tema ilus naine ei väljuks luba küsimata majast ega räägiks teiste režissööridega, lubas Chaplin endale siiski endisi pöörasusi. Selle käsutas ära noor ajakirjanik May Reevez. Kujutades endast 16-aastast kooliplikat, „sattus” ta Chaplini võrku.

Aga aasta hiljem avaldas May raamatu „Chaplini intiimelu”, milles ta kõigis üksikasjades kirjeldab oma kuus kuud kestnud sidemeid näitlejaga.

Skandaal selle raamatu ümber võimaldas ka Paulette’il enda jaoks teatud vabadust saavutada. Ta hakkas esinema üksteise järel mitmes filmis ja sõitis kodunt kauaks ajaks eemale. 1941. aasta suvel elasid abikaasad juba lahus. Just sel ajal otsustas Charlie-noorem tutvustada isale oma 17-aastast pruuti Oona O’Neilli. Ja Chaplin, kes polnud oma poega kunagi armastanud, andis esiklapsele vist elu raskeima löögi: 52-aastane näitleja lõi pojalt pruudi üle! Vaatamata tuntud dramaturgist isa Eugene O’Neilli vastuväidetele asub Oona Chaplini juurde elama ja temast saab Chaplini viimane, arvult neljas seaduslik abikaasa. See abielu oli suure koomiku elus kõige õnnelikum. Oona sünnitas talle kaheksa (!) last, kusjuures viimane sündis 1964. aastal, mil Chaplin oli juba 75-aastane!

Alusetult süüdistatuna ameerikavastases tegevuses 1952. aastal, asus väljasaadetud Chaplin koos perekonnaga elama Šveitsi. Näitleja elu lõpul toimusid temaga huvitavad metamorfoosid. Nagu ta tütar Geraldine hiljuti meenutas, oli Chaplin olnud väga range isa. Näiteks ei lubanud ta oma tütardel võõraste meesterahvastega rääkida ega poistega kokku saada. Ta jälgis kuvalt, et lapsed koolist aega viitmata otsekohe koju tuleksid. Muide – niisugune näiline puritaanlus ei takistanud Chaplinil kuni oma elu lõpuni nägusatele toatüdrukutele külge löömast. Laste vastu oli ta aga range sellepärast, et eks ta teadis ju omast käest, milliste temataoliste „seksisõprade” otsa tütred oleksid võinud sattuda. Charlie Chaplin suri 1977. aasta jõuluööl, jättes omastele saja miljoni dollari suuruse päranduse.

©Peter Hagen