Bossil on alati õigus

17 minutit lugemist

„Härra Jahu, kui ma ei eksi, siis eelmisel kuul te palusite vaba päeva, et minna vanaisa matustele, aga täna palute end töölt varem vabaks, et minna vanaisa juubelile!”
„Vaadake, asi on selles, et vanaisa on nii vana, et on hakanud oma tähtpäevi segamini ajama.”

* * *

Šeff ütleb alluvale: „Braun, jälle te magate töö juures! Selleks on teil kodus aega küllalt.”
„Aega? Seda muidugi, kuid peale aja on veel vaja vaikust.”

* * *

Šeff: „Ma tean, et sellest palgast ei jätku teile, et abielluda, kuid ühel päeval olete te mulle selle eest tänulik!”

* * *

Personaliosakonna juhataja küsib kohaotsijalt: „Kas teil on ka juhioskusi?”
„Aga muidugi. Eelmistes töökohtades olid kõik streigid minu organiseeritud!”

* * *

Direktor kutsub vallandatud töötaja enda juurde ja ütleb: „Mul on teist kahju, härra Kask. Te olite mulle poja eest.”
„Kas tõesti, härra direktor?”
„Jah, niisama häbematu, rahulolematu, sõnakuulmatu, jultunud ja tänamatu!”

* * *

Boss ametnikule: „Te olete meie firmas juba 15 aastat töötanud ega pole kordagi palgakõrgendust nõudnud. Mind huvitab, mida te üldse meie firmas teete?”

* * *

„Härra direktor, mind tööle võttes te lubasite, et kui te minuga rahul olete, siis tõstate mul palka.”
„Nii see oli! Kuid kuidas ma saan olla rahul alluvaga, kes tahab suuremat palka?”

* * *

Boss skandaalitseb büroos: „Millest see küll tuleb, et siin on nii palju lambapäid?”
Keegi saali tagantotsast vastab: „Seda võiksite oma isalt küsida!”

* * *

„Ma olen kindel, et teie pole kunagi vigu teinud!” ütleb boss mesimagusa häälega.
„Kust te seda võtate?” pärib too imestunult.
„Öeldakse ju, et vigadest õpitakse!”

* * *

Personaliosakonna juhataja: „Te olete oma vanuse kohta veel väga liikuv.”
Kohataotleja: „Kas teile on vaja raamatupidajat või akrobaati?”

* * *

„Kas te suitsetate?” küsib šeff kohataotlejalt.
„Ei.”
„Tarvitate alkoholi?”
„Ei.”
„Aga mingisugune nõrkus peab ju teil olema?”
„Jaa, ma valetan!”

* * *

Boss ütleb raamatupidajale: „Aasta sissetulek kandke raamatusse musta tindiga.”
„Meil ei ole musta tinti.”
„No ostke ometi mingisugust tinti!”
„Kuid siis jääme kahjumisse!”

* * *

Õpipoiss: „Tänan teid palgakõrgenduse eest, šeff. Ja siin on meie viimase saunapeo negatiivid.”

* * *

Ühe ametniku abikaasa läks pidulikul vastuvõtul ühe soliidse härra juurde ja ütles: „Öelge, palun, kas te olete firma peadirektor?”
„Jah, madam, aga kuidas te ära arvasite?”
„Minu mees teeb teid alati nii hästi järele, et kõik on naerust kõveras.”

* * *

„Šeff, kas leidsite uue arvutissesiestaja?”
„Leidsin. ta on lihtsalt tubli: Dikteerimise järgi kirjutab väga kiiresti ja veatult. Kuid nüüd on uus häda.”
„Kuidas nii?”
„On vaja leida inimene , kes suudaks niisama kiiresti ja veatult dikteerida.”

* * *

Õpipoiss kohtab tööle minnes liftis oma ülemust. Too ütleb etteheitvalt: „Jälle jääme hiljaks!”
Õpipoiss: „Mina samuti, šeff!”

* * *

„Härra direktor,” ütleb referent. „Te lubasite mulle vürstlikku palka. Millal ma siis selle lõpuks saan?”
„Kas te ajalehti ei loe? Paljud vürstid elavad praegusel ajal näljapajukil.”

* * *

„Kuidas uus ülemus on?”
„Te küsige parem härra Põdralt.”
„Miks just temalt?”
„Sellepärast, et ta läheb homme pensionile.”

* * *

„Proua Viires , miks te loete tööajal kriminulli?” pärib boss kurjalt.
„Vaadake, šeff, siin on niisugune lärm, et tõsisemasse raamatusse pole võimalik süveneda.”

* * *

„Härra Schmidt, lõpuks jõudsite ka teie õigeks ajaks tööle!”
„Jah, söör! Ma ostsin papagoi.”
„Papagoi? Ma ju soovitasin teil osta äratuskell.”
„Äratuskell ei suutnud mind äratada, söör. Nüüd panen ma äratuskella papagoi puuri juurde. Kellatirin äratab papagoi ja see jutt, mida papagoi rääkima hakkab, ärataks ükskõik kelle!”

* * *

„Meil on täna koosolek.”
„Ja mis teil päevakorras on?”
„Esimene punkt on referent Kinkeli kriitiline esinemine direktori aadressil, teiseks on direktori vastus referent Kinkeli kriitikale ja kolmandaks on pidulik hüvastijätt referent Kinkeliga.”

* * *

„Miks te, härra Braun, nii aeglaselt töötate? Kas te üldse midagi kiiresti ka oskate teha?”
„Ma jään kiiresti magama.”

* * *

Hea šeff ei tee kunagi kõiki vigu üksinda. Ta annab selleks võimaluse ka oma kaastöötajatele!

* * *

Personaliosakonnajuhataja: „Palun näidake mulle oma soovituskirju.”
Kohataotleja: „Vaadake, minu soovituskirjadega on nagu minu passifotodega: enamasti on nad täielikult ebaõnnestunud.”

* * *

Ralf tunnistab oma uuele šefile, et ta on väga ebausklik.
„Pole midagi, ärge muretsege, me ei maksa teile kolmeteistkümnendat palka.”

* * *

Auväärt eas šeff ütleb oma noorele alluvale: „Ma nägin teid möödunud ööl unes. Ausalt öeldes, see millega te seal kõik hakkama saite… Teil peaks tõesti häbi olema.”

* * *

„Härra direktor, äsja helistas teie naine. Ta ütles, et tal on midagi tähtsat öelda.”
„Hästi, kui ta jälle helistab, öelge talle, et annan kõige rohkem 500 krooni!”

* * *

Boss alluvale: „Kas te pole veel kunagi sellele mõelnud, miks te saate alati oma palga kingituseks pakituna?”

* * *

Boss õpipoisile: „Kas osakonnajuhataja andis sulle ülesande?”
„Jah.”
„Millise?”
„Ma pean ta äratama, kui te tulete!”

* * *

„Minu kassapidajatest oli Rosenbaum kõige parem!”
„Kuid ta oli ju nii hajameelne?”
„Just sellepärast ma teda hindasin. Kord põgenes ta Austraaliasse, aga unustas kassat kaasa võtmast.”

* * *

Boss ütleb alluvale: „Te oleksite võinud väga edukalt töötada salaagendina!”
„Miks te seda arvate?”
„Sellepärast, et te ei jäta oma tööst vähimatki jälge järele!”

* * *

Noor ametnik hilineb pidevalt tööle. Šeff kutsub ta enda juurde ja ütleb: „Millega te oma sagedast hilinemist seletate?”
„Aga, härra šeff, ka teie olite kord noor.”
„Seda küll, härra Karep, kuid mitte igal öösel.”

* * *

Osakonnajuhataja ütleb alluvatele: „Ärge nähke minus ülemust, nähke minus sõpra, kellel on alati õigus…”

* * *

Personaliosakonna juhataja: „Kas teie perekonnas on ka vaimuhaigusi ette tulnud?”
Kohataotleja: „Jaa, minu õde keeldus miljonäriga abiellumast!”

* * *

Härra Meri läheb ootusrikkalt šefi juurde: „Härra direktor, täna saab täis 25 aastat, mil ma teie firmasse tööle asusin.”
„Te võite ennast õnneseeneks pidada, härra Meier. Mitte iga firma ei pea nii kaua vastu!”

* * *

„Te olete kohtulikult karistatud,” ütleb šeff kohaotsijale. „See paneb mind imestama. Te olete ju pärit väga lugupeetud perekonnast.”
„See on õige, kuid kohus ei võtnud seda arvesse.”

* * *

Boss kohaotsijale: „Kas teil on oma eelmise šefi soovitus?”
„Jah, ta soovitas mul uut töökohta otsida!”

* * *

Puhkuselt saabunud direktor pöördub oma ametnike poole: „Noh, kõik korras?”
„Kõik korras,” vastab asetäitja. „Me loodame, et teil olid sama rahulikud päevad kui meil.”

* * *

Bernstein tahab palka juurde saada. Šeff keeldub: „Te tuleksite oma palgaga väga hästi välja, kui te riietuksite vastavalt oma sissetulekule.”
„Vabandage, kuid ma pole kunagi alastikultuuri pooldanud,” vastab Bernstein.

* * *

„Kahjuks ei ole teie see mees, keda me kujutame ette teile huvipakkuval ametikohal,” selgitab personaliosakonna juhataja kohataotlejale. „Kuid mees, kes teile selle ülikonna õmbles, pakub mulle suurt huvi!”

* * *

„See on ju igaühele näha, et kõik teie ametnikud on uude sekretäri kõrvuni armunud. Mina oma büroos niisugust asja küll ei taluks!”
„Miks mitte? Pärast seda, kui see kaunitar meile tööle asus, pole keegi enam ühte tundigi puudunud.”

* * *

Morgenstein kutsutakse šefi juurde. Too avameelitseb: „Mul on teile kaks uudist: üks halb ja teine hea. Esiteks hea: kui üks erand välja arvata, leiate te kõik selle ettevõtte töötajad väga kenad olevat.
„Ja halb uudis?” küsib Morgenstein rõõmsalt.
„Erand olen mina.”

* * *

„Šeff, kui ma koha üles ütlen, kaotate te ühe oma parima töötaja!”
„Ah, mis te räägite! Ja kes teiega koos töölt lahkub?”

* * *

„Teate, kes te olete?” küsib boss laua taga tukkuma jäänud ametnikult.
„Jah, šeff, üles äratatud raamatupidaja!”

* * *

„Kes seal šefi peale karjub?”
„Tema vaikne kaasosanik.”

* * *

Boss ametit õppivale alluvale: „Kirjuta endale kõrva taha: kui sulle midagi silma hakkab, mida tuleks muuta, siis ütle mulle seda kohe.”
„Hästi, boss. Kas ma peaksin teile ehk puhta särgi muretsema?”

* * *

Boss: „Miks te nii hilja tulete?”
„Kuna te eile ütlesite, et ma võin oma ajalehti ka kodus lugeda.”
* * *

Šeff hõõrub rahulolevalt käsi: „Ahhaa! Lõpuks ometi pole enam mingeid finantsprobleeme – pankrot!”

* * *

Direktor ütleb ametnikule: „Täna tahan ma äri lõbuga ühendada. Härra Kaasik, te olete vallandatud!”

* * *

„Härra direktor, kas ma võiksin täna pärast lõunat veidi linna minna? Naine tahab minna kauplustesse sisseoste tegema.”
„Kahjuks ei ole see võimalik.”
„Tuhat tänu, härra direktor!”

* * *

Ülemus alluvale: „Eile te lahkusite töölt ettekäändel, et kohtute hambaarstiga. Oli nii?”
„Täiesti õige.”
„Te valetate. Nägin teid jalgpallivõistlustel.”
„Ma rääkisin tõtt. Minu hambaarst mängis eile paremat äärt.”

* * *

„Härra direktor, ma tahaksin teie tähelepanu sellele juhtida, et minu palk ei ole vastavuses minu võimetega.”
„Tean, tean, kuid tuli ju kombineerida. Eks teiegi taha hästi elada.”

* * *

„Kas te teate, et minu vennapoeg töötab teie alluvuses?”
„Muidugi! Äsjase rahvusvahelise jalgpallimatši ajaks palus ta minult luba teie matusele minekuks…”

* * *

Ülemus bürooametnikule: „Kas ma teile selle eest palka maksan, et te töö ajal ajalehte loete?”
Ametnik: „Ei, seda teen ma tasuta.”

* * *

„Te magate terve päev laua taga!” käratab ülemus alluvale. „Tulge minu kabinetti.”
„Andke andeks, aga teie laua taga ma ei saa magada.”

* * *

„Võtke sigaret suust, Einasto, siin ei suitsetata.”
„See ei ole sigaret, šeff, see on pliiats.”
„Ükskõik, töökohal ei tohi suitsetada isegi pliiatsit.”

* * *

Kassiir direktorile: „Härra direktor, mul on vaja ära minna.”
„Kas tohin teada, kuhu?”
„Traavivõistlustele.”
„Kas te olete hulluks läinud! Tööajal! Varsti on ju revisjon.”
„Jah, aga see on mul ainuke võimalus täita puudujääki.”

* * *

„Vabandage, härra direktor, et ma teid tülitan, kuid teiega tahab kiiresti kokku saada üks džentelmen. Ta on vuntsidega…”
„Öelge talle, et vuntsid mul juba on.”

* * *

„Töötan teie ettevõttes juba viiendat aastat ja saan ikka veel sama suurt palka kui tööle tulles.”
„Kallis Smith, ka mul on süda rinnus! Iga kord, kui tahtsin teie palka vähendada, meenus mulle, et teil on naine ja lapsed.”

* * *

„Palun palgakõrgendust kahel põhjusel.”
„Need on?”
„Kaksikud!”

* * *

„Härra direktor, kuulsin, et otsite raamatupidajat.”
„Õigupoolest otsin kahte – endist ja uut.”

* * *

„Nii, härra ülemus, kui te mul kohe palka ei tõsta, räägin kõigile kolleegidele, et te tõstsite mul palka!”

* * *

Täiesti ootamatult tunneb šeff, et lõpp on käes. Viimast jõudu kokku võttes kutsub ta sekretäri ja dikteerib: „Armsam, oma viimastes mõtetes olen ma sinuga.” Kustuva häälega lisab ta: „Tehke koopiad Niinale, Helgale, Mariannele, Ellenile ja Eevale…”

* * *

„Kallis härra Velner,” ütles direktor mesimagusalt, „ma ei oska endale kuidagi ette kujutada, kuidas me ilma teieta hakkama saame, kuid järgmise kuu esimesest alates me siiski proovime.”

* * *

„Mida nimetatakse kriitikaks altpoolt ja milline on ülaltpoolt tulev kriitika?” küsis lihtsameelne tööline ülemuselt.
„Ma teen selle sulle piltlikult selgeks,” ütles ülemus ja, roninud rõdule, sülitas sealt töölisele pähe. „See oli ülalt tulev kriitika. Nüüd sülita aga sina minu suunas.”
Tööline sülitas, kuid süljelärakas sadas talle endale näkku.
„See on altpoolt tulev kriitika,” seletas rõdul seisev boss.

* * *

Töödejuhataja: „John, kas te ei võiks vähemalt viis tellist rohkem korraga kanda?”
„Täna ma ei saa. Miski rappub mul sisikonnas!”
„Siis olete ju täitsa vormis – võiksite töötada liivasõela juures!”

* * *

Mees võeti tööle gaasikompanii rahakogujana.
„Võtke see võti. Teie ülesanne on tühjendada kõik kompanii peenrahalaekad,” ütles direktor.
Meest polnud kolm nädalat näha. Viimaks tuli ta kontorisse ja küsis: „Kas ma saaksin uue võtme? Eelmine kadus ära.”
„Muidugi,” kostis direktor. „Aga kus te nii kaua olite? Kassapidaja ootab teid juba mitmendat päeva palga järele.”
„Mis?” imestab mees. „Kas ma saan siis palka ka veel?”

* * *

Ülemus kutsub kassapidaja oma kabinetti: „Brown, seifis puudub 1000 dollarit. Võti on ainult minul ja teil.”
„Mis seal ikka, boss,” vastab alluv, „ma teen ettepaneku, et kumbki meist paneb seifi tagasi 500 dollarit, ja lõpetame selle piinliku jutu.”

* * *

Ametnik šefile: „Töötan teie juures poole palga eest ja palun teid, karjuge mu peale ka ainult poole häälega.”

* * *

Direktor käratab ametnikule: „Mulle aitab! Te olete vallandatud!”
„Vallandatud?! Aga mina arvasin, et orjasid ainult müüakse,” vastab see põlglikult.

* * *

Ametnik jäi tööle rängalt hiljaks ja õigustas end šefi ees: „Naisel oli täna öösel raske sünnitus.”
Kolme nädala pärast hilines ta taas tööle.
„Miks te nüüd hilinesite?” päris direktor rangelt.
„Teate, mu naisel oli öösel jälle raske sünnitus.”
„Mis? Ega ta küülik ole!”
„Ei, ta on ämmaemand.”

* * *

Vihane ametnik tormab bossi kabinetti ja karjub: „Ma olen teid aastaid orjanud ja nõuan nüüd palga tõstmist!”
„Ma tõstsin teie palka alles nädal tagasi,” ütleb direktor alluvale külma pilguga otsa vaadates.
„Ah nii,” kogeleb segadusse sattunud mees, „aga mu naine pole mulle sellest midagi rääkinud.”

* * *

„Teie töö ei ole punast krossigi väärt. Kas te olete minuga nõus?”
„Ma ei tea, šeff, ma ei ole numismaatikas kompetentne.”

* * *

„Kuidas me kahjud katame?” küsib kompanii president direktorite nõupidamisel.
„Tindi abil,” vastab üks direktoritest.

* * *

Boss: „Miks te palkasite selle mehe kassiiriks? Ta on kõõrdsilm, hambutu ja lontkõrv…”
Juhataja: „Just sellepärast võtsingi. Kui tal peaks pähe tulema mõte meie rahadega jalga lasta, siis saame ta kiiresti kätte.”

* * *

„Te olete nii hästi silma paistnud, et direktorite nõukogu otsustas teid nimetada meie Toronto osakonna mänedžeriks,” ütleb kompanii juhataja noorele töötajale.
„Ma loobuksin meeleldi, söör. Vaadake, asi on selles, et minu arusaamade kohaselt on kõik kanadalased kas prostituudid või hokimängijad.”
„Noormees, talitsege end! Muide, omavahel öeldes, minu naine on ka kanadalanna.”
„Oo! Ja millises meeskonnas ta mängib?”

* * *

„Raamatupidajale maksame 1500 eurot kuus,” ütleb direktor kohaotsijale.
„1500 eurot kuus? Sellega küll kaugele ei jõua!”
„Seda polegi ette nähtud, noormees,” vastab selle peale direktor.

* * *

Direktor küsib alluvalt: „Kas te usute hauatagusesse ellu?”
„Mis te nüüd! Aga miks te seda küsite?”
„Eile, kui olite oma vanaisa matusel, käis ta teid siin otsimas.”

* * *

Tööotsija: „Vabandage, minu nimi on Praht.”
Direktor: „Ma andestan teile.”

* * *

Šeff tööotsijale: „Kas teil vanema on?”
„Kahjuks ei.”
„Olete vastu võetud. Teie eelkäija olime sunnitud just vanaemade pärast vallandama – ühe kuu jooksul lahkus tal neid elust tervelt viis.”

* * *

„Härra direktor, miks te vallandasite uue raamatupidaja?”
„Esiteks, sellist andetut käpardit ei ole ma veel varem näinud ja teiseks on ta kõigeks võimeline.”

* * *

„Härra direktor, kas ma tohin end homseks vabaks paluda. Ma sõidaksin meelsasti ämma matusele.”
„Jah, härra Melnik, kes meist ei teeks seda meeleldi?!”

* * *

Boss: „Mis loll komme see teil ometi on töö ajal vilistada?”
„Ega ma teegi tööd – ma ainult vilistan.”

* * *

Ülemus: „Miks te olete juba mitu tundi bensiinivaadi otsas istunud?”
„Ma tahan suitsetamist maha jätta.”

* * *

„Võtke arvesse, et meie boss armastab sageli anekdoote rääkida,” instrueerib pearaamatupidaja äsja tööle võetud kassapidajat. „Kui te selle peale valjusti narma hakkate, peab ta teid labaseks inimeseks. Kui muigate, loeb ta seda ülbuseks ja kui jääte tõsiseks, siis peab ta teid rumalaks. Niisiis, kui te tahate talle endast head muljet jätta, siis nüüd teate, kuidas käituda.”

* * *

„Kas teil on hea ülemus, härra Tamm?”
„Tema kohta ei saa ühtegi halba sõna ütelda.”
„Kas tõesti?”
„Just nii. Nagu ütled, nii leiad ennast värava tagant.”

* * *

Firma omanik kutsub alluva enda juurde: „Mulle kanti ette, et te lähete igal hommikul enne tööle tulemist kirikusse ja palute seal jumalat, et ma tõstaksin teie palka. Võtke nüüd teadmiseks, et mulle ei meeldi, kui niisugustes küsimustes pöördutakse minust mööda minnes kõrgemalseisva instantsi poole.”

* * *

Uus meestöötaja proovib oma naisterahvast ülemuse sääri silitada.
„Mis teiega lahti on? Kas te hakkate segaseks minema?” küsib too.
„Aga te ju ise ütlesite, et kui ma tahan midagi saavutada, siis pean päris alt alustama.”

* * *

Valmar hilines tööle ja vabandas kogeledes: „Härra juhataja, vabandage, et ma nii hilja tulen, aga see ei ole minu süü. Mu naine sai lapsega maha.”
„Ah see ei olegi teie süü? Kelle siis?”

* * *

Ametnik palub ülemuselt mõnda vaba päeva, et õe pulma minna. Kui ta tagasi tööle tuleb, kutsub ülemus ta enda juurde.
„Te olete valevorst,” lausub ülemus. „Ma helistasin teie õele ja ta ütles, ett tal pole mingit kavatsust mehele minna.”
„Sellisel juhul peab tegemist olema samasuguse valetajaga,” pareerib ametnik.
„Kuidas nii?”
„Aga sellepärast, et mul polegi õde!”

* * *

Boss kutsub teenistuja kabinetti ja ütleb: „Härra Kallion, mul on teile kaks uudist. Esimene: ma tõstan teie palka kaks korda.”
„Ma ei tea, kuidas teid tänada!”
„Ja teine uudis on see, et ma vallandan teid päevapealt. Nüüd te, igavene looder, saate aru, millise koha te olete kaotanud!”

* * *

„Mu kassapidaja on jalga lasknud!” teatab firma direktor sõbrale.
„Kas sa seifi vaatasid?”
„No sinna ta küll ei mahu.”

* * *

„Mis kuradi pärast sa kõõrdsilmse detektiivi palkasid?” küsib kaupluseomanik juhatajalt.
„Aga te vaadake teda tähelepanelikult. Kas te oskate öelda, missugust klienti ta parasjagu silmas peab?”

* * *

Boss alluvale: „Ma olen teid sunnitud paluma, et te ühelegi mehele ei ütleks, kui palju ma teile palka maksan.”
„Olge mureta, ka minul on häbi nagu teilgi!”

* * *

Noormees otsib suures Ameerika firmas tööd.
„Ma olen maailma parim müüja,” selgitab ta bossile ja ta võetaksegi proovireisijaks.
Kuu aja pärast tuleb ta uuesti direktori jutule. „Ma valetasin teile, härra direktor,” ütleb ta ja paiskab lauale hunniku mitmesugust kaupa. „Ma olen paremuselt maailma teine müüja. Parim müüja on see, kes teile seda rämpsu müüs.”

* * *

Boss: „Miks te eelmisest töökohast lahkusite?”
„Ärge olge nii uudishimulik? Mina ju ei küsi teilt, miks minu eelkäija teie juures kauem vastu ei pidanud.”

* * *

Boss ütleb pahaselt alluvale: „Härra Rohtla, eelmisel kuul te palusite vabu päevi seoses ämma matusega, eelmisel nädalal suri teie tädi, nüüd vanaisa. Selleks, et te saaksite ükskord hakata rahulikult oma tööga tegelema, teen ma teile sellise ettepaneku: võtke veel kaks nädalat puhkust ja matke kogu oma suguvõsa maha!”

* * *

Boss alluvale: „Kus te redutasite terve tunni?”
„Ma tukastasin.”
„Mis? Töö ajal?!”
„Aga loomulikult, härra direktor, ma väsin ju ainult töö ajal!”

* * *

Boss räägib anekdoote. Kõik naeravad kohusetundlikult. Ainult üks ei liiguta kulmugi.
„Te olete ilmselt paremaid nalju kuulnud?” küsib boss pahaselt.
„Ei, mind just vallandati.”

* * *

Venemaal.
Juut tuleb kaadriosakonda ja ütleb: „Ter-re!”
„Head aega, head aega!”

* * *

Personaliosakonna juhataja küsib tööotsijalt: „Kas te olete juut?”
„Ei, mul on lihtsalt intelligentne nägu.”

0

Your Cart