Avameelselt narkootikumidest

5 minutit lugemist

Kummaline, kui paljud inimesed seavad endale kõikvõimalikke piiranguid, kuigi nad tegelikult püüdlevad vabaduse poole. Inimestest saavad tööloomad, nad püüavad iga hinna eest edu saavutada, võtavad omaks maailmavaateid, millest nad tegelikult aru ei saa, ekstreemsetel juhtudel aga muutuvad sõltuvaks narkootikumidest…

Lausa tontlikuna mõjuv stseen: reesusahv istub Chicago meditsiiniinstituudi puuris ja tapab ennast ise – aeglaselt aga sihikindlalt. Ta tapab ennast täiesti vabatahtlikult. Keegi ei sunni teda surema. Juba mitu päeva pole ta söönud ega maganud, kuigi puuris on kauss toitu täis ja ta võiks iga hetk magama heita. Selle asemel vajutab ta väsimatult väikest klahvi ja iga vajutusega süstib tema selga paigutatud kanüüli kaudu oma organismi väikese koguse kokaiini. Talle pole enam miski tähtis. Tema teadvuses eksisteerib veel ainult kokaiin, kokaiin ja veel kord kokaiin. Viie päeva pärast on ahv surnud.

Teine stseen ühes saksa linnas. Rainer K longib läbi linna. Juba mitu nädalat pole ta peaaegu midagi söönud, sõbrad talle enam raha ei laena, korterist on ta juba ammugi ilma jäänud. Raha tal ei ole, kuid sellegipoolest kulutab ta päevas sadakond eurot. Raha hangib ta vargustega, autodesse sissemurdmistega. Risk vahele jääda teda ei huvita, sest tema peas tiksub ainult üks mõte: heroiin, heroiin, heroiin. Mitu korda päevas süstib ta „ainet“ oma auklikuks muutunud veenidesse. Mõni kuu hiljem on ka tema surnud. Mis tõukas need kaks elusolendit peaaegu ühel viisil surma? Kust on pärit ained, mida narkomaanid kasutavad ja mille mõju on nii tugev, et surub alla inimese kõige tugevama kihu, ellujäämistungi? Mis sunnib joodikut ikka ja jälle pudeli järele haarama, kuigi ta teab, et alkoholiga liialdades kahjustab ta oma maksa, intellekti ja lõppkokkuvõttes ruineerib kogu oma elu? Miks on sigarettidel ahelsuitsetajatele nii suur mõju, et neid jätavad külmaks nii suitsetamisest tingitud haigused kui ka mittesuitsetajatest sõprade seltskond. Miks suitsetavad isegi ahelsuitsetajaid opereerivad kirurgid?

Uimastid on saatanast, mõtlevad paljud inimesed, parem on neist hoiduda. Kuid nii lihtne see siiski ei ole. Alkoholism, suitsetamine ja uimastite pruukimine on suureks probleemiks pea kõikides riikides. Kuid on üks põhjus, mis muudab uimastid nii populaarseks.

Narkootikumide võimu esimene saladus: uimastid ei ole mitte ainult „saatana tööriistad“, vaid ka „inglite maiustus“, sest peaaegu kõik narkootikumid tekitavad alguses väga meeldivaid elamusi.

ALKOHOL. Juba pärast paari lonksu teeb alkohol olemise kergeks ja meele muretuks. Alkohol muudab kidakeelsed jutukaks ja arglikud enesekindlaks. Mured, hirmud ja kompleksid taanduvad, inimene on enda ja oma eluga rahul – vähemalt seni kuni ta purjus on. Alkohol on kõige armastatuim ja kättesaadavaim trööstija, mille omamise kogust ei piira ükski seadus.

NIKOTIIN. Kuigi üks sigarett sisaldab kõigest umbes 0,5 milligrammi nikotiini, on selle meelemürgi mõju hämmastav: süda ja vereringe „saavad hoo sisse“, vererõhk tõuseb hüppeliselt. Kuid sigarett ei mõju mitte ainult ergutavalt, vaid ka rahustavalt, sest nikotiini rahustav mõju ületab südant ja vereringet aktiviseeriva mõju. Igaüks on näinud närvilist nikotiinikut, kes süütab rahustava sigareti. Kuid närviliseks ei tee teda elu või töö, vaid tema organismi vajadus järjekordse nikotiiniannuse järele.

HAŠIŠ. Kuivatatud kanepiõisikuid segatakse tavalise tubakaga. Nii saadakse „joint“, mida suitsetakse. Pärast seda tunneb „kaihvija“ ennast hästi, saabub rahu ja lõõgastus. Kuulmine, tunnetus, maitsmismeel ja lõhnataju muutuvad intensiivsemaks. Aeg hakkab venima: viis minutit tundub poole tunnina, aeglane autosõit näib meeletu kihutamisena.

KOKAIIN. Seda narkootikumi saadakse kokaiinilehtedest, keemiliselt puhastatuna jõuab kokaiin peamiselt Lõuna-Ameerikast valge pulbri näol Ameerika ja Euroopa tarbijateni. Ninna tõmmatuna saabub kokaiini mõju juba mõne minuti pärast. „Nuusutaja“ tunneb end äkki üliõnnelikuna, eduka ja võitmatuna. Väsimus ja näljatunne on nagu käega pühitud, sõbrad muutuvad veelgi paremateks sõpradeks. Kokaiini tarbijale tundub, et kõik tema ettevõtmised õnnestuvad, ta on elav ja jutukas, kõik meeled on erksad. See on üks põhjus, miks kokaiin on eriti armastatud loome- ja äriinimeste hulgas.

HEROIIN. Kõige tuntumat illegaalset uimastit valmistatakse morfiumist ning sellesse suhtuti alates selle avastamisest 1898. aastal mõnda aega kui universaalsesse imevahendisse – kuni mingil hetkel taibati, et heroiin võib tekitada äärmiselt tugeva sõltuvuse. Heroiin võtab ka kõige tugevamad valud, nohu korral „lööb nina kinni“ ja aitab morfiumisõltuvuse korral võõrutusravis. Veega lahjendatuna süstitakse heroiini ka otse veeni. Lausa plahvatuslikult saabub eufooria „flash“: kõik mured ja hirmud on paugupealt haihtunud olematusse, probleemid kaovad nagu nõiaväel, kõik ebameeldivad aistingud muutuvad olematuks. Heroiinilaksu all on inimene lihtsalt üliõnnelik. Heroiinilaksu kogenud inimesed võrdlevad seda kümnekordse orgasmiga.

LSD. Selle narkootikumi täisnimi on lüsergiidhappe dietüülamiid, mille 1943. aastal sünteesis saksa keemik Albert Hofmann, kui ta püüdis leida tõhusaid valuvaigisteid. Teadlane võttis ise katseks paar tera LSD-d ja koges hämmastavat seisundit: „Suletud laugude taga jooksid vahetpidamata fantastilised elastsed pildid, mis meenutasid kaleidoskoobi värvidemängu,“ meenutas teadlane hiljem. Teised LSD tarvitajad räägivad, et piir MINA ja MITTEMINA vahel kaob. Nad tunnevad end lõõgastunult, vabalt, olles ühinenud universumiga, rännates ajas ja ruumis. Teised tunnevad end lausa lendavat. Mõni on ka üritanud tegelikult lennata ja ennast aknast surnuks kukutanud. LSD mõjutab inimese alateadvust kõige huvitavamal, kõige müstilisemal, kõige hämmastavamal ja kõige tugevamal viisil.

* * *

Narkootikumide mõju inimese tunnetele ja meeltele võib olla kuitahes meeldiv, kuid sellest ei piisa selgitamaks, miks mõned inimesed uimastitest eluohtlikku sõltuvusse langevad. Lõppude lõpuks tekitab ka tükk maitsvat šokolaaditorti inimestes teatud rahulolu ja õnnetunde. Nii mõnigi maiasmokk on piiritult õnnelik, olles saanud ühte kui mitte just universumi siis vähemalt šokolaaditordiga. Sellegipoolest ei leidu ühtegi inimest, kes satuks tordist sõltuvusse.

Peter Hagen