Anthony Comstock – USA isehakanud „suurinkvisiitor“

2 minutit lugemist

See nimi ei ütle eesti lugejale absoluutselt mitte kui midagi, kuid sellegipoolest on Anthony Comstock (1844–1915) oma nime Ameerika Ühendriikide ajalukku jäädvustanud kui usufanaatikust paranoiline moraalijünger ja isehakanud tsensor, kes kasutas oma pea piiramatut võimu kõikvõimsa keskaegse inkvisiitori kombel.

Anthony Comstock sai president Ulysses Granti ajal (oli president 1869–1877) postiministeeriumi eriagendiks, kes pidi hea seisma selle eest, et „sündsusetu“ materjal postisaadetiste hulgast välja nuhkida ja kõrvaldada.

Comstock oli üsna napi kooliharidusega. Tema ema suri 1854. aastal, kui tulevane Ameerika inkvisiitor oli 10-aastane. Comstockil polnud mingit mõistmist nende naiste jaoks, kes ei saanud eostumisvastaseid vahendeid kasutada. Oma emas, kes samuti võitles aktiivselt eostumisvastaste vahendite vastu, nägi ta märtrit. Comstock töötas küll uksehoidjana, postimüügiametnikuna ja müüjana, enne kui liitus YMCA-ga (Young Men’s Christian Association – Noorte Meeste Kristlik Ühing) ja asus usufanaatikule omase innuga võitlema pornograafilise materjali levitamise vastu. Usinal moraalivalvuril õnnestus isegi üks kirjastaja vahistada lasta. Comstock hoidis endiselt sidet YMCA-ga ja oli abiks 1873. aastal New Society for the Supperssion of Vice (Pattude vastu võitlemise ühing) asutamisel.

Comstock hakkas president Grantile silma siis, kui ta hakkas võitlema seaduse eest, mis keelaks sideasutustel pornograafilise sisuga materjali saatmise, olgu siis selleks aktifotod -pildid või erootiline kirjandus. Selle kampaania ajal korraldas Comstock ka haaranguid New Yorgis Knoedleri kunstigaleriis, kus olid välja pandud Pariisi kunstisalongide ja American Art Student’s League’ tööd. Väsimatu moraalijünger Comstock laskis näituselt konfiskeerida meeste aktipildid. New Yorgi rõivakauplustest käskis ta aga ära viia alasti mannekeenid, ja kõige tipuks esitas hagi George Bernard Shaw raamatu Mrs Warren’s Profession (1984) vastu ja protesteeris agaralt selle vastu, et sportlased lasksid ennast spordipükstes pildistada. Ka käskis ta arreteerida arste selle eest, et nood saatsid oma patsientidele informatiivset materjali eostumisvastaste vahendite kohta.

Comstock oli uhke selle üle, et tema abiga võeti vahi alla ligi 4000 inimest ja mõisteti välja ühtekokku 237 134 dollarit trahve. Tema korraldusel põletati 120 tonni raamatuid, otsatu hulk trükiplaate ja ligi 4 miljonit „sündsusetut“ pilti. Samuti hävitati 80 tonni John Dos Passos’i ja Ernest Hemingway teoseid (osa sellest kogusest pärast Comstocki surma).

Moraalijünger ise aga üllitas neli raamatut, mis oleks au teinud igale keskaegsele kristlikule pühamehele. Oma viimase raamatu paljuütleva pealkirjaga Morals Versus Art (Moraal versus kunst) üllitas ta 1887. aastal.

„Suurinkvisiitori“ isepäises tegevuse üheks tagajärjeks oli see, et ta viis nii mõnegi eraisiku või tema tegevuse tagajärjel laostunud kirjastaja enesetapuni. Juba viis aastat pärast Comstocki tegevuse alustamist oli sooritanud enesetapu 15 inimest ja hiljem olevat tema karjääri jooksul veelgi inimesi vabasurma läinud (täpset arvus pole siiski teada). Hoolimata arvukatest protestidest jäi „suurinkvisiitor“ Comstock ametisse kuni oma surmani 1915. aastal. Anthony Comstock on ajalukku läinud suurima raamatupõletajana.