11. september 2001

13 minutit lugemist

New York ja Washington

11. septembril 2001 pandi USA-s New Yorgis ja Washingtonis toime maailma ajaloo kõige ohvriterohkemad terroriaktid, milles hukkus umbes 3000 inimest. Araabia päritolu usufanaatikutest enesetaputerroristid kaaperdasid neli reisilennukit ja neid lendavate pommidena kasutades rammisid kahe lennukiga Maailma Kaubanduskeskust (World Trade Center) New Yorgis ja USA kaitseministeeriumi hoonet Pentagoni Washingtonis. Neljanda lennuki kaaperdanud terroristidel jäi nende „püha ülesanne“ täitmata, sest reisijad tungisid bandiitidele kallale ja „pühasõdalased“ kukutasid lennuki alla Pennsylvanias Shanksville’i lähedal.

Mis oli selle koletu terroriakti eesmärk? Seda peaks muidugi küsima selle organiseerijatelt. Kuid pole raske arvata, et need terroriaktid olid eelduspäraseks vastulöögiks USA upsakale ja imperialistlikule välispoliitikale – vägagi paljud leiavad, et USA-l pole õigust sõda kuulutamata viia oma väed mistahes riigi territooriumile ja alustada seal sõjategevust kas „demokraatia vaenlaste“ vastu või oletavate peidetud relvavarude otsimise ettekäändel. Lähis-Idas poleks olukord tänini nii pingeline, kui juba ammugi oleks taastatud Palestiina riik ja antud palestiinlastele nende seaduslikud õigused.

Kuid Iisraeli-USA tandemi aktiivse ja kompromissitu vastutegevuse tõttu pole seda tänini tehtud. Ühendriikide poliitikud ei taha kuidagi tunnistada, et arvukate terroriaktide otseseks vallandajaks on USA sõjaline sekkumine teiste riikide siseasjadesse ja Iisraeli igakülgne mahitamine.

Teisalt ei anna terroriorganisatsioonid endale aru, et lennukeid kaaperdades ja kõikvõimalikesse kohtadesse pomme sokutades ja süütuid turiste tappes ei saavutata lõppkokkuvõttes midagi. Mis on muutunud pärast 11. septembri terrorirünnakuid USA välispoliitikas?

Ühendriigid on selleks liiga võimas riik, nii et fanaatikutest terroristide kui tahes verised aktsioonid ei suuda tema majanduslikku ja sõjalist võimsust oluliselt mõjutada. Kuid niisamuti ei suuda USA tõhusalt terrorismi vastu võidelda, kui ta ei muuda oma poliitikat islamimaade suhtes.

Ühe terroriakti kronoloogia

Kaksiktornid leekides.

8.00. American Airlinesi (AA) Boeing 767-200ER, reis 11, pardal 2 pilooti, 9 lennusaatjat ja 77 reisijat + 5 terroristi, stardib Bostonist Los Angelesse.

8.14. UA Boeing 767-200, reis 175, pardal 2 pilooti, 7 lennusaatjat ja 51 reisijat + 5 terroristi, tõuseb õhku Bostoni lennuväljalt, sihtkohaks Los Angeles.

8.14. Reisi 11 lennuki kaaperdamine.

8.20. AA Boeing 757, reis 77, pardal 2 pilooti, 4 lennusaatjat ja 53 reisijat + 5 terroristi, stardib Washingtoni Dullese rahvusvaheliselt lennuväljalt, sihtkohaks Los Angeles.

8.28. Reisi 11 Boeing 767 pöördub järsult lõunasse ja lendab New Yorgi suunas.

8.38. Viimane raadioühendus reisi 11 lennukiga.

8.40. 260 m kõrgusele laskunud Boeing 767 jõuab New Yorki.

8.42. Kaaperdajad võtavad üle reisi 175 lennuki.

8.42. United Airlinesi (UA) Boeing 757-200, reis 93, pardal 2 pilooti, 5 lennusaatjat ja 33 reisijat + 4 terroristi, tõuseb õhku New Jersey Newarki lennuväljalt, et lennata San Franciscosse.

8.46. AA Boeing 767, reis 11, rammib kiirusega 760 km/h Maailma Kaubanduskeskuse põhjatorni 94. ja 98. korruse vahel. Hoonest lööb välja tohutu tulepilv.

8.50. Reisi 175 lennuk läheneb New Yorgile.

8.56. Reisi 175 üks stjuardess teatab mobiiltelefoniga lennujuhtimiskeskusele: „Mu jumal, piloodid ja üks stjuardess on tapetud! Meid on kaaperdatud!“

8.56. Reisi 77 Boeing teeb 180-kraadise pöörde ja võtab suuna Washingtonile. Lennuki kursimuutust ei märgata.

Lennuk on tabanud Lõunatorni.

9.03. UA Boeing 767, reis 175, rammib arvukate videokaamerate jäädvustatuna Maailma Kaubanduskeskuse lõunatorni 78. ja 84. korruse vahel. Mõlemad tornid on leekides.

9.05. USA president George Bush istub ühe Sarasta (Florida) koolimaja klassis ja loeb lastele raamatut ette, kui tema kantselei juhataja Andrew Card teatab talle sosinal kohutavatest uudistest.

9.17. Kõik lennuväljad New Yorgi ümbruses suletakse.

9.21. Linnavõimude korraldusel suletakse New Yorgis kõik sillad ja tunnelid.

9.26. Esimest korda USA ajaloos annab FAA korralduse keelata kõik väljalennud USA lennujaamadest. Vastu võetakse veel vaid õhus olevad lennukid.

9.26. Terroristid kaaperdavad UA reisi 93.

9.28. Üks reisi 93 reisija helistab mobiiltelefoniga oma naisele ja kuuleb WTC ründamisest.

9.30. Langley õhujõudude baasist tõuseb õhku kolm eskadrilli Happy Hooligans hävitajat F-16. President Bush ütleb teleesinemises: „Meid on tabanud üldrahvalik tragöödia. Kaks lennukit on sööstnud sisse Maailma Kaubanduskeskusse. See on ilmne terrorirünnak meie maa vastu.“

9.35. Reisi 93 lennuk võtab kursi Washingtonile.

9.37. Reisi 77 lennuk kaob radariekraanidelt.

9.39. UA Boeing 757, reis 77, rammib Washingtonis madallennul puude latvu ja laternaposte ning sööstab siis kiirusega 730 km/h USA kaitseministeeriumi hoone Pentagoni edelaossa.

9.45. Valge Maja töötajad evakueeritakse.

9.57. President Bush lahkub lennukiga Floridast ja lendab Louisiana suunas.

9.59. UA reisi 93 reisijatele teatatakse mobiilikõnedes kaubanduskeskuse ja Pentagoni vastu sooritatud rünnakutest. 32-aastane Todd Beamer, kes ei saanud oma koduseid telefoni teel kätte, helistab oma ülemusele ja teatab, et nad kavatsevad kaaperdajaid rünnata. Pärast lühikest palvet on veel kuulda: „Kas te olete valmis, poisid? Las käia!“

Põlev Põhjatorn.

10.01. Reisi 93 lennuki must kast salvestab inglise- ja araabiakeelsed karjed ja kähmluse müdina piloodikabiinis.

10.06. UA Boeing 757, reis 93, kukub alla Lääne-Pennsylvanias umbes 80 km kaugusel Shanksville’st. Eksperdid oletavad, et see lennuk pidi rammima presidendi Camp Davidi suveresidentsi. Hiljem selgus siiski, et terroristid tahtsid rammida USA Kapitooliumi.

10.13. ÜRO peakorterist evakueeritakse üle 11 000 inimese.

10.15. Osa Pentagoni hiigelhoonest variseb kokku.

10.22. Washingtonis tühjendatakse inimestest kohtu- ja välisministeerium, samuti Maailmapank.

10.24. Kõik USA-sse suunduvad rahvusvahelised lennud suunatakse peamiselt Kanada lennuväljadele.

10.28. Maailma Kaubanduskeskuse põhjatorn variseb kokku. 110-korruseline hiigelhoone kukkus kokku kõigest 31 sekundi jooksul.

10.45. Washingtonis on evakueeritud kõik ministeeriumid.

10.57. New Yorgi osariigi kuberner George Pataki kuulutab välja erakorralise seisukorra ja palub presidendil kuulutada New York katastroofipiirkonnaks. 11.08. Kanada sulgeb kõik oma lennuväljad.

11.18. Lennukompanii American Airlines kinnitab ametlikult kahe lennuki kaotamist.

11.26. Lennukompanii United Airlines teatab ametlikult, et Boeing 757, reis 93, mis oli teel Newarkist San Franciscosse, on Pennsylvanias alla kukkunud.

11.59. Lennukompanii UA kinnitab ametlikult, et ka reisi 175 Boston-Los Angeles lennuk on alla kukkunud.

12.04. Suletakse Los Angelese rahvusvaheline lennuväli.

Terroristde poolt hõivatud lennuk on ramminud Pentagoni.

12.15. Suletakse San Francisco rahvusvaheline lennuväli.

13.04. Bush astub Barksdale’i õhujõudude baasis teist korda telekaamerate ette, öeldes: „Pole vähimatki kahtlust, et Ühendriigid hakkavad jälitama inimesi, kes nende argpükslike tegude eest vastutavad, ja nad saavad karistatud.“

13.27. Washingtonis kuulutatakse välja eriolukord.

13.44. Kaks lennukikandjat ja viis sõjalaeva väljuvad Norfolki mereväebaasist, et hakata patrullima USA idaranniku lähedal. Lennukikandjad „George Washington“ ja „John F. Kennedy“ saadetakse New Yorgi vetesse.

13.48. President Bush lahkub Louisianas asuvast Barksdale’i õhujõudude baasist ja lendab Nebraskasse.

14.00. FBI teatab oletusest, et kõik neli lennukit kaaperdasid terroristid.

14.27. Washingtonis kuulutatakse välja eriolukord.

16.10. Maailma Kaubanduskeskuse hoone nr 7, 47-korruseline Salomon Brothers Building on leekides.

16.30. Bush lahkub Nebraska sõjaväebaasist ja pöördub tagasi pealinna.

17.20. Maailma Kaubanduskeskuse hoone nr 7 variseb kokku. Inimesed suudeti sealt enne evakueerida.

18.54. President Bush saabub kopteriga Valgesse Majja.

20.30. President Bush pöördub teleesinemises rahva poole, lubades võimsat vastulööki nii rünnaku korda saatnud terroristidele kui nende soosijatele.

* * *

Lõunatorn variseb kokku.

Fakte ja arve 11. septembri sündmuste kohta

Iga kaaperdatud lennuki pardal oli 5 terroristi, reisi 93 lennuki pardal aga 4 terroristi. Kõik terroristid peale ühe olid pärit Saudi Araabiast. 11. septembri terrorirünnakutes USA-le sai täpsustatud andmetel surma või jäi kadunuks 3207 inimest, neist 2983 New Yorgi kaksiktornide kokkuvarisemisel. Washingtonis sai Pentagoni ründamisel surma 184 inimest. Hoone kustutamiseks kulus 31 tundi.

New Yorgis hukkus kaksiktornide rusude all ka 343 tuletõrjujat. Ohvrite hulka ei ole arvatud 19 enesetaputerroristi, kes rünnakuteks neli reisilennukit hõivasid. Vahetult rünnakute järel hinnati ohvrite arvu koguni 6500-le.

15. detsembril 2001 lammutati põhjatornist ainsana püsti jäänud 15,2 m kõrgune fassaadiosa. 28. mail 2002 lõppes kaheksa ja pool kuud kestnud rusude likvideerimine Maailma Kaubanduskeskuse varemetel. Minema toimetati ka lõunapoolse torni edelapost, mis kaalus 58 tonni. Kokku veeti tragöödiapaigast ära 1,8 miljonit tonni nisusid, mida oli kokku enam kui 108 000 veoautotäit. 13 790 kaubanduskeskuse varemetest, ümberkaudsetelt tänavatelt ja naabermajade katustelt leitud identifitseerimata inimkeha jäänust hoitakse tänini sügavkülmas.

Alates 11. septembri terroriaktist kuni 2006. aastani on islami „jumalasõdalased“ pannud toime üle saja terroriakti, mille tagajärjel hukkus umbes 1500 inimest.

* * *

Põhjatorni kokkuvarisemine.

Mohammed Atta – ontlikust tudengist suitsiidipiloodiks

Usin, viisakas, üldsegi mitte fanaatiline – 33-aastane Mohammed Atta tundus olevat Hamburgi Tehnikaülikooli mustertudeng. Tagasihoidlik noor moslem kandis musti teksasid, vaatas Hollywoodi filme ja armastas õhtuid veeta piljardibaaris. Ometi võttis Mohammed Atta ette rahvusvahelise odüsseia, mis lõppes New Yorgis Maailma Kaubanduskeskuse põhjatorni sööstnud kaaperdatud lennuki piloodikabiinis.

Kui Atta 1992. aastal Hamburgi tuli, paistis ta olevat täiesti ilmalik mees. Ta oskas hästi arvutit kasutada ja erinevalt paljudest teistest araablastest oli uskmatute õppejõudude vastu aupaklik. Hiljem toimus temas mingi muutus. Atta palus, et Hamburgi Tehnikaülikool leiaks talle ja veel 20 araabia üliõpilasele ruumi, kus nad saaksid palvetada. Ta kasvatas endale habeme ja nägi välja nagu mulla. 1998 jättis Atta kooli pooleli, kuid lõpetas selle hiljem siiski ära.

 2000. aasta juulis astus Atta Florida rahvusvahelisse lennukooli, kus õppis neli kuud väikelennuki juhtimist. Sama aasta detsembris tegi ta Miami lähistel läbi uue koolituse: kolm tundi Boeing 727 lennuimitaatoril.

Viimasel kahel aastal oli Atta pendeldanud Saksamaa ja USA vahet. Ilmselt oli ta Saksamaal millalgi liitunud islami äärmuslastega, kes tema käike suunasid. Palverühma kasutas Atta teiste araablaste värbamiseks rühmitusse Islam AG. Atta tegi palverühma kodulehekülje, mille varjus said islami ekstremistid vahetada infot ja juhtnööre nelja reisilennuki kaaperdamiseks USA-s.

2001. aastal lõpetas Atta ülikooli. 2. mail naasis ta USA-sse, asus elama Floridas ja hakkas oma lennuoskust lihvima ühemootorilise renditud lennukiga. Ameerikas viimistlesid oma lennuoskust veel kolme terroristide rakukese liikmed, paljud neist väljaõppinud piloodid. Et mitte tähelepanu äratada, olid neil Ameerikas ka naised ja lapsed ning nad mängisid õnnelikke perekondi.

28. augustil 2001 broneeris Atta ühe otsa pileti 11. septembri lennule Boston-New York ning maksis VISA kaardiga ka kellegi Abdulrahman Alomari pileti eest.

Terroristid kogunesid Portlandis ja Bostonis. Tehti viimaseid ettevalmistusi ja kirjutati peredele hüvastijätukirju. Üks Atta reisikott ei jõudnud 11. lennule. FJB andmeil olid seal piloodimundrid, video reisilennukitest ning hüvastijätukiri.

Mohammed Atta ja teiste temasuguste terroristide teadaolev elukäik näitab, et kui õnnestub noor inimene „usu rüppe tuua“, tema teadvust pühakirja „õige tõlgitsemise“ abil korralikult töödelda, siis võib sellise fanaatiku panna sooritama kuitahes koletu kuriteo. Asjaosalised ise on sügavalt veendunud, et pommi lõhates või lennukiga majja sööstes sooritavad nad jumalale meelepärase teo ja pääsevad otse paradiisi piimajõgede ja pudrumägede manu.

* * *

World Trade Center

42 aastat oli 1931. aastal valminud 381 m kõrgune Empire State Building maailma kõrgeim hoone. 4. aprillil 1973 avati ametlikult World Trade Centeri kahest tornist koosnev kompleks. Põhjatorn oli 417 m j a lõunatorn 415 m kõrgune, ületades Empire State Buildingi rohkem kui 30 meetriga. See rekord püsis lühikest aega, sest 4. mail 1973 valmis Chicagos 443,2 m kõrguse pilvelõhkuja Sears Toweri metallkarkass.

Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide projekteerimist alustati 1966. aastal firmas E. Roth & Sons kuulsa jaapanlasest arhitekti Minoru Yamasaki (1912–86) juhtimisel. Kaksiktornide tarindus baseerus karpskeemi kohaselt 240 teraspostil. Mõlemad tornid olid 110-korruselised. Ka kõige tugevama tuule korral kõikusid tornide tipud maksimaalselt 28 cm, mis moodustas vaid 1/1470 tornide kõrgusest. Pilvelõhkujate vundamentide rajamiseks tuli eemaldada 840 000 m³pinnast, mis veeti samas kõrval asuvasse Hudsoni jõkke, tekitades juurde 9,5 hektarit uudismaad, mille väärtuseks oli 90 miljonit dollarit ja mis kingiti New Yorgi sadamavõimudele.

Kaksiktornide ehitamiseks kulus 200 000 t terast. 63,5-meetrise läbimõõduga hoonetes oli 418 000 m² kasulikku pinda. Tornide 43 600 akna puhastamiseks konstrueeriti automaatne puhastussüsteem. Maa-aluses parklas oli ruumi 2000 autole. 6500 andurit mõõtsid hoonetes temperatuuri, rõhku ja elektritarbimist. Kliimaseadmed kaalusid ühtekokku 50 000 tonni.

4800 km elektrikaableid varustasid torne elektriga. Mõlemas hoones oli 97 lifti inimestele ja 6 kaubalifti. 55 inimest mahutavatel ekspressliftidel kulus 78. korrusele jõudmiseks 58 sekundit. 110. korrusele pääsemiseks tuli lifti vahetada. Põhjatorni katusele rajati veel 104 m kõrgune telemast.

Lõunatorni 107. ja 110. korrusel asunud vaateplatvormidel käis iga päev u 80 000 inimest. Selge ilma korral võis tornist näha 80 km kaugusele. Kogu kompleksi rajamine läks maksma 1,1 miljardit dollarit.

* * *

Usama ibn Ladin

Usama ibn Ladin (ka Osama bin Laden) sündis 1957. aastal Saudi Araabias. Pikemat aega juhtis ta al-Qaida nimelist terrorirühmitust.

Usama ibn Ladinil oli kaks nägu. Hommikumaailmas oli ta heategija, kes rahastas ja juhtis mitut islami heategevus- ja haridusorganisatsiooni. Teda tunti eduka ja pururikka ärimehena. Ibn Ladini rikkuse alus pärines tema isalt, ehitusettevõtjalt Muhammadilt.

Usama ibn Ladin (1957–2011).

Läänemaailm ei saanud aru, kuidas ibn Ladin mõtleb. Tema mõistis ameeriklasi liigagi hästi, teades nende nõrku ja tugevaid külgi. New York oli hoolikalt ette valmistatud keemia- ja bioloogiarünnakuks, ibn Ladin aga laskis käiku reisilennukid. Usama ibn Ladinil ja tema kaasosalistel oli selge visioon ja missioon. Nende eesmärk on ühendada kogu maailma moslemid „khalifa“ ehk juhi alla, lüüa USA välja kõigist islamimaadest ja vabastada kolm islami kõige tähtsamat pühapaika: Meka, Medina ja Jeruusalemm.

Ameeriklastel oli võimalus ibn Ladin hävitada, kuid nad ei kasutanud seda. 1998. aastal käskis president Clinton rünnata rakettidega ibn Ladini laagreid Afganistanis ja arvatavasti temale kuuluvat ravimitehast Sudaanis. See oli pärast seda, kui Ida-Aafrikas rünnati USA saatkondi. Eriüksused harjutasid ibn Ladini kinnivõtmist. Plaan jäi katki, sest ameeriklased ei riskinud oma sõdureid surma saata.

 USA on teine suurriik, millele ibn Ladin sõja kuulutas. Pärast Nõukogude vägede sissetungi Afganistani aitas ibn Ladin organiseerida esimesi islami sissivõitlejaid ja sai 20 000-mehelise armee juhiks. Ta rahastas sõjaväelaagrite ehitamist Pakistanis ja Afganistanis, 1989. aastal osales aga rünnakus Jalalabadile, mille tulemusel Nõukogude väed lahkusid häbiga Afganistanist. Ibn Ladin pöördus Saudi Araabiasse tagasi kangelasena.

Tulihingeline Ameerika-vastane sai ibn Ladinist Lahesõja ajal. Ta asus Iraagi poolele ning mõistis Saudi Araabia hukka USA toetamise eest. Ibn Ladin läks sadade Afganistani sõjaveteranidega Sudaani, moslemite vastastega sõdima. Nendest veteranidest loodi hiljem ibn Ladini ihukaitsevägi.

1996. aastal saatis Sudaani valitsus Saudi Araabia ja USA survel ibn Ladini riigist välja. Ta asus elama Afganistani. Seal võimule tulnud Taliban tõotas ibn Ladini igati kaitsta ja tegi seda oma surmani. (USA erioperatsiooniga tapeti ta Pakistanis 2. mail 2011.)

Ibn Ladinil oli selge poliitiline agenda. Selle põhisihid oli vähendada USA toetust Iisraelile, viia USA väed Araabia poolsaarelt välja, lõpetada Iraagi-vastane agressioon ning islamiriikide nafta- ja maagaasi varude ekspluateerimine. Ibn Ladini peamine eesmärk aga oli järjekindlalt islamiusulisi USA vastu üles kihutada. Ta jagas neile toetust, tagas väljaõppe ja vahel ka raha. Kuid parim oleks talle olnud see, kui moslimite grupid kogu maailmas oleksid sooritanud rünnakuid temaga mingit kontakti omamata.

 

Vt ka internetis: List of Islamic Terror Attacks (al 2001. aastast)

0

Your Cart